Stap Tru Mo Stanap Strong—Bifo Mo Naoia

Long saot blong Polan, klosap long boda blong Slovakia mo Ripablik blong Czech, i gat wan smol taon we oli kolem Wisła. Maet yu yu neva harem ples ya, be ol samting we oli bin hapen long ples ya oli pulum intres blong ol trufala Kristin. Hem i soemaot fasin blong sam man blong stap tru mo gat strong tingting long wosip blong Jeova. ?Wanem ol samting we i hapen long ples ya?

WISŁA i stap long ol naesfala hil, we i gat plante naesfala samting raonabaot long hem blong lukluk. Wota we i ronaot long ol smosmol krik mo tu reva, oli ron i kam joen long Reva ya Vistula, we i pas raon long ol hil mo long ol vali. Wisła i gat gudfala weta mo ol manples oli kaen gud. Taswe hem i ples we plante sik man oli stap go long hem, hem i ples blong spel long hot taem, mo ples blong spel long taem blong kolkol.

I luk olsem se ol faswan man we oli laef long ples ya hemia long ol yia 1590. Oli stanemap wan somel, mo sloslo ol ples raonabaot long hil ya i gat man oli stap we oli fidim ol sipsip, ol buluk mo oli wokem ol garen. Be ol man ya we tingting blong olgeta i stap daon oli pastru long ol bigfala jenis long saed blong skul. Skul ya we Martin Luther i statem, i gat bigfala paoa long plante man long ples ya. Wan man we i stadi long saed ya, Andrzej Otczyk, i talem se, long 1545 Luteran i kam Stamba jos long kantri ya. Be Wo blong Toti Yia mo Refomesen blong Katolik Jos we i kam biaen, i jenisim bigwan ol samting long kantri ya. Man ya Andrzej Otczyk i gohed blong eksplenem se, “long 1654 oli karemaot ol jos haos blong ol Protestan, oli putum tabu long wok blong olgeta mo oli bonem ol Baebol mo ol buk long saed blong Baebol tu.” Be bighaf blong ol manples oli stap yet long jos ya Luteran.

Ol Faswan Sid Blong Trutok

Wan bigfala jenis long saed blong skul i rere blong hapen long ples ya, mo jenis ya i moa gud. Long 1928 i gat tu Baebol studen, hemia nem blong ol Witnes blong Jeova bifo, oli planem ol  faswan sid blong trutok. Wan yia biaen, Jan Gomola i kam long Wisła wetem wan fonograf blong plei ol tok blong Baebol we oli rikodem. Afta, hem i go long wan narafala ples klosap long taon ya, mo hem i mitim Andrzej Raszka, wan sotfala man we i gat strong bodi mo we i glad blong lesin long trutok. Raszka i karemaot Baebol blong hem mo i jekemap ol vas we hem i harem long fonograf. Nao hem i talem se: “!Brata blong mi, naoia mi mi faenem trutok! !Mi bin lukaot plante ansa longtaem finis, taem mi bin faet long Wol Wo Wan!”

From we Raszka i glad tumas, hem i tekem Gomola i go luk ol fren blong hem, Jerzy mo Andrzej Pilch, we tufala tu i glad blong harem nius blong Kingdom. Wan narafala man we nem blong hem Andrzej Tyrna, i lanem trutok long Franis. Hem i halpem ol man ya blong kasem save moa long tok blong God. Biaen tufala i tekem baptaes. Blong givhan long smol grup blong Baebol studen ya long Wisła, ol brata we oli stap long ol taon klosap oli kam luk olgeta long ol yia 1930. Frut we i kamaot i mekem yumi sapraes.

Namba blong ol man we oli intres i bigwan. Ol famle we oli bin joen long jos ya Luteran oli gat fasin ya blong ridim Baebol long haos blong olgeta, mekem se taem oli luk ol vas we i tok agensem tijing blong helfaea mo Triniti, plante oli luksave trutok we i stap insaed long Baebol. Plante famle oli jusum blong lego ol giaman tijing ya. Samting ya i mekem se kongregesen long Wisła i gru, mo long 1939 namba blong ol man long kongregesen ya i kasem 140. Be, yumi sapraes se plante long kongregesen ya oli no tekem baptaes yet. Helena, we i wan long ol faswan Witnes long taem ya i talem se: “Samting ya i no min se ol pablisa ya oli no naf blong stanap long saed blong Jeova.” Hem i gohed se: “Long ol traem we oli kasem biaen, oli soemaot se oli stap tru long God.”

?Olsem wanem long ol pikinini? Oli luk se ol papa mama blong olgeta oli faenem trutok. Franciszek Branc i talem se: “Taem papa blong mi i luksave se hemia nao trutok, hem i stat tijim trutok long mi mo brata blong mi. Long taem ya mi mi gat 8 yia mo brata blong mi i gat 10 yia. Papa i save askem sam kwestin olsem ya: ‘?Hu ya God, mo wanem nem blong hem? ?Yu yu save wanem long saed blong Jisas Kraes?’ Mifala i mas raetem daon ol ansa mo putum ol vas blong Baebol blong sapotem ol ansa ya.” Wan narafala Witnes i talem se: “Papa mama tufala i lego jos ya Luteran long 1940 mo tufala i glad blong folem gud nius blong Kingdom. From samting ya, mi mi kasem fasin agens long skul mo oli kilim mi. Mi mi glad we papa mama oli tijim ol rul blong Baebol long mi. Long taem ya, ol rul ya oli givhan bigwan long mi blong winim ol traem olsem.”

Strong Bilif Long Taem Blong Traem

Taem Wol Wo Tu i stat mo ol Nasi oli bos long eria ya, oli gat strong tingting blong finisim ol Witnes blong Jeova fulwan. Fastaem oli pulum ol bigman​—antap moa ol papa—​blong saenem wan pepa blong talem se oli man Jemani, long rod ya  oli save kasem sam gudfala samting. Ol Witnes oli no wantem blong joen wetem ol Nasi. Plante brata mo sam we oli intres long trutok, we oli kasem ol yia we oli naf blong joen long ami, oli fesem trabol. Oli mas joen long ami, sipos oli no joen nating long faet blong kantri ya, be bambae oli mas kasem wan strongfala panis. Andrzej Szalbot we ol Gestapo oli holem hem long 1943 i talem se: “Taem man i no joen long ami bambae oli sanem hem i go long wan rabis kalabus, mo plante taem hemia long Auschwitz. Mi mi no baptaes yet long taem ya, be mi mi save long advaes we Jisas i talem long Matiu 10:28, 29 we i leftemap tingting blong mi bigwan. Mi save se sipos mi ded from bilif we mi gat long Jeova, Jeova bambae i naf blong givim laef long mi bakegen.”

Long stat blong 1942, ol Nasi oli holemtaet 17 brata blong Wisła. Insaed long tri manis nomo, 15 long ol brata ya oli ded long rabis kalabus ya Auschwitz. ?Samting ya i mekem wanem long ol Witnes we oli stap long Wisła? Oli no lego bilif from samting ya. !Defren olgeta, samting ya i leftemap tingting blong olgeta blong fasgud long Jeova! Long nekis sikis manis, namba blong ol pablisa long Wisła i kam antap. I no longtaem ol raf grup blong Hitler oli holem plante moa brata. Namba blong olgeta i kasem 83, i gat ol brata, ol man we oli intres long trutok mo ol pikinini tu. Oli sanem 53 long olgeta i go long ol rabis kalabus (plante oli go long Auschwitz) no long ol kamp we oli mas mekem ol strong wok long ol maen mo ples we ol man oli katkatem ol ston long hem long Polan, Jemani mo Bohemia.

Stap Tru Mo Stanap Strong

Long rabis kalabus ya Auschwitz, ol Nasi oli traem blong pulum ol Witnes blong oli save go fri kwiktaem nomo. Wan SS gad i talem long wan brata se: “Sipos yu saen long pepa ya nomo blong talem se yu no moa wan Baebol studen, yu save go fri mo yu save gobak long haos.” Plante taem oli talem ol tok olsem ya, be brata ya i neva lego strong bilif we hem i gat long Jeova. From samting ya, oli wipim hem, tok spolem hem, mo oli mekem hem i wok olsem wan slef long tu rabis kalabus ya long Auschwitz mo Mittelbau-Dora long Jemani. Bifo we oli go fri, brata ya klosap i ded taem oli sakem bom long kamp we hem i stap long hem.

Paweł Szalbot, wan Witnes blong Jeova we i ded i no longtaem, i talem se: “Gestapo i save askem ol kwestin long mi bakegen mo bakegen se from wanem mi no wantem joen long ami blong Jemani mo mi no wantem talem heil Hitler.” Afta we brata i eksplenem wanem we Baebol i talem long saed blong Kristin fasin blong no joen long faet, oli sanem hem i go wok long faktri blong wokem ol tul blong faet. Be hem i talem se, “Voes blong hat blong mi i no save letem mi blong mekem wok ya, ale oli sanem mi mi go wok long wan maen.” Nating se i olsem, brata ya i stap tru oltaem.

Ol narafala we oli no go long kalabus​—olsem ol mama mo ol pikinini—​oli sanem kakae i go long ol brata long rabis kalabus ya (Auschwitz). Wan brata we i yangfala yet long taem ya i talem se: “Long hot taem, mifala i pikimap ol frut ya cranberries mo jenisim wetem wit. Ale ol sista oli wokem ol smol bred mo putum gris long olgeta. Afta mifala i sanem ol bred ya i go long ol brata blong mifala long kalabus.”

I gat 53 Witnes blong Jeova blong Wisła we oli go long ol rabis kalabus ya mo wok olsem ol slef. Mo 38 long olgeta ya oli ded.

 Ol Yangfala We Oli Gohed

Ol pikinini blong ol Witnes blong Jeova tu oli fesem trabol from ol Nasi. Oli sanem olgeta wetem mama blong olgeta i go long sam kamp long Bohemia blong smoltaem. Sam narafala oli karemaot olgeta long papa mama mo sanem olgeta i go long wan kamp blong ol pikinini long Lodz.

Trifala boe long faswan grup we oli karem olgeta i go long Lodz, oli talem se: “Ol soldia blong Jemani oli tekem 10 long mifala, we yia blong mifala i stat long faef go kasem naen. Mifala i prea mo storian long ol stori blong Baebol blong leftemap tingting blong mifala. I no isi blong stanap strong.” Long 1945 ol pikinini ya oli go fri. Oli no ded be oli kam bunbun mo oli harem nogud long tingting blong olgeta. Nating se i olsem, oli no lego bilif.

?Wanem Samting i Hapen Biaen?

Taem Wol Wo Tu i finis, ol Witnes long Wisła oli strong yet long bilif mo oli rere nao blong gohed long wok blong prij wetem strong tingting. Ol grup blong brata oli go luk ol man we oli laef 40 kilometa longwe long Wisła, blong prij mo seremaot ol buk long saed blong Baebol. Jan Krzok i talem se: “I no longtaem, long taon blong mifala i gat tri kongregesen we oli gohed strong.” Be fasin fri blong wosip i blong smoltaem nomo.

Long 1950, Komunis gavman, we i tekem ples blong ol Nasi, i blokem wok blong ol Witnes blong Jeova long Polan. Ale, samting ya i mekem se ol brata oli mas faenem ol defren rod blong mekem wok blong prij. Sam samtaem oli go long haos blong ol man, mo oli talem se oli kam blong pem ol anamol no ol wit blong kakae. Oli mekem ol Kristin miting long ol smolsmol grup long naet. Nating we i olsem, ol sekiuriti oli holem ol Witnes blong Jeova, mo talem se oli wok blong wan sikret sevis blong narafala kantri​—wan tok we i no tru nating. Sam ofisa oli tok jik long Paweł Pilch oli se: “Hitler i no spolem bilif blong yu, be bambae mifala i spolem.” Be brata ya i stap tru long Jeova, mo i stap long kalabus blong 5 yia. Taem sam yangfala Witnes oli no wantem blong saenem wan pepa blong sosialis, oli sakemaot olgeta long skul mo long wok blong olgeta.

Jeova i Gohed Blong Stap Wetem Olgeta

Long yia 1989 i gat wan jenis long politik, mo gavman i rejistarem skul blong ol Witnes blong Jeova long Polan. Ol man we oli stanap strong blong wosip long Jeova long Wisła oli gohed strong long wok ya. Yumi save luk samting ya long namba blong ol paenia we i kam antap. Klosap 100 brata mo sista long eria ya oli mekem wok blong paenia. Taswe yumi no sapraes we plante brata oli stat singaot taon ya se hem i Faktri blong Paenia.

Baebol i talem se God i sapotem bigwan ol man blong hem long taem bifo: “Ol enemi ya blong yumi oli kros tumas long yumi, mo long taem ya we olgeta ya oli kam faet long yumi, sipos Hae God i no givhan long yumi bambae oli flatemgud yumi, we yumi no save mekem wan samting nating.” (Ol Sam 124:​2, 3) Long taem blong yumi, nating we long plante ples long wol ol man oli no intres mo ol rabis fasin i kam antap, ol man blong Jeova long Wisła oli traehad blong fasgud long God mo oli kasem plante blesing from. Ol pikinini blong ol Witnes mo narafala man we i kasem trutok long ples ya, oli save talemaot se ol tok we Pol i talem oli tru nomo se: “?Taem yumi stap tingbaot ol samting ya, bambae yumi talem olsem wanem? God i stap wetem yumi, mo i no gat man nating we i strong moa, we bambae i save agens long yumi.”​—Rom 8:​31.

[Tok blong pija long pej 26]

Oli sanem Emilia Krzok wetem ol pikinini blong hem Helena, Emilia, mo Jan, oli go long rabis kalabus ya long Bohemia blong smoltaem

[Tok blong pija long pej 26]

Taem Paweł Szalbot i no wantem joen long ami, oli sanem hem blong wok long maen

[Tok blong pija long pej 27]

Taem ol brata oli ded long rabis kalabus ya Auschwitz, wok i gohed blong gru long Wisła

[Tok blong pija long pej 28]

Oli putum Paweł Pilch mo Jan Polok long wan kalabus blong ol yangfala long Lodz

[Foto Credit Line blong pija long pej 25]

Berries and flowers: © R.M. Kosinscy / www.kosinscy.pl