Leftemap Nem Blong God “Wetem Wan Voes Nomo”

“Yufala i joen [“wetem wan voes nomo,” NW ] blong leftemap nem blong God, we hem i God blong Jisas Kraes, Masta blong yumi, mo hem i Papa blong hem tu.”​—ROM 15:6.

1. ?Pol i wantem tijim wanem lesen long ol Kristin brata blong hem we maet oli gat defdefren tingting long sam samting?

 OLGETA Kristin oli no sem mak evriwan. Samfala oli jusum samting we maet sam narafala oli no save jusum. Samfala oli laekem samting we maet sam narafala oli no laekem. Nating se i olsem, olgeta Kristin evriwan oli mas wokbaot long rod blong laef we solda blong wan i joen long solda blong narawan. ?Oli rili save mekem olsemia? Yes yumi save mekem olsem, sipos yumi no raorao from sam smosmol samting we ol narafala oli mekem, we maet oli defren long samting we yumi save mekem. Hemia nao lesen we aposol Pol i wantem tijim long ol Kristin brata blong hem long faswan handred yia. ?Olsem wanem hem i eksplenem impoten poen ya? ?Mo olsem wanem yumi save folem advaes we tabu spirit i pulum Pol blong raetem?

Kristin Fasin Joengud i Impoten

2. ?Pol i talem wanem blong makem se ol Kristin oli mas joengud?

² Pol i save se ol Kristin oli mas joengud. Taswe hem i givim ol gudfala advaes blong halpem olgeta blong oli no raorao long olgeta, be blong oli soem lav. (Efesas 4:​1-3; Kolosi 3:​12-14) Nating se i olsem, bitim 20 yia biaen, afta we Pol i bin stanemap plante niufala kongregesen mo visitim plante narafala kongregesen, hem i luksave se i no isi blong holem fasin joengud insaed long kongregesen. (1 Korin 1:​11-13; Galesia 2:​11-14) Taswe hem i talem long ol Kristin long Rom se: “God nomo i save mekem tingting blong man i longfala, mo i save leftemap tingting blong hem. Mo prea blong mi, we . . . bambae yufala evriwan i gat wan tingting nomo, nao yufala i joen [“wetem wan voes nomo,” NW ] blong leftemap nem blong God, we hem i God blong Jisas Kraes, Masta blong yumi, mo hem i Papa blong hem tu.” (Rom 15:​5, 6) Tede tu, yumi mas leftemap nem blong Jeova God “wetem wan voes,” olsem wan grup blong man we oli joengud. ?Yumi stap mekem samting ya?

3, 4. (a) ?Ol Kristin long Rom oli kamaot long wanem defdefren laen? (b) ?Olsem wanem ol Kristin long Rom oli save presem Jeova “wetem wan voes nomo”?

³ Plante Kristin long Rom oli gudfala fren blong Pol. (Rom 16:​3-16) Nating se oli kamaot long wan narafala laen, be Pol i luksave se “God i lavem” olgeta Kristin brata blong hem. Hem i raetem se: “Long nem blong Jisas Kraes, mi talem tangkiu long God from yufala evriwan, from we olgeta man long wol oli stap harem nius blong bilif blong yufala.” Yes, ol Kristin blong Rom oli gat plante gudfala fasin. (Rom 1:​7, 8; 15:14) Nating se i olsem, samfala long kongregesen oli gat defdefren tingting long sam samting. Tede, ol Kristin oli kamaot long ol defren ples mo ol defren kalja. Taswe, i gud yumi stadi long advaes we tabu spirit i pulum Pol blong raetem long saed blong ol defdefren tingting ya. Olsem nao, bambae yumi save presem God “wetem wan voes nomo.”

⁴ Long Rom, samfala long kongregesen oli man Jiu, mo samfala oli blong ol narafala laen. (Rom 4:1; 11:13) Sam Kristin we oli man Jiu, fastaem oli bin folem sam kastom we Loa blong Moses i talem se oli mas folem. Be naoia, oli save se oli no moa nidim blong folem Loa blong Moses blong kasem laef. Nating se i olsem, oli stap faenem i had tumas blong lego long ol kastom ya. Sam narafala Kristin we olgeta tu oli man Jiu, oli bilif strong se ded blong Kraes i mekem olgeta oli fri long ol loa we oli stap folem bifo we oli kam Kristin. From samting ya oli jenisim sam fasin blong olgeta mo lego ol kastom ya. (Galesia 4:​8-11) Ale tu defren tingting i stap long kongregesen. Be Pol i soem se “God i lavem” olgeta Kristin ya evriwan. Olgeta ya oli save presem God “wetem wan voes nomo” sipos olgeta wanwan oli gat stret tingting long narawan. Tede tu, maet samfala oli gat tingting we i defren long narafala long saed blong sam samting. Taswe, i gud yumi stadi long  ol tok we Pol i talem blong eksplenem impoten poen ya.​—Rom 15:4.

‘Glad Blong Tekem Ol Narafala Kristin Oli Kam’

5, 6. ?From wanem i gat defdefren tingting insaed long kongregesen blong Rom?

⁵ Long leta we Pol i raetem long ol Kristin long Rom, hem i tokbaot wan samting we oli gat defdefren tingting long hem. Hem i se: “I gat sam man we oli bilif se oli save kakae evri samting, be i gat sam man we bilif blong olgeta i no strong, nao oli no save kakae mit, oli stap kakae ol kakae blong garen nomo.” ?From wanem oli gat defdefren tingting? Traem tingbaot: Folem Loa blong Moses, man i no save kakae pig. (Rom 14:2; Levitikas 11:7) Be, afta we Jisas i ded, ol Kristin oli no moa stap aninit long Loa ya. (Efesas 2:15) Antap long samting ya, tri yia haf afta we Jisas i ded, wan enjel i talem long aposol Pita se God i mekem olgeta kakae evriwan oli kam klin finis. (Ol Wok 11:​7-12) From samting ya, maet sam Kristin we oli man Jiu oli harem se i stret nomo blong kakae pig, no wan narafala kakae we Loa i bin blokem.

⁶ Be, sam narafala Kristin we oli man Jiu, oli harem se i no stret nating blong kakae ol samting ya we fastaem oli doti long fes blong God. Maet olgeta ya oli harem nogud taem oli luk sam Kristin brata blong olgeta we oli man Jiu tu, oli stap kakae ol samting ya. Mo tingbaot ol Kristin blong ol narafala laen. Ating skul we oli stap long hem bifo i no bin putum tabu long sam kakae. Taswe, maet long tingting blong olgeta i krangke nomo blong rao from kakae. Yumi mas rimemba tu se sipos man i no wantem kakae sam samting, hem i no mekem rong. Be hem i no mas traem fosem narafala blong folem fasin ya, i no mas talem se God bambae i no save sevem man we i gohed blong kakae ol samting ya. Ale, ol defdefren tingting ya we oli stap insaed long kongregesen oli save mekem rao i kamaot. Ol Kristin long Rom oli mas lukaotgud se ol defdefren tingting ya oli no spolem fasin blong olgeta blong leftemap nem blong God “wetem wan voes nomo.”

7. ?Wanem defdefren tingting i stap long saed blong wan dei blong wik we Loa i makemaot se i spesel?

⁷ Pol i tokbaot wan narafala samting bakegen we samfala oli gat defdefren tingting long hem: “I gat sam man we oli ting se sam dei oli tabu, oli no olsem ol narafala dei. Mo sam narafala man oli stap ting se olgeta dei oli sem mak nomo.” (Rom 14:5a) Loa blong Moses i talem se man i no mas wok long Sabat dei. Mo tu, man i no mas wokbaot longwe tumas long Sabat dei. (Eksodas 20:​8-10; Matiu 24:20; Ol Wok 1:​12, NW ) Be naoia we oli no moa stap aninit long Loa, oli save wok mo wokbaot long Sabat  dei. Nating se i olsem, ating sam Kristin we oli man Jiu oli harem yet se i no stret blong oli mekem wan wok no wokbaot i go samples long dei ya we fastaem oli bin ting se i tabu. Ating afta we oli kam Kristin, oli stap yusum namba seven dei ya blong mekem wosip nomo, nating se God i tekemaot loa blong Sabat dei finis. ?Olsem wanem? ?Olgeta ya oli rong? Nogat, nomo se, oli no mas traem fosem narafala blong folem tingting blong olgeta mo oli no mas talem se God i wantem we oli holem Sabat dei. Taswe, blong respektem tingting blong wanwan Kristin brata, Pol i raetem se: “Man i mas savegud tingting blong hem long bisnes ya.”​—Rom 14:5b.

8. ?Ol wanwan Kristin long Rom oli mas respektem tingting blong narafala, be oli no mas mekem wanem?

⁸ Long kaen fasin, Pol i leftemap tingting blong ol Kristin brata blong hem blong oli soem longfala tingting long olgeta we tingting blong olgeta i no letem olgeta blong mekem sam samting. Be Pol i tok strong tu long olgeta we oli traem fosem ol Kristin brata blong olgeta blong folem Loa blong Moses, olsem we oli mas mekem samting ya blong kasem laef. Wan taem we Pol i tok strong, hemia long yia 61 K.T., * taem hem i raetem buk blong Hibrus. Hemia wan strong leta we hem i raetem long ol Kristin we oli man Jiu, blong eksplenem klia se olgeta we oli stap folem Loa blong Moses yet, oli stap mekem samting ya blong nating nomo, from we hop blong ol Kristin i stanap long samting we i hae moa, hemia ransom sakrefaes blong Kraes.​—Galesia 5:​1-12; Taetas 1:​10, 11; Hibrus 10:​1-17.

9, 10. ?Ol Kristin oli no mas mekem wanem? Eksplenem.

⁹ Olsem yumi luk finis, Pol i wantem talem se, sipos ol Kristin oli no brekem ol rul blong Kristin fasin, oli save jusum blong mekem sam samting we oli defdefren, mo oli save joengud yet. Taswe, Pol i talem long sam Kristin we tingting blong olgeta i no letem olgeta blong mekem sam samting, se: “Yufala i no gat raet blong jajem ol Kristin brata mo sista.” Mo hem i talem long olgeta we tingting blong olgeta i letem olgeta blong mekem ol samting ya (maet i letem olgeta blong kakae sam samting we Loa i bin blokem no blong mekem wok long Sabat dei) se: ‘I no stret blong yufala i lukluk nogud long ol Kristin brata mo sista blong yufala.’ (Rom 14:10) Pol i stap talem se ol Kristin we tingting blong olgeta i no letem olgeta blong mekem sam samting oli no mas jajem ol brata we tingting blong olgeta i letem olgeta. Mo ol Kristin we tingting blong olgeta i letem olgeta oli no mas lukluk nogud long ol brata we tingting blong olgeta i no save letem olgeta yet blong mekem sam samting. Olgeta evriwan oli mas respektem tingting blong narafala, mo oli mas bilif se gudfala tingting nomo i pulum narafala blong mekem samting we hem i mekem. Oli no mas “letem tingting blong [olgeta] i go antap.”​—Rom 12:​3, 18.

¹⁰ Nao Pol i talemaot fasin blong man we i gat stret tingting, i se: “Ol man ya we oli save kakae evri samting, i no stret blong oli lukluk nogud long olgeta ya we oli no save mekem olsem. Mo olgeta ya we oli stap kakae ol kakae blong garen nomo, i no stret blong oli jajem ol man we oli save kakae evri samting, from we God i tekem olgeta finis, blong oli joen long hem.” Hem i go moa, i se: “Kraes i glad blong  tekem yufala i kam joen wetem hem . . . [blong] leftemap nem blong God.” Sipos God mo Kraes tufala i agri long olgeta evriwan, hemia olgeta we tingting blong olgeta i letem olgeta mo olgeta we tingting blong olgeta i no letem olgeta, ale yumi tu yumi mas gat sem fasin mo yumi mas “glad blong tekem ol narafala Kristin man oli kam joen wetem [yumi].” (Rom 14:3; 15:7) Yes, i no gat wan man we i save agensem gudfala advaes ya blong Pol.

Lav i Mekem Ol Kristin Oli Joengud Tede

11. ?Wanem i kamaot long taem blong Pol we i neva bin kamaot bifo?

¹¹ Long leta we Pol i raetem long kongregesen blong Rom, hem i stap tokbaot wan samting we i neva bin kamaot bifo. I no longtaem, Jeova i bin finisim olfala kontrak mo i bin stanemap niufala kontrak. Samfala oli stap faenem i had blong jenisim tingting blong olgeta. Tede, yumi no gat semfala problem ya, be samtaem wan samting i save kamaot we i klosap sem mak.

12, 13. Tokbaot samfala long kongregesen tede we ol narafala Kristin oli mas respektem tingting blong olgeta.

¹² Tingbaot wan Kristin woman tede, we bifo hem i bin joen long wan skul we i blokem ol man blong werem flas klos mo flasem bodi blong olgeta. Nao woman ya i kasem trutok, mo hem i luksave se i oraet blong werem klos we oli kalakala lelebet, mo blong flasem fes mo bodi blong hem smol. Be ating hem i faenem i had blong jenisim tingting blong hem. Sipos hem i holem faswan tingting blong hem, hem i no stap brekem wan rul blong Baebol. Taswe, i no stret we narafala i traem fosem hem blong mekem samting we tingting blong hem i no letem hem blong mekem. Be woman ya tu, hem i no mas daonem ol narafala Kristin woman we tingting blong olgeta i letem olgeta blong flasem bodi mo fes blong olgeta lelebet.

¹³ Tingbaot wan Kristin man we ating i gruap long wan famle we oli agensem strong dring fulwan. Ale, man ya i kasem save long trutok blong Baebol, nao hem i luk se waen i wan presen we God i givim mo se yumi save dring smol be yumi no mas bitim mak. (Ol Sam 104:15) Hem i agri long trutok ya. Be from we hem i gruap long wan famle we oli gat defren tingting, hem i no wantem tekem strong dring nating. Nating se i olsem, hem i no agensem olgeta we oli dring smol. Olsem nao, hem i folem tok blong Pol se: “Oltaem yumi mas strong blong folem ol fasin we i save mekem pis, mo we i save givhan long yumi, blong leftemap yumi.”​—Rom 14:19.

14. ?Long saed blong wanem samting, ol Kristin oli save folem advaes we Pol i givim long ol Kristin long Rom?

¹⁴ Sam narafala samting tu i save kamaot we i mekem se yumi mas folem advaes we Pol i givim long ol Kristin long Rom. I gat fulap man long Kristin kongregesen. Wanwan long olgeta oli laekem ol defdefren samting. Taswe, maet oli jusum defdefren samting​—ating long saed blong klos mo stael blong hea. I tru se Baebol i talem ol klia rul long saed ya we ol trufala Kristin oli mas folem. Yumi no mas werem ol klos mo mekem ol stael we oli narakaen, we oli pulum tingting blong narafala long saed blong seks, mo we oli sem mak long ol rabis man blong wol ya. (1 Jon 2:​15-17) Ol Kristin oli no mas fogetem se oltaem oli man blong Haefala Masta blong Heven mo Wol. Samting ya i sem mak taem oli spel mo pleplei tu. (Aesea 43:10; Jon 17:16; 1 Timoti 2:​9, 10) Nating se i olsem, long saed blong plante samting, ol Kristin wanwan oli fri blong jus. *

No Mekem Narafala i Foldaon

15. ?Wetaem maet wan Kristin i no mekem samting we hem i wantem mekem mo i gat raet blong mekem, blong i save givhan long brata blong hem?

¹⁵ Long advaes we Pol i givim long ol Kristin long Rom, hem i talem wan moa impoten rul we yumi mas tingbaot. Wanwan taem, maet wan Kristin we i trenem gud tingting blong hem i tekem disisen blong no mekem samting we hem i wantem mekem, nating se hem i gat raet. ?From wanem hem i tekem disisen olsem? From we hem i luksave se sipos hem i folem rod ya maet hem i spolem sam narafala. ?Sipos yumi fesem sem problem ya, yumi mas mekem wanem? Pol i talem se: “I moa gud yufala i no kakae mit, mo yufala i no dring waen, mo yufala i no mekem wan narafala fasin nating we i save mekem wan narafala Kristin man i foldaon long sin.” (Rom 14:​14, 20, 21) Taswe, “yumi ya we yumi strong long fasin ya blong bilif long Kraes, yumi mas givhan gud long olgeta we bilif blong olgeta i no strong. I no stret blong yumi folem ol fasin we yumi nomo i wantem. Yumi mas tingbaot ol fasin we ol Kristin brata mo sista blong yumi oli wantem, nao yumi mas mekem i gud long olgeta, blong  mekem olgeta oli strong moa long bilif blong olgeta.” (Rom 15:​1, 2) Sipos samting we yumi wantem mekem bambae i spolem tingting blong wan Kristin brata, fasin lav bambae i pulum yumi blong tingbaot hem mo blong no mekem samting we yumi wantem mekem. Yumi save tingbaot wan Kristin we i laekem blong tekem smol dring. Hem i gat raet blong dring smol waen. Be sipos samting ya i save mekem brata blong hem i foldaon, bambae hem i no dring, nating se hem i gat raet.

16. ?Olsem wanem yumi save soem respek long ol man long teritori we yumi prij long hem?

¹⁶ I stret we yumi folem rul ya wetem ol man afsaed long Kristin kongregesen tu. Olsem nao, maet yumi stap laef long wan ples we bighaf blong ol man oli joen long skul we i makemaot wan dei blong wik olsem dei blong spel. Ale, bambae yumi traehad blong no mekem samting long dei ya we i save mekem ol man ya oli kros. Long rod ya, bambae yumi givhan long olgeta blong laekem wok blong prij blong yumi, oli no agensem. Tingbaot wan narafala samting: Maet wan Kristin we i rij i muv i go long wan ples we i pua blong givhan long wok blong prij long ples ya. Ale, blong no spolem tingting blong ol puaman, maet Kristin ya i jusum blong werem klos we oli no flas nating mo blong folem wan fasin blong laef we i defren long man we i gat mane.

17. ?Long saed blong ol samting we yumi jusum blong mekem, from wanem i stret we yumi tingbaot ol narafala tu?

¹⁷ Maet long tingting blong yu i no stret se olgeta we oli “strong long fasin ya blong bilif” oli mas rere blong jenisim tingting blong olgeta blong oli no spolem narafala. Be, tingbaot sipos yu stap draevem wan trak long big rod, nao yu luk se sam pikinini oli stap wokbaot long rod ya we oli no stap lukaotgud nating. ?Bambae yu mekem wanem? ?Bambae yu spid nomo i go, from we yu yu gat raet blong mekem olsem folem loa? Nogat, bambae yu slodaon blong mekem se yu no kilim wan pikinini. Long sem fasin, sam samtaem yumi mas rere blong slodaon, no jenisim tingting blong yumi, blong holem fasin fren wetem ol Kristin brata sista blong yumi mo wetem ol narafala. Maet samting we yumi wantem mekem i stret nomo, mo yumi gat raet blong mekem. Yumi no stap brekem wan rul blong Baebol. Be, sipos yumi save mekem narafala i harem nogud no yumi save spolem narafala we tingting blong hem i no letem hem blong mekem samting ya, ale lav i mas pulum yumi blong lukaotgud. (Rom 14:​13, 15) I moa impoten we fasin blong yumi i mekem kongregesen i joengud mo i givhan long wok blong Kingdom, i bitim we yumi strong blong mekem samting we yumi wantem mo we yumi gat raet blong mekem, be i save spolem narafala.

18, 19. (a) ?Olsem wanem yumi folem eksampol blong Jisas blong tingbaot narafala? (b) ?Yumi gat wan tingting nomo long saed blong wanem samting? ?Bambae yumi tokbaot wanem samting long nekis stadi?

 ¹⁸ Taem yumi tingbaot narafala, yumi folem eksampol blong Man we i stretgud olgeta. Pol i talem se: “Kraes i no folem ol fasin we hem nomo i wantem. Tok blong Baebol we i tokbaot hem, i talem se, ‘God. Ol rabis tok ya we ol man oli stap sakem long yu, oli stap spolem mi.’ ” Jisas i rere blong lusum laef blong hem blong givhan long yumi. Taswe, yumi mas rere blong lego sam samting we yumi wantem mo we yumi gat raet blong mekem, blong givhan long “olgeta we bilif blong olgeta i no strong.” Olsem nao, bambae oli joengud wetem yumi blong leftemap nem blong God. Tru ya, taem yumi gat longfala tingting long ol Kristin we tingting blong olgeta i no letem olgeta blong mekem sam samting, mo yumi traem mekem olgeta oli haremgud​—i min se, yumi no mekem samting we i save spolem tingting blong olgeta nating se yumi gat raet blong mekem samting ya—​ale yumi “folem fasin blong Jisas Kraes.”​—Rom 15:​1-5.

¹⁹ I tru se yumi save gat defdefren tingting long sam samting we oli no agensem ol rul blong Baebol. Be long saed blong wosip, yumi evriwan i mas gat wan tingting nomo. (1 Korin 1:10) Samting we yumi mekem taem samfala oli girap agensem trufala wosip, i soemaot se yumi gat wan tingting nomo long saed blong wosip. Tok blong God i talem se ol man blong agens oli olsem strenja, mo i givim woning se yumi mas lukaot long “voes blong ol strenja.” (Jon 10:​5, NW ) ?Olsem wanem blong luksave ol strenja ya? ?Yumi mas mekem wanem taem oli agensem trutok? Bambae yumi faenem ansa blong ol kwestin ya long nekis stadi.

[Ol Futnot]

?Bambae Yu Yu Ansa Olsem Wanem?

• ?From wanem defdefren tingting long saed blong ol smosmol samting long laef blong yumi wanwan i no save spolem fasin joengud?

• ?From wanem yumi mas soem lav mo tingbaot ol narafala Kristin?

• ?Long wanem rod yumi save folem advaes blong Pol long saed blong fasin joengud? ?Wanem bambae i pulum yumi blong folem advaes ya?

[Kwestin]

[Tok blong pija long pej 9]

Kongregesen i nidim advaes blong Pol long saed blong fasin joengud

[Tok blong pija long pej 10]

Ol Kristin oli joengud nating se oli kamaot long ol defdefren ples mo kalja

[Tok blong pija long pej 12]

?Woman we i draevem trak ya i mas mekem wanem?