Ol Yangfala—!Letem Papa Mama i Halpem Yufala Blong Lukaotgud Long Hat Blong Yufala!

?YU TING se wanem strongfala traem we wan kapten blong sip i mas fesem? ?Yu ting se taem sip i pas long bigfala solwota nao i gat problem? No gat. Plante taem ol sip oli rek klosap long so, i no long bigfala solwota. Yes, i moa denja blong stiarem wan sip i kam angka long wof, i bitim we wan plen i kasem graon long epot. ?From wanem?

Bifo we wan kapten i stiarem sip i kam long wof, hem i mas lukaot gud long ol denja we maet i stap long haba ya. Hem i mas tingbaot taed blong solwota, mo long semtaem hem i mas lukaot blong no sperem ol narafala sip. Mo tu hem i mas go longwe long ol bigfala ston, sanbij, no ol rek we oli stap aninit long solwota. Mo maet i hadwok moa long kapten ya sipos hem i fastaem blong hem blong kam long haba ya.

Blong winim ol problem ya, wan kapten we i waes bambae i askem advaes long wan man we i save gud haba ya blong i lidim ol bigfala sip oli kam. Man ya blong lidim ol bigfala sip, i stanap wetem kapten long rum blong kapten, blong givim advaes. Tufala tugeta i lukluk long ol denja mo stiarem sip i go long haba kasem wof.

Save we man blong lidim sip i gat, i impoten tumas blong givhan long kapten. Hemia wan gudfala pijatok blong soemaot se i gat wan sas samting tu i stap blong lidim ol yangfala long ol traem blong laef. ?Wanem samting ya we i save halpem olgeta? ?From wanem ol yangfala oli nidim help ya?

Yumi tingbaot yet pijatok blong sip ya. Sipos yu yu wan yangfala, yu nao yu olsem kapten blong sip ya, from we yu yu mas lukaot long laef blong yu wan. Mo papa mama blong yu oli gat wok ya olsem wan man blong lidim sip, taem oli traehad blong lukaot long yu long sam traem we bambae yu fesem long laef blong yu. Be, long yangtaem blong yu, maet yu faenem i had blong lesin long ol advaes we papa mama i givim long yu. ?From wanem i olsem?

Plante taem, hat nao i problem. Hat blong yu maet i pulum yu blong wantem wan samting we i nogud, no blong agens long wan samting we yu ting se i blokem yu blong mekem wanem we yu yu wantem. Baebol i talem se: “Taem man i yangfala yet, be hat blong hem i wantem mekem ol nogud samting finis.” (Jenesis 8:​21, NW ) Jeova i talemaot finis se, i gat sam traem i stap fored long yu. Hem i givim woning se: “Hat i save giaman long yumi moa bitim ol narafala samting mo i wantem win.” (Jeremaea 17:​9, NW ) Antap long fasin ya blong wantem ol nogud samting, hat i save giaman long wan yangfala blong mekem hem i ting se hem i gat moa save i bitim papa mama blong hem, nating we papa mama oli gat moa ekspiriens long plante samting. I gat plante gudfala risen from wanem yu  mas lukaot help blong papa mama taem yu pastru long yangtaem blong yu we i strong.

?From Wanem Yu Mas Obei Long Papa Mama Blong Yu?

Jeova i Stamba blong famle. Hem i talem long yu blong lesin long ol advaes blong papa mama blong yu. (Efesas 3:​15) From we God i putumap papa mama blong lukaot long yu, hem i givim advaes se: “Ol pikinini, yufala i mas obei long papa mo mama blong yufala, from we yufala i joen long Masta blong yumi. Hemia i stret fasin blong yufala i mekem.” (Efesas 6:​1-3; Ol Sam 78:5) Naoia maet yu yu stap long yangtaem blong yu, nating se yu no moa pikinini, papa mama i gat wok yet blong lukaot long yu, mo yu yu gat wok blong lesin long tufala. Taem aposol Pol i raetem se ol pikinini oli mas obei long papa mama, hem i yusum wan wod long lanwis Grik we i stret long ol pikinini we oli gat ol defdefren yia blong olgeta. Wan eksampol, olsem Matiu 23:37 i talem, Jisas i tokbaot ol man we oli laef long Jerusalem olsem ol “pikinini,” nating we plante long olgeta oli bigman finis.

Plante gudfala man blong God bifo oli gohed blong obei long papa mama, nating we oli kam bigman finis. Taem Jekob hem i bigman finis, be hem i mas obei long oda blong papa blong hem blong i no mared long wan woman we i no wosip long Jeova. (Jenesis 28:​1, 2) Mo tu, Jekob i luksave se disisen we brata blong hem i mekem blong mared long wan woman Kenan i mekem papa mama oli harem nogud from.​—Jenesis 27:46.

God nao i givim wok long papa mama blong lukaot long yu. Antap long hemia, ol Kristin papa mama oli ol beswan man blong givim advaes long yu. Faswan samting hemia from we oli save gud yu mo oli soemaot lav long yu blong plante yia finis. Olsem man we i lidim ol bigfala sip kam long haba, ol papa mama oli save long wanem samting we oli stap talem long yu. Oli ekspiriens finis long ol “krangke fasin blong ol yangfala.” Mo from we oli ol trufala Kristin, olgeta wan oli luk finis ol gudfala frut we i kamaot taem man i folem ol rul blong Baebol.​—2 Timoti 2:​22.

Taem yu gat help ya blong papa mama, bambae yu naf blong winim sam traem we oli strong moa. Tingbaot fasin ya blong fren wetem wan boe no wan gel. ?Olsem wanem wan Kristin papa mama i save givhan long yu long bisnes ya?

Filing Blong Laekem Wan Boe No Wan Gel

Man we i lidim sip i kam long haba, i givim advaes long kapten blong sip blong stap longwe long ol sanbij aninit long solwota. Ol sanbij oli sofsof, be tu, oli save trikim man from we oli no stap long sem ples oltaem. Papa mama blong yu tu oli wantem we yu stap longwe long ol trabol we oli save mekem yu yu harem nogud. Eksampol, ol papa mama oli save se filing ya blong laekem wan boe no wan gel i strong mo i had blong eksplenem. Be, taem ol filing ya oli kam antap oli save pulum trabol i kam long yu, olsem sip we i rek.

Eksampol blong Daena i soemaot denja we i stap taem yu go klosap tumas long trabol. Maet from we Daena i wantem gat gud taem, samting ya i pulum hem blong go faenem ol gel Kenan blong fren wetem olgeta. Ol gel ya oli gat ol fasin we i nogud. Fastaem Daena i wantem harem gud nomo, be sloslo samting ya i lidim hem blong kasem trabol. “Wan gudfala yang man, we ol man oli stap tinghae moa long hem, i winim ol narafala boe long haos blong papa blong hem,” i fosem Daena blong slip wetem hem.​—Jenesis 34:​1, 2, 19.

Ol denja olsem ya oli kam bigwan moa, taem yumi laef long wol ya we i leftemap ol nogud fasin long saed blong seks. (Hosea 5:4) Plante yangfala oli ting se blong harem gud wetem wan boe no wan gel i wan samting we i gud we i gud. Hat blong yu i pam taem yu tingbaot blong stap yu wan wetem wan boe no gel we yu yu laekem. Be ol papa mama we oli lavem yu bambae oli traehad blong lukaot gud long yu blong no joen wetem ol yangfala we oli no gat respek long ol rul blong God.

Laura i talem se tingting ya blong wantem save samting i save blokem wan yangfala blong luk  denja. “Taem ol gel long klas blong mi oli talem long mi se oli danis delaet wetem sam boe we oli luk naes, oli talem long wan fasin we i olsem se bambae oli neva save fogetem samting ya samtaem. Mi luksave se plante taem oli bitim mak, be mi wantem save moa, mo mi gat tingting ya se mi mi mestem wan gudfala samting. Nating we mi save se papa mama blong mi, tufala i stret, taem tufala i blokem mi blong go long ol ples olsem, be mi harem yet se mi wantem go.”

Wan sip i no gat brek long hem, mekem se i tektaem blong i save stop. Ol papa mama oli save se filing ya blong laekem wan boe no wan gel i sem mak. Buk blong Proveb i talem se wan man we i no bos long filing blong hem, hem i olsem wan buluk we i stap wokbaot i go blong oli kilim hem i ded. (Ol Proveb 7:​21-​23) Yu yu no wantem letem samting ya i hapen long yu, we i save lidim yu blong kasem trabol long filing mo long saed blong spirit, olsem sip we i rek. Ol papa mama oli luksave taem hat blong yu i stat blong pulum yu long rod ya, mo maet oli save givim advaes we i stret. Taswe i waes blong lesin long papa mama, ale yu save ronwe long trabol.​—Ol Proveb 1:8; 27:12.

Mo tu papa mama oli save sapotem yu blong stanap strong agens long ol fren we oli traehad blong pulum yu. ?Olsem wanem oli save halpem yu?

Paoa We Ol Fren Oli Gat Blong Pulum Yufala

Wan strong taed long solwota i save pulum sip i go long rong rod. Blong winim problem ya, kapten blong sip i mas stiarem sip i go agensem taed ya. Long sem fasin, sipos yu no go agensem paoa we ol yangfala oli gat blong pulum yu, yu save lusum rod long saed blong spirit.

Olsem stori blong Daena i soemaot: “Man we i kampani wetem ol krangke man, bambae hem i kasem trabol from.” (Ol Proveb 13:​20, NW ) Baebol i yusum tok ya “krangke” long ol man we oli no save Jeova no we oli jusum blong no folem ol fasin blong Hem.

Maet i no isi nating blong sakemaot ol tingting mo ol fasin blong ol skul fren. Maria Jose i talem se: “Mi mi wantem we ol narafala oli laekem mi. From we mi no wantem we oli gat tingting se mi narakaen, taswe mi mekem olsem olgeta nomo.” Sipos yu no lukaot gud, ol fren maet bambae oli gat paoa long yu​—long ol samting we yu jusum olsem miusik, wanem klos blong werem, no long fasin blong yu blong toktok. Maet yu yu harem gud moa wetem ol yangfala we oli gat sem yia olsem  yu. I stret nomo blong harem olsem, be i minim se ol fren ya nao bambae oli gat moa paoa long yu, mo samting ya i save spolem laef blong yu.​—Ol Proveb 1:​10-​16.

Caroline i tingbaot traem we hem wan i kasem sam yia i pas, hem i se: “Taem mi gat 13 yia, plante long ol gel we mi stap joen wetem olgeta oli gat ol boefren, mo blong plante yia mi kasem ol traem we i pulum mi blong wantem folem fasin blong olgeta. Be, mama blong mi i givim ol gudfala advaes long mi, i olsem we hem i stiarem mi mi go long stret rod. Hem i lesin long mi oltaem, hem i storian wetem mi, mo i givim ol gud advaes long mi blong wet fastaem, kasem taem we mi naf blong gat wan boefren.”

Olsem mama blong Caroline, papa mama blong yu tu oli harem se i wok blong olgeta blong givim woning long yu long saed blong ol fren we oli traem pulum yu, no maet oli harem se oli mas blokem yu long sam kaen pleplei no long sam fren. Nathan i tingbaot sam samtaem we hem i rao wetem papa mama blong hem long bisnes ya. Hem i se: “Plante taem ol fren blong mi oli askem mi blong go wetem olgeta, be papa mama oli no wantem mi blong joen wetem ol fren ya no blong go long ol lafet we i no gat bigman long hem. Long taem ya, mi no kasem save from wanem papa mama blong ol narafala pikinini oli letem olgeta oli go, be papa mama blong mi oli no letem mi mi go.”

Be biaen, Nathan i kasem save, mo i talem se: “Mi save se tok ya i laenap long mi we i talem se ‘krangke fasin i stap long hat blong boe.’ Mo krangke fasin ya i save kamaot sloslo, taem ol boe oli joen wanples. Taem wan i statem wan nogud samting, narawan i mekem wan samting we i moa nogud, mo namba tri boe i mekem wan samting we i moa was. Sloslo ol narafala boe oli wantem joen long nogud samting ya. Ol yangfala we oli talem se oli wosip long Jeova tu, oli save foldaon long trap ya.”​—Ol Proveb 22:15, NW.

Nathan mo Maria Jose tugeta oli mas faet agensem samting we hat blong tufala i wantem, taem papa mama blong tufala i blokem tufala blong mekem ol samting we ol fren i talem. Be, tufala i lesin long papa mama, mo tufala i glad we tufala i mekem olsem. Proveb i talem olsem se: “Pikinini blong mi. I gud yu lesin gud, nao bambae mi tijim yu long ol tok we ol waes man oli stap talem. Yu mas stadi gud long ol tok ya blong olgeta.”​—Ol Proveb 22:17.

Ona We i Stret

I hadwok blong stiarem wan sip we i stap lei long wansaed, mo sipos hem i lei tumas, i isi nomo blong hem i kafsaed. From we yumi ol sin man, yumi gat fasin ya blong tingbaot yumi wan nomo mo blong laekem mekem samting we i nogud, i olsem we yumi stap lei wansaed. Be nating we sin i stap long yumi, wan yangfala i save win long laef, olsem sip we i kasem gud wof, sipos hem i folem gud ol advaes blong papa mama blong hem.

Wan eksampol, papa mama blong yu oli save halpem yu blong sakemaot tingting ya se sipos yu no stap long smol rod we i go kasem laef, mo yu no stap long bigfala rod ya we i blong go lus, yu save stap long medel nomo. (Matiu 7:​13, 14) Long  sem fasin, yu no giaman long yu wan blong ting se i oraet nomo blong harem gud smoltaem long samting we i no stret sipos yu no mekem samting ya oltaem. Tru ya, fasin ya i olsem man we i ting se hem i save testem wan kakae be i no solemdaon. Olgeta we oli traem folem wan laef olsem ya, oli “stap soemaot tu tingting”​—oli wosip long Jeova be tu oli laekem wol ya mo olting long wol ya—​mo i isi nomo blong oli kafsaed long saed blong spirit. (1 King 18:21, NW; 1 Jon 2:​15) ?From wanem yumi isi blong kafsaed long saed blong spirit? From we yumi gat sin we i stap insaed long yumi.

From sin we yumi gat, ol samting long saed blong bodi oli save pulum yumi sipos yumi no lukaot gud. ‘Hat we i save giaman’ long yumi bambae i neva harem gud sipos yumi testem samting nomo. Hem i wantem moa. (Jeremaea 17:9) Taem yumi lusum rod sloslo, wol ya bambae i gat moa paoa long yumi. (Hibrus 2:1) Yu wan bambae yu no luksave se yu stap lei long saed blong spirit, be papa mama oli save samting ya. I tru, maet papa mama oli no kwik blong lanem wan niu samting long kompiuta olsem yu, be oli save moa bitim yu se hat i save trikim man olsem wanem. Mo oli wantem halpem yu blong “yu mas tingting gud long rod blong laef blong yu” we i save lidim yu yu go kasem laef olwe.​—Ol Proveb 23:19.

Be samting ya i no minim se, papa mama oli no save mestem. Taem oli stap givim advaes long ol miusik we yu stap lesin long hem, ol pleplei mo stael blong hea mo klos blong yu. I tru se maet ol papa mama oli no waes olsem Solomon mo maet oli no gat longfala tingting olsem Job. Mo, olsem wan man blong lidim sip i kam long haba, maet papa mama tu oli lukaot long yu bitim mak from we oli no wantem we yu yu kasem trabol. Be yet, advaes we oli givim i save karem gudfala frut sipos yu lesin gud long ‘samting we papa wetem mama blong yu, tufala i stap tijim yu long hem, mo [sipos] yu no lego ol samting ya.’​—Ol Proveb 1:​8, 9.

Maet ol narafala yangfala oli tokbaot papa mama blong olgeta se oli nogud. Be sipos papa mama blong yu oli folem samting we Baebol i talem, oli save stap klosap long yu oltaem long ol traem we yu stap fesem long laef. Olsem kapten blong sip, we i kasem advaes long man ya we i lidim sip i kam long haba, yu tu, yu nidim papa mama blong yu blong lukaot long yu, mo blong lidim yu long rod we i waes. Ale, bambae yu yu kasem plante blesing from.

“Bambae yu save kam waes, mo waes ya blong yu bambae i save mekem yu yu harem gud. Fasin ya we yu luksave ol samting mo we yu savegud ol mining blong hem, hem bambae i stap lukaot long yu, mo bambae i stap blokemgud yu, blong yu no mekem ol fasin nogud. Mo bambae i mekem we yu stap longwe long ol man we toktok blong olgeta i blong statem trabol nomo. Ol man olsem oli lego stret laef finis, oli stap long fasin blong tudak nomo. Ol stret man we yu save trastem olgeta, bambae oli save stap gud long ples ya blong yumi.”​—Ol Proveb 2:​10-​13, 21.

[Tok blong pija long pej 22]

Paoa we ol narafala yangfala oli gat long yufala i save pulum yufala blong lusum rod

[Tok blong pija long pej 23]

Tingbaot stori blong Daena

[Tok blong pija long pej 24]

Olsem kapten ya blong sip we i lesin long advaes blong man we i lidim sip i kam long haba, i gud yu letem papa mama oli lidim yu

[Foto Credit Line blong pija long pej 24]

Photo: www.comstock.com