Vison Blong Kingdom Blong God i Kamtru

“I gud yufala i lesin gud long . . . tok blong ol profet [we] i olsem wan laet we i stap saen long ples we i tudak.”​—2 PITA 1:​19.

1. ?Yumi luk wanem tufala samting long wol tede we tufala i defdefren?

 WAN trabol antap long narafala trabol​—hemia fasin blong wol blong yumi tede. Trabol we i spolem ol samting we God i wokem raonabaot long yumi, rabis wok blong ol teroris, wetem plante narafala trabol bakegen, oli bigwan bitim mak we man i no save kontrolem. Ol jos tu oli no save givhan. Oli mekem ol trabol ya i kam moa nogud, taem oli pulum ol man blong jajem narafala folem prapa tingting blong olgeta, mo blong no laekem narafala, mo blong agensem narafala from kantri no kala blong hem. Hemia ol fasin we oli seraotem ol man. Yes, olsem Baebol i talem, “tudak” i kavremap “ol man blong olgeta ples long wol.” (Aesea 60:2) Be long semtaem, plante milian man oli lukluk i go long fiuja wetem strong tingting. ?From wanem? From we oli lesin long ol profet tok blong God, “olsem wan laet we i stap saen long ples we i tudak.” Oli letem “tok” blong God we yumi faenem long Baebol, i lidim olgeta.​—2 Pita 1:​19.

2. ?Profet tok blong Daniel long saed blong taem we i “klosap en blong wol ya,” i soemaot se hu nomo i naf blong kasem save ya we i kamaot long God?

² Profet Daniel i tokbaot taem blong yumi “klosap en blong wol ya,” i se: “Plante man bambae oli stap resis olbaot blong traem save ol samting we i stap kamtru. Bambae God i letem plante man oli gotru long hadtaem blong oli kam klin long fes blong hem, mo oli kam strong. Be olgeta we oli man nogud bambae oli no save luksave samting ya, bambae oli gohed nomo blong mekem ol fasin nogud. Olgeta ya nomo we oli waes bambae oli luksave.” (Daniel 12:​4, 10) “Resis olbaot” long tok blong God i min se ol man oli stadigud long hem, oli folem ol tok ya, mo oli traehad blong mekem samting we God i wantem. Ol man we oli mekem olsem, olgeta nomo bambae oli naf blong kasem save ya we i kamaot long God.​—Matiu 13:​11-​15; 1 Jon 5:​20.

3. ?Long ol yia biaen long 1870, wanem impoten trutok we ol faswan Baebol studen oli kasem save long hem?

³ Long ol yia afta long 1870, bifo we ‘Lasdei i klosap,’ Jeova God i stat givim moa save long saed blong “ol tok haed blong kingdom blong heven.” (2 Timoti 3:​1-5; Matiu 13:​11, Gud Nyus Bilong Jisas Krais) Long taem ya, wan grup blong ol Baebol studen oli kasem save se Kraes bambae i kambak long fasin we ol man oli no save luk hem. Hemia i defren long tingting blong bighaf blong ol man long taem ya. Ol Baebol studen oli luksave se, afta we  Jisas i kam king long heven, bambae hem i tanem tingting blong hem i kam long wol ya. Long fasin ya, i olsem se hem i kambak. Plante samting bambae oli hapen long wol olsem wan saen blong soem se Jisas i kambak finis, nating we ol man oli no save luk hem.​—Matiu 24:​3-​14.

Mining Blong Vison i Kamtru

4. ?Olsem wanem Jeova i mekem bilif blong ol man blong hem tede i strong?

⁴ Vison ya we bodi blong Jisas i jenis i kam narafala, hem i soemaot long smol fasin, paoa we Kraes bambae i tekem taem hem i kam King. (Matiu 17:​1-9) Vison ya i mekem bilif blong Pita, Jemes, mo Jon, i kam strong bakegen, long wan taem we plante man oli lego Jisas from we hem i no mekem samting we oli ting se hem i mas mekem. Long sem fasin, long taem blong en, Jeova i mekem bilif blong ol man blong hem i kam strong, taem i givim moa save long olgeta, long saed blong nambawan vison ya mo plante profet tok we oli joen wetem. Naoia, bambae yumi tokbaot sam long ol save ya we i bildimap bilif blong yumi.

5. ?Hu ya Moningsta? ?Wetaem mo olsem wanem “laet” blong hem i stat saen?

⁵ Aposol Pita i tokbaot taem ya we bodi blong Jisas i jenis i kam narafala. Hem i raetem se: “Ol samting ya oli mekem mifala i save moa we tok blong ol profet i tru. I gud yufala i lesin gud long hem from we tok blong ol profet i olsem wan laet we i stap saen long ples we i tudak. Laet ya bambae i stap saen, gogo i brok delaet, nao bigfala Dei ya i kamtru, mo laet blong moningsta i kasem tingting blong yufala.” (2 Pita 1:​19) “Moningsta” ya, hemia Jisas Kraes we i tekem paoa blong hem finis long heven. (Revelesen 22:16) “Laet” blong hem i stat saen long yia 1914, taem Kingdom blong God i stanap long heven. Wan niufala taem i stat, olsem we i brok delaet. (Revelesen 11:15) Long vison ya we bodi blong Jisas i jenis i kam narafala, Moses mo Elaeja tufala i stap storian wetem Jisas. ?Tufala i pija blong hu?

6, 7. Taem bodi blong Jisas i jenis i kam narafala, Moses mo Elaeja i stanap wetem hem. ?Tufala i saen blong hu? ?Baebol i talem wanem impoten samting long saed blong olgeta ya?

⁶ Laet we i kavremap Jisas i saen tu long Moses mo Elaeja. Samting ya i soemaot se tufala witnes ya i pija blong olgeta we bambae oli rul long Kingdom wetem Jisas. Save ya se i gat sam narafala we oli rul wetem Jisas, i laenap wetem wan vison blong profet Daniel we i soemaot Mesaea taem hem i kam king. Daniel i luk “wan man we i olsem man blong wol ya.” Jeova God, “Olfala ya we i stap fastaem bifo olgeta,” i stap putumap man ya i kam “king we paoa blong hem bambae i stap oltaem nomo.” Nao makemgud wanem we Daniel i luk jes biaen. Hem i raetem se: “Paoa blong olgeta king, wetem ol gudgudfala samting blong ol kingdom blong olgeta, God bambae i givim long ol man blong hem.” (Daniel 7:​13, 14, 27) Yes, bitim faef handred yia bifo we bodi blong Jisas i jenis i kam narafala, God i soemaot se sam “man blong hem” bambae oli rul wetem Kraes.

⁷ ?Hu ol man ya blong God long vison blong Daniel? Aposol Pol i tokbaot olgeta ya i se: “Spirit ya blong God i kam joen long tingting blong yumi, blong talemaot we yumi pikinini blong God. Nao from we yumi pikinini blong hem, bambae yumi save kasem ol gudgudfala samting we hem i putum olgeta oli tabu, se bambae oli blong ol man blong hem. Mo bambae yumi save joen long Kraes blong kasem haf long ol gudgudfala samting we God i putum olgeta oli tabu, se bambae oli blong Kraes. Mo from we yumi joen long Kraes blong harem nogud olsem we hem i harem nogud, be bambae yumi save joen long hem bakegen, blong kasem gudfala laef blong hem long heven.” (Rom 8:​16, 17) Ol man ya blong God, hemia ol disaepol blong Jisas we tabu spirit i makemaot olgeta. Long Revelesen, Jisas i talem se: “Mi mi win long faet blong mi finis, nao mi stap sidaon wetem Papa blong mi blong joen long hem long hae nem blong hem. Mo long sem fasin, bambae mi mi givim raet long man we bambae i win long faet, blong i kam sidaon wetem mi, blong joen long mi long hae nem blong mi.” Namba blong ol man ya we oli ‘win long faet blong olgeta’ nao oli joen wetem Jisas blong rulum wol, hemia 144,000.​—Revelesen 3:​21; 5:​9, 10; 14:​1, 3, 4; 1 Korin 15:53.

8. ?Olsem wanem ol disaepol blong Jisas we tabu spirit i makemaot olgeta oli mekem wan wok we i klosap sem mak long wok blong Moses mo Elaeja? ?Mo wanem frut i kamaot from?

 ⁸ ?Be, from wanem Moses mo Elaeja nao i saen blong ol Kristin we tabu spirit i makemaot olgeta? Hemia from we, taem ol Kristin ya oli stap yet long wol, oli mekem wan wok we i klosap sem mak long wok we Moses mo Elaeja i mekem. Olsem nao, olgeta ya oli witnes blong Jeova, nating se ol man oli agensem olgeta mo mekem i nogud long olgeta. (Aesea 43:10; Ol Wok 8:​1-8; Revelesen 11:​2-​12) Olsem Moses mo Elaeja, oli no fraet blong talemaot klia ol tijing blong giaman skul, mo blong talem long ol man we hat blong olgeta i stret se oli mas givim ona i go long God nomo. (Eksodas 32:​19, 20; Dutronome 4:​22-​24; 1 King 18:​18-​40) ?Olsem wanem? ?Wok blong olgeta i karem frut? !Yes! Oli hivimap fulnamba blong ol man we tabu spirit i makemaot olgeta, mo oli givhan long plante milian “narafala sipsip” blong oli soem se oli wantem stap aninit long rul blong Jisas Kraes.​—Jon 10:16; Revelesen 7:4.

Kraes i Win Blong Olwe

9. ?Revelesen 6:2 i soemaot se Jisas i olsem wanem tede?

⁹ Jisas i no moa wan man blong wol ya we i raed long wan smol dongki. Naoia hem i wan King we i gat bigfala paoa. Baebol i tokbaot hem se i stap raed long wan hos​—hemia wan saen blong faet. (Ol Proveb 21:31) Revelesen 6:2 i talem se: “Nao mi luk wan waet hos i kamtru. Man we i stap sidaon long hem i holem bonara blong hem, mo i putum gudfala hat blong flasem hem, olsem hat blong man we i win finis long faet. Hem i raed long hos i go, olsem man we i win finis long faet, nao i go blong faet bakegen, blong bambae i win bakegen.” Mo tu, Deved i raetem wan Sam long saed blong Jisas i se: “Hae God i stap long Saeon, mo hem bambae i mekem paoa blong yu i kam bigwan moa. Hem i talem se, ‘Yu bambae yu rulum ol enemi blong yu.’ ”​—Ol Sam 110:2.

10. (a) ?Olsem wanem faswan faet we Jisas i winim i soemaot paoa blong hem? (b) ?Wanem i kamaot long wol afta we Kraes i winim faswan faet ya?

¹⁰ Faswan faet we Jisas i winim, hemia faet agens long ol bigfala enemi blong hem, Setan mo ol rabis enjel. Jisas i sakemaot olgeta long heven, oli kamdaon long wol. Ol rabis enjel ya oli save se taem blong olgeta i sot, taswe oli kros mo oli raf, nao oli mekem bigfala trabol i kamaot. Long Revelesen, tri narafala man we oli raed long hos, oli pija blong ol trabol ya. (Revelesen 6:​3-8; 12:​7-​12) Profet tok blong Jisas long saed blong ‘saen we bambae i soemaot we hem i kambak bakegen, mo wol ya i finis,’ i soem se trifala man we oli raed long hos trifala i minim faet, hanggri, mo sik. (Matiu 24:​3, 7; Luk 21:​7-​11) Ol trabol ya i olsem “we woman i stat harem we bak blong hem i soa blong i bonem pikinini.” Olsem soa we woman i harem, ol trabol ya bambae i kam antap moa gogo Kraes “i faet bakegen, blong bambae i win bakegen.” Long taem ya, bambae hem i spolem gud evri haf blong ogenaesesen blong Setan long wol ya. *​—Matiu 24:8.

11. ?Olsem wanem histri blong Kristin kongregesen i wan pruf se Kraes i rul finis olsem king?

 ¹¹ Jisas i soemaot paoa blong hem olsem king taem hem i lukaotgud long Kristin kongregesen blong i save gohed blong finisim wok blong hem blong talemaot Kingdom long fulwol. Bigfala Babilon, hemia ol giaman skul long wol, wetem ol gavman, oli mekem plante raf fasin agensem Kristin kongregesen. Nating se i olsem, wok blong prij i gohed mo i kam antap kasem wan mak we i neva kasem bifo. (Revelesen 17:​5, 6) !Hemia wan bigfala pruf se Kraes i rul finis olsem king!​—Ol Sam 110:3.

12. ?From wanem bighaf blong ol man oli no luksave se Kraes i kambak finis?

¹² Be sore tumas, bighaf blong ol man, wetem plante milian man we oli stap talem se oli Kristin, oli no luksave mining blong ol bigfala samting we oli stap hapen long wol tede. Mo tu, oli jikim olgeta we oli talemaot Kingdom blong God. (2 Pita 3:​3, 4) ?From wanem? From we Setan i satem tingting blong olgeta finis. (2 Korin 4:​3, 4) Yes, plante handred yia finis, Setan i stat mekem tudak i kavremap ol man we oli stap talem se oli Kristin, i mekem olgeta oli lego nambawan hop blong Kingdom.

Lego Hop Blong Kingdom

13. ?Taem tudak long saed blong spirit i kavremap wol, wanem samting i kamaot?

¹³ Jisas i talem wan pijatok long saed blong rabis gras we bambae i gruap semtaem wetem wit. Hemia i minim ol man blong apostasi * we oli girap insaed long Kristin kongregesen, oli lidim plante man oli go krangke. (Matiu 13:​24-​30, 36-​43; Ol Wok 20:​29-​31; Jud 4) Sloslo, ol giaman Kristin ya oli stat folem ol hiten lafet, ol rabis fasin, mo ol giaman tijing. Mowas, oli talem se ol samting ya we oli stap mekem oli “Kristin” fasin. Olsem nao, oli mekem lafet blong Krismas, nating se stamba blong hem hemia ol kastom we ol hiten man oli folem blong wosip long tufala god ya Mithra mo Saturn. ?Be wanem i pulum ol man ya we oli talem se oli Kristin blong mekem ol lafet ya we oli no Kristin nating? Wan buk (The New Encyclopædia Britannica, 1974) i talem se: “Oli stanemap lafet blong Krismas blong makem betde blong Jisas Kraes, from we oli no moa gat strong tingting se klosap nao Kraes bambae i kambak.”

14. ?Olsem wanem ol tijing blong Origen mo Augustine oli twistim trutok long saed blong Kingdom?

 ¹⁴ Tingbaot tu olsem wanem oli jenisim mining blong tok ya “kingdom.” Wan buk (The Kingdom of God in 20th-Century Interpretation) i talem se: “Origen [wan man blong stadi long ol bilif blong jos afta long 200 K.T.] i tokbaot olsem wanem ol Kristin oli jenisim mining blong tok ya ‘kingdom,’ oli talem se God i rul long hat blong ol man.” ?Tijing ya blong Origen i stanap long wanem samting? Hem i no stanap long Baebol nating, be hem i stanap long “ol waes mo tingting blong wol we i defren olgeta long tingting blong Jisas mo faswan jos.” Long buk we Augustine blong Hippo i raetem (De Civitate Dei [Taon Blong God], 354-​430 K.T.), hem i talem se jos nao i Kingdom blong God. Ol tingting ya we oli no stanap long Baebol oli mekem se ol jos blong Krisendom * oli ting se oli gat raet blong joen long politik. Blong plante handred yia, oli yusum ol raf fasin blong holem paoa long politik.​—Revelesen 17:​5, 18.

15. ?Olsem wanem Galesia 6:7 i kamtru long saed blong plante jos blong Krisendom?

¹⁵ Tede, ol jos oli stap kakae rabis frut blong sid we oli planem. (Galesia 6:7) Plante jos oli stap lusum paoa blong olgeta, mo oli stap lusum ol memba blong olgeta tu. Samting ya i stap hapen bigwan long Yurop. Wan niuspepa (Christianity Today) i talem se “naoia ol man oli no moa [yusum] ol bigbigfala flas jos haos long Yurop olsem ol haos wosip. Ol jos ya oli stap olsem ol musium nomo we ol turis oli kam luk olgeta, i no moa gat ol man oli kam wosip long olgeta.” Sem samting i stap hapen long plante narafala ples blong wol tu. ?Samting ya i soemaot wanem long saed blong fiuja blong ol giaman skul? ?Bambae oli godaon gogo oli ded olgeta from we i no moa gat man i joen long olgeta? ?Mo samting we i hapen long olgeta, bambae i mekem wanem long trufala wosip?

Mekemrere From Bigfala Dei Blong God

16. ?From wanem tingting we plante man oli gat agensem Bigfala Babilon i impoten?

¹⁶ Taem smok mo asis i kamaot long wan volkeno, ol man oli save se volkeno ya i save bosta enitaem nomo. Long sem fasin, ol tingting we oli kam antap agens long ol jos long plante kantri, oli soemaot se i no longtaem bambae ol giaman skul oli mas lus. Klosap nao, Jeova bambae i mekem se ol politik paoa blong wol oli gat wan tingting nomo, hemia blong soemaot ol rabis fasin blong Bigfala Babilon, woman blong rod long saed blong spirit, mo blong spolemgud hem. (Revelesen 17:​15-​17; 18:21) ?Olsem wanem? ?Ol trufala Kristin oli mas fraet long samting ya mo long ol narafala haf blong “bigfala trabol tumas” we bambae i kamaot biaen? (Matiu 24:21) !Nogat! Taem ol trufala Kristin oli luk we God i tekem aksin blong spolem ol rabis man, bambae oli glad we oli glad. (Revelesen 18:20; 19:​1, 2) Tingbaot eksampol blong Jerusalem long faswan handred yia, mo ol Kristin we oli stap long taon ya.

17. ?From wanem ol man blong Jeova oli save fesem en blong rabis wol ya wetem strong bilif?

¹⁷ Taem ol ami blong Rom oli raonem Jerusalem long yia 66 K.T., ol Kristin we oli wekapgud long saed blong spirit oli no sek mo oli no fraet. From we oli stadigud long Baebol, oli save se “bambae i no longtaem [ol ami ya] oli save spolemgud ples ya.” (Luk 21:20) Mo tu, oli save se God bambae i openem rod blong oli ronwe i go long wan sefples. Taem hem i mekem rod ya, ol Kristin oli aot. (Daniel 9:​26; Matiu 24:​15-​19; Luk 21:21) Sem mak tede, olgeta we oli save God mo oli obei long Pikinini blong hem, oli save fesem en blong rabis wol ya wetem strong bilif. (2 Tesalonaeka 1:​6-9) Yes, taem bigfala trabol ya i faerap, bambae oli glad tumas, bambae oli ‘stanap stret, oli leftemap hed blong olgeta, from we bambae i no longtaem, [Jisas] i sevem olgeta, i mekem olgeta oli fri.’​—Luk 21:28.

18. ?Wanem bambae i kamaot taem Gog i agensem ol man blong Jeova?

¹⁸ Afta we Bigfala Babilon i lus, Setan we hem i olsem Gog blong Magog, bambae i yusum olgeta paoa blong hem agensem ol Witnes blong Jeova we oli stap long pis. Bigfala hip blong man we i folem Gog bambae i girap “olsem bigfala klaod blong ren we i kavremap olgeta ples.” Bambae oli ting se oli save win isi nomo. !Bambae oli sapraes bitim mak! (Esikel 38:​14-​16, 18-​23) Aposol Jon i raetem se: “Nao mi luk we heven i open, mo i gat wan waet hos i stap stanap. Nao man we i stap sidaon long hem, nem blong hem, ‘Man we yu save bilif strong long hem, we hem i tru’ . . . Man ya i gat wan naef blong faet we i sap gud i stap long maot blong hem, we bambae hem i yusum blong kilim ol man blong evri kantri.” “King blong olgeta king” ya we i no gat wan man i save winim hem, bambae i sevem ol  man blong Jeova mo i spolem ol enemi blong hem. (Revelesen 19:​11-​21) !Hemia wan nambawan en blong mining blong vison ya we bodi blong Jisas i jenis i kam narafala!

19. ?Bambae ol disaepol blong Kraes oli mekem wanem taem oli luk we hem i win fulwan? ?Mo oli mas traehad blong mekem wanem naoia?

¹⁹ ‘Long Dei ya [we Jisas mo ol tabu man blong hem oli soemaot paoa blong olgeta], bambae yumi ona mo presem olgeta from we yumi bilif finis long ol tok blong olgeta.’ (2 Tesalonaeka 1:​10) ?Yu yu wantem stap long medel blong ol man ya we oli givim bigfala ona long Pikinini blong God we i win? Ale yu mas gohed blong mekem bilif blong yu i strong, mo ‘oltaem yu mas rere, from we Pikinini blong Man bambae i kamtru long taem we yu yu no tingbaot.’​—Matiu 24:​43, 44.

Hed Blong Yumi i Mas Kliagud

20. (a) ?Olsem wanem yumi save soem se yumi gat tangkiu from “slef ya we i stret mo waes” we God i putumap? (b) ?Wanem ol kwestin we yumi mas tingbaot?

²⁰ ‘Slef we i stret mo waes’ i givim woning oltaem long ol man blong God se oli mas wekapgud long saed blong spirit mo oli mas mekem hed blong olgeta i kliagud. (Matiu 24:​45, 46, NW; 1 Tesalonaeka 5:6) ?Yu yu glad long ol woning ya we oli kam long stret taem? ?Yu yu tingbaot olgeta taem yu jusum wanem samting i moa impoten long laef blong yu? I gud blong traem ansa long tufala kwestin ya: ‘?Mi mi luksave klia se Pikinini blong God i stap rul long heven? ?Mi mi luksave se hem i rere nao blong mekem jajmen blong God i kamtru long Bigfala Babilon mo ol narafala haf blong wol blong Setan?’

21. ?From wanem samfala oli no moa lukluk klia ol samting long saed blong spirit? ?Olgeta ya oli mas hareap blong mekem wanem?

²¹ Sam man blong Jeova oli kam olsem we oli no moa lukluk klia ol samting ya. Maet oli olsem sam long ol faswan disaepol blong Jisas, we oli no gat longfala tingting mo oli no stanap strong longtaem. Maet oli stap tingting tumas long ol samting blong laef, maet oli stat ronem ol sas samting, no maet oli kam slak from we samfala oli agensem olgeta. (Matiu 13:​3-8, 18-​23; Luk 21:​34-​36) Ating samfala oli faenem i had blong kasem save long sam samting we ‘slef we i stret mo waes’ i talem. Sipos wan long ol samting ya i bin hapen long yu, mifala i askem strong long yu blong stadi bakegen long Tok blong God wetem strong tingting, mo blong plis long Jeova blong i givhan long yu blong kam strong bakegen, mo fren bakegen wetem hem.​—2 Pita 3:​11-​15.

22. ?Stadi ya long saed blong vison blong Jisas we bodi blong hem i jenis i kam narafala mo long saed blong ol narafala profet tok ya tu, i mekem wanem long yu?

²² Vison ya we ol disaepol blong Jisas oli luk taem bodi blong Jisas i jenis i kam narafala, hem i kam long stret taem we oli rili nidim samting blong leftemap tingting blong olgeta. Tede, yumi gat wan samting we i moagud blong mekem yumi strong​—yumi luk we nambawan vison ya i kamtru, mo plante narafala profet tok tu oli kamtru. Taem yumi tingting gud long ol gudfala samting ya mo ol samting we bambae oli kamaot long fiuja folem ol profet tok ya, i gud yumi talem wetem fulhat blong yumi semfala tok we aposol Jon i bin talem, se: “Jisas, Masta, plis yu kam.”​—Revelesen 22:20.

[Ol Futnot]

?Yu Yu Tingbaot?

• ?Afta long yia 1870, wan smol grup blong ol Baebol studen oli kasem wanem save long saed blong taem we Kraes bambae i kambak bakegen?

• ?Olsem wanem mining blong vison ya we bodi blong Jisas i jenis i kam narafala, i kamtru?

• ?Taem Jisas i raed long hos blong winim ol faet blong hem, samting ya i mekem wanem long wol ya mo long Kristin kongregesen?

• ?Yumi mas mekem wanem sipos yumi wantem laef tru long laswan faet we Jisas bambae i winim?

[Kwestin]

[Tok blong pija long pej 17]

Wan vison i kamtru

[Tok blong pija long pej 18]

?Yu yu save wanem i hapen taem Kraes i winim faswan faet blong hem?