?From Wanem Plante Man Oli No Yusumgud Tingting Blong Olgeta?

WAN man i tokbaot narafala i se: “?Wanem i rong long man ya? Hem i sud save se i no stret blong mekem olsem.” Wan narafala man i wokbaot i go pas, i saksakem hed blong hem mo i talem se: “Sipos hem i bin yusum hed blong hem, bambae hem i no save mekem samting ya.” Ating, yu tu yu bin harem toktok olsem ya samtaem. ?Be, i minim wanem se man i yusum hed blong hem, no tingting blong hem?

Man we i yusum hed blong hem i gat save we i stret, hem i kasem save samting, i yusum waes mo i naf blong luksave samting. Hemia i min se man ya i naf blong skelem wan samting mo yusum save we hem i gat blong jusum wanem we i stret blong hem i mekem. Man we i gat hed, hem i yusum paoa blong tingting blong hem. Tede plante man oli letem narafala i jusum wanem we olgeta wan oli mas mekem. Oli tekem desisen folem wanem we oli ridim long niuspepa, no folem tingting blong ol fren blong olgeta, no tingting we plante man long komuniti oli gat.

Long wol ya, i luk olsem se i no gat plante man we oli stap yusum prapa tingting blong olgeta. Wan man we i luk samting ya i talem se: ‘Blong talem stret, smol man nomo oli yusum tingting blong olgeta wan blong faenemaot samting.’ ?Olsem wanem yumi save kam man we i yusum hed no tingting blong hem? ?Wanem ol gudfala frut we i save kamaot from fasin ya?

?Olsem Wanem Blong Kasem Fasin Ya?

I tru, i tekem plante taem blong tingtinggud long wan samting, mo i nidim fasin traehad blong skelem mo luksave samting. Be, wanwan man i save kam naf blong yusum hed blong hem blong save wanem we hem i mas mekem. Tingbaot tri rod we i save givhan long yumi blong gat hed no yusum tingting.

Stadi Baebol mo folem advaes blong hem. Oli raetem Baebol long wan fasin we kliagud mo i isi blong kasem save long hem. Hem i wan nambawan buk blong kasem waes mo fasin blong luksave samting. (Efesas 1:8) Eksampol, aposol Pol i talem long ol Kristin se: “I gat ol gudfala fasin i stap we oli stret gud, mo we i stret nomo blong yumi presem ol man we oli mekem ol fasin ya. Mo yufala i mas putum tingting blong yufala i stap strong long ol fasin olsem. Ol fasin ya oli tru, mo oli hae, mo oli stret, mo oli klin gud, mo oli save mekem yumi harem gud, mo ol man oli stap ona long olgeta we oli stap mekem ol fasin ya.” (Filipae 4:8) Sipos oltaem yumi stap folem advaes ya, bambae yumi mekem samting we i gud mo stret.

Lanem samting from ol samting we oli hapen long laef. Wan man Swiselan we i raetem ol naesfala vas i joenem fasin blong gat hed wetem ol samting we i hapen long laef, hem i se: “Man i gat hed . . . from we ol samting we oli hapen long laef blong hem oli tijim hem mo from we hem i lanem fasin luksave [fasin blong save samting bifo we oli hapen].” Tru ya, “man we i no gat hed, hem i save bilif long evri samting, be man we i gat hed, hem i stap lukluk gud long rod we bambae i folem.” (Ol Proveb 14:15) Yumi save kamgud moa long fasin blong yusum hed blong yumi sipos yumi lanem blong skelem samting we yumi luk, sipos yumi trenem tingting blong yumi, mo yumi lanem samting long wanem we i hapen long laef blong yumi. Taem ol yia oli pas mo yumi stap gohed blong trenem tingting blong yumi, bambae yumi save kam gud moa  long ol samting we yumi mekem. Yumi save lanem samting from ol mastik blong yumi. Be, blong mekem olsem, yumi nidim tingting daon. Fasin blong ol man long ol las dei ya, we oli tok flas, tingting blong olgeta i go antap tumas, mo oli tok nogud long ol man, i soemaot se oli no gat hed nating.​—2 Timoti 3:​1-5.

Jusumgud ol fren. Taem yumi yusum waes mo prapa tingting blong yumi blong luksave samting we yumi mas mekem, ol fren blong yumi oli save givhan long yumi, no maet oli save spolem yumi. Ol Proveb 13:20 i talem se: “Sipos man i go joen long ol waes man, bambae hem i save kam waes, be sipos hem i go mekem fren wetem ol man we oli no gat hed, bambae hem i spolem hem nomo.” I no gat samting we i fosem yumi blong karem semfala tingting olsem ol man we oli no obei long God mo we oli no wantem folem Tok blong hem. Ol Proveb 17:12 i soemaot samting ya i se: “Sipos yu go klosap long dog we i kros tumas from we man i stilim ol pikinini blong hem, hemia i nogud, be i moa gud, i winim we yu go klosap long wan krangke man we i stap gohed long krangke tingting blong hem.”

?Wanem Gudfala Frut i Save Kamaot From Fasin Ya?

Sipos yumi kam man we yumi save yusum hed blong yumi, bambae fasin ya i givhan bigwan long yumi. Fasin ya i save mekem se yumi haremgud long laef mo yumi no westem tumas taem blong mekem wan samting. Fasin ya i save blokem yumi blong yumi no harem nogud olsem ol man ya we oli mekem samting hareap we oli no tingtinggud fastaem. Olgeta we oli no gat fasin ya oli mekem laef blong olgeta i hadwok. Baebol i talem se: “Man we i stap hadwok tumas gogo i taed we i taed, hem i no gat hed.” (Prija 10:15) Ol man olsem ya, maet oli wok strong blong longtaem mo oli taed we oli taed; be oli no mekem wan gud samting nating we i stret.

Baebol i givim plante gudfala advaes blong folem long saed blong fasin klin, fasin blong toktokgud tugeta, fasin blong wok strong, mo olsem wanem blong dil wetem fasin pua, mo plante narafala samting long laef. Plante milian man oli save talem stret se laef blong olgeta i rongud from we oli folem ol rul blong Baebol, we i givhan long olgeta blong gat fasin waes.

Taem yumi yusum hed blong yumi, yumi no nidim we oltaem narafala i putum ol rul no i raetem daon lis blong ol samting we yumi mas mekem. Nogat. From we yumi lanem blong yusum hed blong yumi, samting ya i givhan long yumi blong mekem ol wok we yumi mas mekem. Be, hemia i no min se yumi no moa nidim we narafala i tijim yumi. Ol Proveb 1:5 (NW ) i talem se: “Man we i waes, bambae hem i lesin long ol tok we oli save tijim hem, mo i holem gud olgeta.” Mo tu, yumi mas luklukgud long ol save we yumi lanem, mo tingbaot olsem wanem blong yusum ol save ya. Samting ya nao bambae i givhan long yumi blong “wokbaot long waes fasin.”​—Ol Proveb 28:​26, NW.

Man we i yusum hed blong hem i minim tu se hem i luksave se i gat sam samting we hem i no save mekem. Nating se yumi wantem mekem fulap wok, yumi mas skelgud mo mekem nomo wanem we yumi naf blong mekem. I tru, aposol Pol i talem se, “yufala i mas gat plante wok blong mekem long wok blong Masta blong yumi.” (1 Korin 15:​58, NW ) Be, yumi mas skelem tok ya wetem rul ya we i stap long Prija 9:4 we i se: “Dog we i laef, hem i gud moa i winim laeon we i ded.” Sipos yumi lukaotgud long helt blong yumi, yumi save laef longtaem, mo gohed blong mekem wok blong Jeova. Taem yumi lan blong yusum hed no tingting blong yumi, samting ya i givhan long yumi blong skelgud long plante samting, mekem se yumi naf blong mekem ol impoten samting mo long semtaem yumi no lusum glad. Yes, fasin ya i karem plante frut.

[Tok blong pija long pej 14]

Yumi save faenem plante gudfala advaes long Baebol

[Tok blong pija long pej 15]

Yumi save kam gud moa long fasin blong yusum hed blong yumi sipos yumi lanem blong skelem samting we yumi luk, trenem tingting blong yumi, mo lanem samting long wanem we i hapen long laef