?Ol Man Oli Save Finisim Fasin Pua?

PLANTE milian man, oli neva save se fasin pua i olsem wanem. Oli neva go slip long naet we oli hanggri, mo we oli seksek from kolkol. Be plante long ol man olsem oli sore long ol puaman, mo oli mekem sam samting blong givhan long olgeta.

Be fasin pua i wan nogud samting we i hapen long plante man from faet long kantri blong olgeta, wota i ron bigwan, drae taem, mo sam narafala problem. Ol samting ya i stap spolemgud ol man Afrika, we oli wokem garen jes blong traem kasem naf kakae blong stap laef. Sam narafala oli mas lego hom blong olgeta mo muv i go long ol bigfala taon, no oli go laef olsem ol refuji long narafala kantri. Sam we oli stap afsaed long taon, oli muv i go long ol bigfala taon, from we oli ting se bambae oli save gat gudfala laef long taon ya.

Oltaem fasin pua i bigwan long ol taon we oli gat tumas man long olgeta. Long ol taon ya i no gat graon blong wokem garen. I hadwok blong faenem wok. Plante we oli harem se i no moa gat hop, oli kam ol man blong brekem loa. Ol man we oli laef long ol taon oli krae blong narafala i halpem olgeta, be ol gavman oli no naf blong stretem fasin pua we i stap kam antap. Wan ripot blong Yunaeted Neson we i kamaot long Novemba 2003, long niuspepa blong London, The Independent, i se: “Plante moa man long wol oli stap kam hanggri.” Mo hem i talem tu se: “Raon long wol tede, samwe 842 milian man oli no gat naf kakae​—mo namba ya i stap kam antap, from we i gat 5 milian moa man we oli hanggri evri yia.”

Samtaem branj ofis blong ol Witnes blong Jeova long Saot Afrika i kasem leta long ol puaman. Wan man long Bloemfontein i talem se: “Mi mi no gat wok, mo sipos mi gat janis mi go stil olbaot long taon. Sipos mi no go stil, bambae mifala i no gat kakae blong plante dei​—mowas long taem blong kolkol. I no gat wok nating. Plante man oli wokbaot olbaot long taon blong traem faenem wok mo kakae. Mi mi save long samfala we oli go luk long ol tin doti blong faenem kakae. Sam man oli kilim olgeta wan i ded. Plante oli olsem mi, tingting i foldaon mo mifala i no gat hop nating. I luk olsem se i no gat wan hop long fiuja. God nao i wokem yumi wetem filing ya se yumi mas kakae mo werem klos. ?Weswe hem i no luksave se yumi sot long ol samting ya?”

I gat ansa long ol wari blong man ya we i save mekem yumi i haremgud. Olsem haf biaen bambae i soemaot, yumi save faenem ansa insaed long Tok blong God, Baebol.