Savegud Ol Fasin Blong Jeova

“Plis yu tijim mi long ol fasin blong yu, blong mi save mekem ol wok blong yu.”—EKSODAS 33:13.

1, 2. (a) ?From wanem Moses i kilim wan man Ijip i ded? (b) ?Blong kam naf blong mekem wok blong Jeova, Moses i mas lanem wanem?

 MOSES i gruap long haos blong Fero, king blong Ijip. Oli tijim hem long ol waes we ol haeman blong Ijip oli tinghae long hem. Be Moses i save se hem i no man Ijip. Papa mama blong hem, tufala i man Isrel. Taem Moses i gat 40 yia blong hem, hem i go luk ol brata blong hem, ol pikinini blong Isrel. Nao hem i luk we wan man Ijip i stap kilim wan man ples blong hem. Moses i no wet. Hem i girap i kilim man Ijip ya i ded. Moses i tekem saed blong ol man blong Jeova, mo hem i ting se God i stap yusum hem blong mekem ol man ples blong hem oli go fri. (Ol Wok 7:​21-25; Hibrus 11:​24, 25) Taem nius i goraon se Moses i kilim man ya i ded, ol man long haos blong king oli luk Moses olsem we hem i wan man nogud, nao Moses i mas ronwe blong sevem laef blong hem. (Eksodas 2:​11-15) Moses i no naf yet blong God i yusum hem. Blong kam naf, hem i mas save moa ol fasin blong Jeova. ?Olsem wanem? ?Moses i letem Jeova i tijim hem?​—Ol Sam 25:9.

² Blong 40 yia, Moses i stap long wan narafala kantri, i mekem wok blong lukaot long ol sipsip. Hem i no kam kros mo harem nogud from we ol man ples blong hem oli no wantem hem, nogat. God i letem samting ya i hapen, ale Moses i akseptem nomo. Plante yia i pas we Moses i stap olsem nomo, be hem i letem Jeova i tijim hem. Biaen Moses i raetem samting we tabu spirit blong God i pulum hem blong raetem, i no hem wan we i stap leftemap hem. Hem i se: “Moses, hem i wan man we tingting blong hem i stap daon moa, i no gat wan narafala man long wol we tingting blong hem i stap daon olsem hem.” (Namba 12:3) Jeova i yusum Moses blong mekem plante bigfala wok. Sipos yumi mekem tingting blong yumi i stap daon, Jeova bambae i blesem yumi tu.​—Sefanaea 2:3.

Moses i Kasem Wan Wok

3, 4. (a) ?Wanem wok we Jeova i givim long Moses? (b) ?Wanem help we Moses i kasem?

³ Wan dei, Jeova i sanem wan enjel i kam toktok long Moses, klosap long Hil ya Sinae. Hem i talem long Moses se: “Mi mi luk finis ol rabis fasin ya we ol man Ijip oli stap mekem long yufala. Mi harem krae blong olgeta ya we oli stap long Ijip, we oli wantem mi mi tekemaot olgeta long han blong ol man ya we oli stap fosem olgeta blong oli wok slef blong olgeta. Mi mi save finis we oli harem nogud tumas mo, oltaem mi stap tingting long olgeta. Mo from samting ya, mi mi kamdaon blong tekemaot olgeta long han blong ol man Ijip, mo blong lidim olgeta oli aot long Ijip oli kam. Bambae mi tekem olgeta i go long wan gudfala kantri, we i bigfala tumas, we graon blong hem i gud tumas, oltaem i karem fulap kakae.” (Eksodas 3:​2, 7, 8) Nao God i wantem we Moses i mekem wan wok. Be hem i mas mekem wok ya long fasin we Jeova i talem.

⁴ Enjel blong Jeova i gohed se: “Naoia, mi wantem blong yu go luk king blong Ijip, blong yu tekemaot ol man ya blong mi we oli stap long ples blong hem.” Moses i fraet. Hem i harem se hem i no naf. I tru, long prapa paoa blong hem, hem i no naf. Be Jeova i mekem tingting blong Moses i strong, hem i se: “Mi bambae mi stap wetem yu.” (Eksodas 3:​10-12) Jeova i givim paoa long Moses blong mekem ol bigbigfala saen blong soemaot se God nao i sanem hem. Eron, brata blong Moses, i mas go wetem Moses blong talemaot ol tok blong hem long king. Jeova bambae i tijim tufala long ol samting we tufala i mas talem mo mekem. (Eksodas 4:​1-17) ?Olsem wanem? ?Moses i obei long God mo mekem wok ya fulwan?

5. ?Olsem wanem ol man Isrel oli traem Moses bigwan?

⁵ Fastaem, ol lida blong Isrel oli bilivim ol tok blong Moses mo Eron. (Eksodas 4:​29-31) Be smoltaem i pas nao “ol bos ya [we oli laen blong Isrel],” oli tok strong long Moses mo brata blong hem, se  tufala i mekem we king wetem ol man blong hem oli ‘no wantem luk olgeta nating, oli agens long olgeta.’ (Eksodas 5:​19-21; 6:9) Biaen, taem ol man Isrel oli lego Ijip, oli sek se ol hos mo kat blong faet oli stap ronem olgeta. Red Si i stap fored long olgeta mo ami blong Ijip i stap biaen long olgeta. Oli harem se oli fas long wan trap, ale oli girap oli blemem Moses bakegen. ?Sipos yu yu stap long taem ya, bambae yu mekem wanem? Ol man Isrel oli no gat bot blong krosem Red Si. Nating se i olsem, Moses i talemaot tok blong Jeova se oli mas fulumap olting blong olgeta mo muvaot. Nao God i seraot solwota blong Red Si long tu haf, i mekem we ples ya long medel blong tufala solwota ya i kam drae, nao ol man Isrel oli wokbaot i gokros.​—Eksodas 14:​1-22.

Samting We i Moa Impoten Bitim We Oli Kam Fri

6. ?Taem Jeova i givim wok long Moses, hem i makemgud wanem samting long tingting blong Moses?

⁶ Taem Jeova i givim wok ya long Moses, hem i makemgud long tingting blong hem olsem wanem nem ya Jeova i impoten. Oli mas respektem nem ya mo Man we i tekem nem ya. Taem Moses i askem kwestin long saed blong nem ya, Jeova i talem se: “Bambae mi soemaot mi olsem we bambae mi soemaot mi.” Mo tu, Moses i mas talem long ol man Isrel se: “Jeova, we i God blong ol bubu blong yufala bifo, God blong Ebraham, God blong Aesak, mo God blong Jekob, hem nao i sanem mi long yufala.” Jeova i gohed i se: “Nem ya blong mi bambae i stap we i no save lus samtaem. Bambae hem i mas stap long tingting blong ol pikinini blong yufala mo ol smol bubu blong yufala, gogo i no save finis.” (Eksodas 3:​13-15, NW ) Nem ya Jeova, ol man blong God raon long wol tede oli yusum yet.​—Aesea 12:​4, 5; 43:​10-12, NW.

7. ?Nating se king i flas, God i talem long Moses blong mekem wanem?

⁷ Ale, Moses mo Eron tufala i go stanap long fored blong king blong Ijip, tufala i tok long nem blong Jeova. Be king ya i flas, hem i se: “?Hu ya [Jeova] ya? ?Weswe mi mi mas harem hem? ?From wanem mi mi mas letem ol man blong hem oli go? ?Hu i save Hae God ya? !Mi mi no save letem yufala i go!” (Eksodas 5:​1, 2) King ya i soemaot se hat blong hem i strong olsem ston, mo tu hem i man blong giaman. Nating se i olsem, Jeova i talem long Moses bakegen mo bakegen, blong karem tok blong hem i go long king ya. (Eksodas 7:​14-16, 20-23; 8:​1, 2, 20) Moses i luk se king ya i kros finis. ?Bambae hem i winim wanem sipos i go tok long hem bakegen? Ol man Isrel oli wantem tumas blong go fri. Be king i strong se oli no save go fri. ?Sipos yu yu stap long ples blong Moses, bambae yu mekem wanem?

8. ?Wanem blesing i kamaot from fasin we Jeova i mekem long king blong Ijip? ?Ol samting ya i mas mekem wanem long yumi?

⁸ Moses i gobak bakegen blong luk king ya, i talem long hem se: “Jeova we i God blong ol Hibru, i talem se, ‘Yu mas sanemaot ol man blong mi blong oli save mekem wok blong mi.’ ” God i talem tu se: “Mi mi save leftemap han blong mi blong kilim yu mo ol man blong yu wetem wan strong sik, nao bambae i no moa gat wan long yufala i stap long wol ya. Be mi mi letem yu yu stap laef from wan samting nomo, hemia: Blong mi save soemaot paoa blong mi long yu, mo blong ol man oli talemaot nem blong mi long olgeta ples long wol.” (Eksodas 9:​13-16, NW ) Tingting blong Jeova se, jajmen we bambae hem i mekem i kamtru long stronghed king ya blong Ijip, bambae i soemaot paoa blong hem bigwan, we bambae i givim woning long olgeta man we oli no wantem obei long hem. Bambae samting ya i givim woning long Setan tu, rabis enjel ya we Jisas Kraes i talem se hem i “masta blong wol ya.” (Jon 14:30; Rom 9:​17-24) Stret olsem Jeova i talem, hem i mekem olgeta man long wol oli save long nem blong hem. Longfala tingting blong hem i mekem se ol man Isrel mo plante narafala man we oli joen wetem olgeta blong wosipim Jeova, oli go fri mo oli no ded. (Eksodas 9:​20, 21; 12:​37, 38) Stat long taem  ya kasem tede, nem ya Jeova i stap goaot long olgeta man long wol, nao plante milian man oli harem nem ya mo oli joen blong mekem trufala wosip.

Wan Nesen We i Stronghed

9. ?Olsem wanem ol man ples blong Moses oli soem se oli no gat respek long Jeova?

⁹ Ol Hibru man ya oli save nem blong God. Moses i yusum nem ya taem hem i toktok long olgeta. Be plante taem oli no soem respek long God ya we i tekem nem ya. ?Wanem i hapen smoltaem afta we Jeova i mekem merikel blong tekemaot ol man Isrel long Ijip? Oli no save faenem gudfala wota blong dring, ale oli toktok smol agens long Moses. Biaen, oli komplen bakegen from kakae blong olgeta. Moses i givim woning long olgeta se taem oli stap tok agens long hem mo Eron, oli stap tok agens long Jeova tu. (Eksodas 15:​22-24; 16:​2-12) Long Hil ya Sinae, Jeova i givim Loa long ol man Isrel, mo hem i mekem sam bigbigfala saen blong soemaot paoa blong hem. Be ol man ya oli no obei long God. Oli girap oli wokem wan aedol blong buluk long gol, nao oli bodaon long hem mo oli talem se oli stap mekem ‘lafet blong ona long Jeova.’​—Eksodas 32:​1-9.

10. ?From wanem ol Kristin elda tede oli intres bigwan long ol tok blong Moses long Eksodas 33:13?

¹⁰ Ol man ya oli stronghed tumas. Jeova hem wan i talem olsem. ?Wanem fasin we i stret blong Moses i mekem long ol man ya? Moses i askem long Jeova se: “Sipos tingting blong yu i stap olsem long mi yet, plis yu tijim mi long ol fasin blong yu, blong mi save mekem ol wok blong yu, mo blong mi save stap mekem yu yu glad long mi olwe.” (Eksodas 33:13) Tede, ol Kristin elda oli stap lukaot long ol Witnes blong Jeova olsem ol man blong lukaot long sipsip. Be tingting blong ol sipsip ya i stap daon moa i bitim ol man Isrel bifo. Nating se i olsem, i gud we ol elda ya tu oli prea long Jeova se: “Plis yu tijim mi long ol fasin blong yu, yu mekem mi mi savegud ol rod blong yu.” (Ol Sam 25:4) Save long saed blong ol fasin blong Jeova i mekem se ol elda oli save stretem ol problem folem Tok blong God, mo long fasin we i olsem fasin blong God.

Samting We Jeova i Wantem Ol Man Blong Hem Blong Mekem

11. ?Wanem ol loa we Jeova i givim long Moses, mo from wanem yumi intres long olgeta?

¹¹ Long Hil ya Sinae, Jeova i talemaot ol samting we hem i wantem ol man blong hem blong mekem. Biaen hem i raetem Tenkomanmen long tu ston mo i givim long Moses. Taem Moses i stap kamdaon long hil, hem i luk we ol man Isrel oli stap mekem wosip long aedol ya blong buluk we oli bin wokem. Nao hem i kros tumas, i sakem tufala ston ya i godaon long graon, tufala i brobrok. Nao Moses i katem tu narafala ston, mo Jeova i raetem Tenkomanmen bakegen. (Eksodas 32:19; 34:1) Ol loa ya oli sem mak long ol faswan we Jeova i givim. Moses i mas folem olgeta. Mo tu, God i soemaot klia se hem i wanem kaen man. Olsem nao, Moses i save olsem wanem hem i mas mekem blong wok long nem blong Jeova. Tede ol Kristin oli no stap aninit long Loa blong Moses. Be ol loa ya we Jeova i givim long Moses oli karem plante tingting mo rul we oli no jenis nating, oli stret yet long ol man we oli wosipim Jeova. (Rom 6:14; 13:​8-10) Bambae yumi tokbaot sam long ol rul ya.

12. Jeova i wantem se ol man Isrel oli mekem wosip long hem nomo. ?Samting ya i mas gat paoa long olgeta olsem wanem?

¹² Mekem wosip long Jeova nomo. Taem Jeova i talemaot se ol man oli mas mekem wosip long hem nomo, nesen blong Isrel i harem ol tok ya. (Eksodas 20:​2-5) Antap long hemia, nesen ya i bin luk plante samting blong soemaot se Jeova nomo i trufala God. (Dutronome 4:​33-35) Jeova i talemaot klia se hem i no save letem ol man blong hem oli mekem wosip long aedol mo mekem wok blong posen mo kleva, nating se ol narafala nesen oli stap mekem ol fasin ya. Wosip we oli mekem i go long hem i no olsem wan kastom nomo we oli mas mekem. Oli mas lavem Jeova long olgeta tingting, long olgeta laef, mo long olgeta paoa blong olgeta. (Dutronome 6:​5, 6) Samting ya bambae i gat paoa long ol toktok mo fasin blong olgeta​—yes, long evri haf blong laef blong olgeta. (Levitikas 20:27; 24:​15, 16; 26:1) Jisas Kraes tu i soemaot klia se Jeova i wantem we yumi mekem wosip long hem nomo.​—Mak 12:​28-30; Luk 4:8.

13. ?From wanem Isrel i mas obei gud long God? ?Mo wanem i mas pulum yumi blong obei long hem? (Prija 12:13)

¹³ Obei gud long ol loa blong Jeova. Moses i talem bakegen long ol man Isrel se taem Jeova i mekem kontrak wetem olgeta, oli bin promes blong obei gud long hem. Hem i letem olgeta oli fri blong mekem plante samting we oli wantem mekem, be long saed blong ol loa blong hem, oli mas obei gud long olgeta. Sipos oli mekem olsem, oli soemaot se oli lavem  God. Mo tu, fasin ya bambae i givhan long olgeta mo long ol pikinini blong olgeta tu, from we olgeta loa blong Jeova oli blong mekem i gud long ol man.​—Eksodas 19:​5-8; Dutronome 5:​27-33; 11:​22, 23.

14. ?Olsem wanem God i makem long ol man Isrel se oli mas putum ol samting long saed blong spirit oli stap long fasples long laef blong olgeta?

¹⁴ Putum ol samting long saed blong spirit long fas ples long laef blong yumi. Nesen blong Isrel i no mas spenem tumas taem blong lukaot ol samting we oli nidim long saed blong bodi, nao oli no moa gat taem blong mekem ol wok long saed blong spirit. Oli no mas yusum ful laef blong olgeta blong mekem ol prapa samting blong olgeta nomo. Jeova i makemaot taem evri wik we hem i talem se i tabu, taem ya oli mas yusum nomo blong mekem ol wok we oli joen wetem wosip blong trufala God. (Eksodas 35:​1-3; Namba 15:​32-36) Evri yia, i gat sam narafala spesel taem tu, we oli mas mekem ol tabu asembli blong olgeta. (Levitikas 23:​4-44) Long taem ya, oli gat janis blong storian tugeta long ol bigbigfala wok blong Jeova, oli harem tok we i mekem olgeta oli tingting bakegen long ol fasin blong hem, mo oli save talem tangkiu long hem from ol gudfala fasin blong hem. Taem ol man ya oli soemaot bigfala ona long Jeova, bambae oli lavem hem moa, bambae oli fraet moa blong mekem samting we hem i no laekem, mo bambae oli kasem help blong wokbaot long ol rod blong hem. (Dutronome 10:​12, 13) Ol gudfala rul insaed long ol tok we Jeova i talem long olgeta, oli givhan long ol man blong Jeova tede tu.​—Hibrus 10:​24, 25.

Save Ol Fasin Blong Jeova Mo Gat Tangkiu From

15. (a) ?Olsem wanem save mo tangkiu we Moses i gat long ol fasin blong Jeova i givhan long hem? (b) ?Wanem ol kwestin we oli save givhan long yumi blong tingting dip long ol fasin blong Jeova?

¹⁵ Sipos Moses i save ol fasin blong Jeova mo i gat tangkiu from, samting ya bambae i givhan long hem blong save wanem fasin hem i mas mekem long ol man Isrel. Eksodas 34:​5-7 i talem se God i pas long fes blong Moses, nao i talemaot se: “Mi mi [Jeova], . . . fasin blong mi, oltaem mi gat sore long man, mo mi stap givhan long man long gladhat blong mi. Mi mi no save kros kwik. Oltaem mi stap lavem man mo oltaem mi stap holemstrong promes blong mi. Fasin blong mi i olsem. Oltaem, mi stap lavem ol man blong mi, wetem olgeta we oli stap kamaot biaen long olgeta, gogo kasem plante plante taosen yia. Mi stap fogivim olgeta, mi stap tekemaot ol sin blong olgeta. Be olgeta we oli stap holem ol fasin nogud, mi mi stap panisim olgeta, wetem ol pikinini blong olgeta, mo ol smol bubu blong olgeta, go kasem ol seken smol bubu blong olgeta, mo ol namba tri smol bubu blong olgeta.” I gud yu tektaem blong tingting dip long ol tok ya. Tingting long ol kwestin ya: ‘?Ol wanwan fasin ya oli olsem wanem? ?Olsem wanem Jeova i soemaot fasin ya? ?Olsem wanem ol Kristin elda oli save soemaot? ?Fasin ya i mas gat paoa olsem wanem long samting we yumi wanwan i mekem?’ Bambae yumi tokbaot sam long ol fasin ya.

16. ?Olsem wanem yumi save gat moa save mo tangkiu from sore blong God? ?Mo from wanem i impoten we yumi mekem olsem?

¹⁶ Jeova ‘i gat sore long man mo i stap givhan long man long gladhat blong hem.’ Sipos yu yu gat buk ya Insight on the Scriptures (Étude perspicace des Écritures), i gud yu ridim haf ya “Mercy” (“ Miséricorde ” long Franis). Yu save kasem moa save tu long Indeks blong Watch Tower Publications no long kompiuta  long Watchtower Library (CD-ROM). * Yu save yusum wan konkodens blong faenem ol vas we oli tokbaot sore. Bambae yu luk se sore we Jeova i gat, i no minim nomo se hem i save daonem panis we hem i tingting blong givim long man, be i minim tu se hem i gat filing mo i kaengud long man we i safa. Sore ya i save pulum God blong mekem wan samting blong givhan long ol man blong hem we oli kasem trabol. Yumi luk fasin ya blong God long samting we hem i mekem long ol man Isrel taem oli stap wokbaot i go long Promes Lan. Hem i givim evri samting we oli nidim long saed blong bodi mo long saed blong spirit tu. (Dutronome 1:​30-33; 8:4) Fasin sore i pulum Jeova blong fogivim olgeta taem oli mestem. Yes, hem i sore long ol man blong hem long taem bifo. !Hemia i mas mekem se ol man blong hem tede oli glad moa blong soemaot sore long olgeta!​—Matiu 9:13; 18:​21-35.

17. ?Sipos yumi save mo gat tangkiu long Jeova we i givhan long man long gladhat blong hem, olsem wanem samting ya i save leftemap trufala wosip?

¹⁷ Jeova i joenem fasin sore wetem fasin blong givhan long man long gladhat blong hem. Sipos yu yu gat wan diksonari, tanem i go long tok ya “gracious” (“ compatissant ” long Franis). Nao skelem mining blong hem wetem ol vas we oli tokbaot Jeova, se hem i givhan long man long gladhat blong hem. Baebol i soemaot se taem Jeova i givhan long ol man blong hem long gladhat, hem i tingbaot mo i soem lav long sam long olgeta tu we oli sot long plante samting. (Eksodas 22:​26, 27) Nomata se yumi stap long wanem kantri, ol strenja wetem plante narafala tu oli save kam sot long sam samting. Taem Jeova i bin tijim ol man blong hem blong mekem i sem mak long olgeta man mo blong soem kaen fasin long olkaen man, hem i mekem olgeta oli tingbaot se olgeta tu oli bin stap olsem ol strenja long Ijip. (Dutronome 24:​17-22) ?Olsem wanem long yumi, ol man blong God tede? Taem yumi givgivhan long yumi wetem gladhat, yumi stap mekem se yumi joengud. Mo tu, taem narafala man i luk fasin ya blong yumi, samting ya i save pulum hem blong joen long wosip blong Jeova.​—Ol Wok 10:​34, 35; Revelesen 7:​9, 10.

18. Jeova i blokem ol man Isrel blong oli no folem ol fasin we ol man blong ol narafala nesen oli mekem. ?Yumi lanem wanem from?

¹⁸ Be ol man Isrel oli no mas ting se i moa impoten blong mekem i gud long man blong narafala kantri i bitim we oli lavem Jeova mo ol stret rul blong hem. Yes Jeova i tijim olgeta se oli no mas folem fasin blong ol nesen raonabaot long olgeta, oli no mas tekem ol kastom mo rabis fasin blong olgeta. (Eksodas 34:​11-16; Dutronome 7:​1-4) Sem mak long yumi tede. Yumi ol man blong God, yumi tabu mo klin, olsem we God blong yumi Jeova, hem i tabu mo i klingud.​—1 Pita 1:​15, 16.

19. ?Sipos ol man blong Jeova oli savegud mo oli gat tangkiu from fasin we Jeova i mekem long ol man we oli sin, samting ya i save blokem olgeta long wanem samting?

¹⁹ Jeova i givhan long Moses blong savegud mo gat tangkiu from ol fasin blong hem. Hem i mekem i klia se hem i no save agri long sin, be hem i soemaot tu se hem i no save kros kwik. Hem i letem taem  long ol man blong oli lanem ol loa blong hem mo blong oli folem. Taem wan man i tanem tingting blong hem from sin we hem i mekem, Jeova i save fogivim hem, be hem i no save letem wan man we i mekem bigfala sin i go fri, hem i mas givim panis long hem we i stret long sin blong hem. Hem i givim woning long Moses se ol fasin blong ol man Isrel oli save mekem i gud no oli save mekem i nogud long ol pikinini mo ol smol bubu blong olgeta. Sipos ol man blong God oli savegud mo oli gat tangkiu from ol fasin blong Jeova, hemia bambae i blokem olgeta blong oli no save blemem God from ol trabol we olgeta nomo oli pulum i kam long olgeta, mo tu, oli no save talem se God i slo tumas.

20. ?Wanem i save halpem yumi blong mekem i gud long ol Kristin brata sista blong yumi mo long olgeta we yumi prij long olgeta? (Ol Sam 86:11)

²⁰ Sipos yu yu wantem save moa Jeova mo ol fasin blong hem, i gud yu gohed blong lukaot moa save mo tingting dip taem yu ridim Baebol. Stadi gud long ol nambawan fasin blong Jeova. Prea mo tingting gud olsem wanem yu save folem ol fasin blong God, mo olsem wanem yu save mekem laef blong yu i laenap moa wetem stamba plan blong hem. Samting ya bambae i givhan long yu blong no foldaon long ol trap, mekem i gud long ol Kristin brata sista blong yu, mo blong givhan long ol narafala blong save nambawan God blong yumi mo lavem hem.

[Futnot]

?Yu Yu Lanem Wanem?

• ?From wanem i impoten we Moses i gat tingting daon? ?Mo from wanem i impoten we yumi tu yumi gat fasin ya?

• ?Taem Moses i talemaot tok blong Jeova bakegen mo bakegen long Fero, wanem gudfala samting i kamaot from?

• ?Wanem sam nambawan rul we Moses i lanem mo we oli stret long yumi tede tu?

• ?Olsem wanem blong save moa ol fasin blong Jeova mo gat tangkiu from?

[Kwestin]

[Tok blong pija long pej 21]

Moses i obei long Jeova, i karem tok blong hem i go long Fero

[Tok blong pija long pej 23]

Jeova i talemaot ol loa blong hem long Moses

[Tok blong pija long pej 24]

Tingting dip long ol fasin blong Jeova