Taon Ya Mari Kwin Blong Draeples Long Taem Bifo

PLEI

Taon Ya Mari Kwin Blong Draeples Long Taem Bifo

FRANISMAN ya André Parrot i tingtingbak long wok ya we hem i mekem blong digim graon blong faenem ol samting blong bifo. Nao hem i talem se: “Mi wetem ol fren blong mi, mifala i mekem lafet from we mifala i glad long samting we mifala i faenem. Long naet ya, taem mi kambak long haos, mi harem se hed blong mi i raon lelebet from mi glad tumas.” Hem i stap tokbaot samting we i hapen long Jenuware 1934, long ples ya Tell Hariri, klosap long smol taon ya Abu Kemal we i stap long Yufretes Reva long Siria. Long taem ya, Masta Parrot wetem tim blong hem, oli bin digimaot long graon, wan pija we ol man bifo oli bin katem, mo oli bin raetem tok ya i stap long hem se: “Lamgi-Mari, king blong Mari, hae pris blong god ya Enlil.” Tim ya i glad tumas blong faenem samting ya.

!Saye, oli faenem taon ya Mari! ?From wanem ol man we oli stadi long Baebol oli intres long samting ya?

?From Wanem Oli Intres Long Taon Ya?

Ol man oli save se taon ya Mari i bin stap long taem bifo, from we oli ridim ol tok long saed blong hem long ol olfala hanraet. Be oli no save stret ples we taon ya i bin stap long hem. Sam tija blong ol man Sumeria oli talem se Mari i stamba ples blong wan laen blong king, we maet i bin rul samtaem long olgeta ples long Mesopotemia. Mari i stap long Yufretes Reva, long wan ples we plante rod oli pastru long hem. Hemia ol rod we ol tredaman oli folem blong salem olting blong olgeta. Ol rod ya oli joenem Galf blong Pesia wetem Asiria, Mesopotemia, Anatolia, mo ol ples klosap long Mediterenian Si. Olting olsem wud, aean, mo ston—we oli no plante nating long Mesopotemia—oli pastru long taon ya Mari. Ol takis we ol man oli pem long ol samting ya, oli mekem se Mari i kam wan rij taon. Taswe hem i kam bos long ol narafala ples long eria ya. Be paoa ya i finis taem King Sargon blong Akkad i winim Siria.

Blong 300 yia afta we Sargon i mekem faet ya, ol haeman blong ami oli hedgavman blong Mari. Aninit long rul blong olgeta, taon ya i stat kam rij bakegen. Be laswan blong olgeta, Zimri-Lim, i rul long taem ya we Mari i stap godaon bakegen. Zimri-Lim i traem blong mekem se i kam strong bakegen. Hem i mekem plante faet, i wokem plante kontrak, mo i givim ol gel blong hem blong oli mared wetem ol man we oli save halpem hem long saed blong politik. Nating se hem i traehad olsem, be long yia 1760 B.K.T., * Hammurabi, king blong Babilon, i winim mo i spolemgud taon ya Mari. Hemia i endem samting we Masta Parrot i kolem, “wan fasin blong laef we i olsem wan bigfala laet long wol long taem bifo.”

Taem ol ami blong Hammurabi oli spolemgud Mari, oli mekem wan samting we oli no save se bambae i givhan long ol man blong histri mo long ol man blong digim graon blong faenem ol samting blong bifo. Ol wol blong taon ya we ol man oli bin wokem long graon, ol ami oli brekemdaon, ale graon ya i berem sam haos fulwan. Long sam ples, ol haos oli stap faef mita aninit long ol brikis blong wol ya, mekem se long ol yia we oli pas ol haos ya oli stapgud nomo. Ol man we oli digim graon oli faenem sam olfala haos prea mo haos blong king, wetem plante narafala samting we ol man bifo oli bin wokem, mo plante taosen hanraet we oli givhan long yumi blong kasem save long laef blong ol man ya bifo.

?From wanem yumi intres long ol samting ya long saed blong Mari we oli digimaot long graon? Tingbaot taem ya we Ebraham i stap laef. Hem i bon long yia 2018 B.K.T., hemia 352 yia afta we Bigfala Wota i kavremap wol. Ebraham i namba ten man we i kamaot biaen long Noa. Ebraham i obei long God, ale hem i aot long ples blong hem, Uru, i go long Haran. Long yia 1943 B.K.T., taem Ebraham i gat 75 yia blong hem, hem i aot long Haran, i go long kantri ya Kenan. Man Itali ya Paolo Matthiae, we hem tu i digim graon blong faenem ol samting blong bifo, i talem se: “Stat long taem we Ebraham i aot long Uru go kasem taem we hem i kamtru long Jerusalem [long Kenan], hemia ol semfala yia we taon ya Mari i stap.” From samting ya, taem oli faenem Mari oli faenem samting we i impoten tumas, from we hem i save givhan long yumi blong kasem save long laef blong ol man long taem ya we gudfala man ya blong God, Ebraham, i bin stap. *—Jenesis 11:10–12:4.

?Ol Ston We Oli Faenem Oli Soemaot Wanem?

Long Mari, skul i gat bigfala paoa, olsem long ol narafala ples long Mesopotemia. Ol man oli tingbaot wosip we oli givim long ol god olsem wan wok we oli mas mekem. Sipos oli mas tekem wan impoten desisen, oltaem oli traem faenemaot samting we ol god oli wantem. Ol man blong digim graon oli faenem sam haf blong sikis haos prea. Sam long olgeta, i gat Haos Prea blong ol Laeon (samfala oli ting se hemia haos prea blong Dagan, no Dagon we Baebol i tokbaot), mo ol haos prea we oli yusum blong mekem wosip long Istar, woman god we i mekem se evri samting i karem plante pikinini, wetem haos prea blong god ya blong san, Shamash. Long taem bifo, insaed long ol haos prea ya, i gat wan aedol blong god ya we ol man oli givim sakrefaes i go long hem mo prea long hem. Ol man blong wosip tu oli katem ol ston blong mekem ol smosmol pija blong olgeta bakegen, we oli stap smael mo oli stap prea. Nao oli putum ol pija ya oli stap long ol stul long haos prea, from we oli ting se taem pija ya i stap, i olsem se olgeta nao oli stap blong mekem wosip. Masta Parrot i talem se: “Smol pija ya i olsem kandel long skul Katolik tede, be oli ting se smol pija ya i gat moa paoa. I olsem we pija ya i tekem ples blong man blong wosip.”

Samting we ol man blong digim graon oli sapraes bigwan long hem, hemia wan bigfala haos blong king we oli faenem long Tell Hariri. Ol man oli putum nem blong laswan king we i bin stap long haos ya, hemia King Zimri-Lim. Franisman ya Louis-Hugues Vincent we hem i digim graon blong faenem ol samting blong bifo, i talem se haos ya, “plan blong hem i mekem se hem i saenaot olsem wan sas ston long medel blong ol narafala haos long Medel Is long taem bifo.” Haos ya i kavremap bitim tu hekta haf, mo i gat samwe long 300 rum mo vranda blong hem. Nating se ol man long taem bifo oli wokem plante bigbigfala haos olsem, be haos ya i defren, hem i olsem wan samting blong sapraes long tingting blong olgeta. Buk blong Georges Roux (Ancient Iraq) i talem se: “Olgeta man oli sapraes long haos ya, mekem se taem King blong Ugarit klosap long solwota long Siria i harem nius blong haos ya, wantaem nomo hem i sanem boe blong hem i go mekem trip ya blong 600 kilometa, jes blong luk ‘haos ya blong Zimri-Lim.’ ”

Taem ol man oli go blong luk haos ya blong king we stonwol i raonem gud, oli save pas long wan get nomo, we tu bigfala taoa blong wajman i stanap saedsaed blong get ya. Insaed, oli pas long wan bigfala vranda. King Zimri-Lim i stap sidaon long jea blong king we i stap antap long wan platfom. Long ples ya, laswan king ya blong Mari i stretem ol bisnes long saed blong ami, mane, mo politik wetem ol narafala kantri. Hem i talemaot jajmen blong hem long ol man, mo i welkamem ol man we oli kam blong luk haos blong hem, mo ol man blong politik blong ol narafala kantri we oli kam blong frengud wetem hem. I gat ol rum we ol visita oli save slip long hem, mo oltaem king i mekem ol bigbigfala lafet blong olgeta. Long ol lafet ya, oli kakae mit blong buluk, sipsip, dia, fis, mo faol, we oli rusum, fraenem, no boelem. Oli kakae olgeta mit ya wetem ol sos we oli wokem long lae mo pima, mo wetem olkaen ligim mo jis. Afta, oli kakae frut we oli jes karem long garen, no frut we oli draemap long san, no frut we oli boelem wetem suga. Mo oli kakae ol defdefren kek we oli wokem olsem ol naesfala pija. Oli givim bia mo waen long ol visita blong oli dring.

I gat ol tolet mo ol dren wota tu long haos ya blong king. Oli faenem ol ples blong swim, we insaed i gat ol bigbigfala dis blong swim we oli wokem olsem graonpot, mo ol tolet we i no gat ples blong sidaon long olgeta. Oli kavremap floa mo ol wol daon, long kolta. Ol doti wota i ronaot tru long ol dren we oli wokem long brikis, mo tru long ol paep we oli wokem long graon mo oli kavremap long kolta. Nating se klosap 3,500 yia i pas finis, be wota i save ron yet long ol paep ya. Mo tu, taem wan rabis sik blong ded i kasem tri long ol woman blong king, olgeta long haos blong king oli folem ol strong rul. Ol woman we oli sik olsem, oli putum olgeta longwe long ol narafala man, i no gat wan i save go klosap long olgeta. Oli folem rul ya: “I no mas gat wan we i dring long kap blong sik woman ya, kakae long tebol wetem hem, no sidaon long jea blong hem.”

?Yumi Lanem Wanem Long Ol Hanraet Blong Bifo?

Masta Parrot mo tim blong hem, oli faenem samwe long 20,000 ston we oli karem hanraet long lanwis Akkadia. Ol hanraet ya oli ol leta, mo ol tok long saed blong wok blong ol man blong gavman mo long saed blong mane blong kantri ya. Ol man oli tanem mo prentem wan haf (33 pesen) nomo blong ol hanraet ya. Be smol haf ya i fulumap 28 buk evriwan. ?Save ya i impoten? Yes. Man ya Jean-Claude Margueron, we hem i daerekta blong Tim we oli Digim Graon Long Mari, i talem se: “Bifo we mifala i faenem ol olfala hanraet long Mari, klosap mifala i no save wan samting nating long saed blong histri blong Mesopotemia mo Siria jes afta 2000 B.K.T. Mifala i no gat save tu long ol kastom, kalja, mo fasin blong laef blong ol man long taem ya. From ol hanraet ya, mifala i save raetem ol buk blong histri.” Masta Parrot i talem tu se ol olfala hanraet ya oli “mekem [olgeta oli] sapraes, from we oli tokbaot ol man we oli hed blong ol laen bifo, long sem fasin we Oltesteman i tokbaot olgeta.”

Ol hanraet we oli faenem long Mari, oli givhan long yumi tu blong kasem save long sam haf blong Baebol. Wan eksampol blong samting ya: Ol hanraet ya oli soemaot se “wan fasin we olgeta king long taem bifo oli mekem,” se oli tekem ol waef blong king ya we i enemi blong olgeta. Samting ya i givhan long yumi taem yumi ridim stori blong Ahitofel, man ya we i tanraon i agensem King Deved, nao i talem long Absalom, pikinini blong Deved, se i mas slip wetem ol woman blong papa blong hem. Yumi luksave se advaes ya blong Ahitofel i no wan niufala tingting.—2 Samuel 16:21, 22.

Stat long yia 1933 kasem naoia, i gat 41 tim we oli go long Tell Hariri blong digimaot ol samting blong bifo we oli stap aninit long graon. Be long olgeta yia ya, oli digim 8 hekta nomo long ol 110 hekta we Mari i kavremap. Ating bambae oli faenem plante moa samting yet we oli pulum tingting blong yumi i go long taon ya Mari, kwin blong draeples long taem bifo.

[Ol Futnot]

^ B.K.T. i minim Bifo Kristin Taem.

^ Taem ol man Babilon oli spolem Jerusalem long 607 B.K.T. nao oli tekem ol man Jiu oli go kalabus long Babilon, i luk olsem we oli pas klosap long ples we olfala taon ya Mari i bin stap long hem.

[Map blong pija long pej 10]

(Lukluk niuspepa)

Galf Blong Pesia

Uru

MESOPOTEMIA

Yufretes Reva

MARI

ASIRIA

Haran

ANATOLIA

KENAN

Jerusalem

Mediterenian Si (Bigfala Si)

[Tok blong pija long pej 11]

Long hanraet ya, King blong Mari, Iahdun-Lim, i tokflas from ol haos we hem i wokem

[Tok blong pija long pej 11]

Taem oli faenem pija ya blong Lamgi-Mari, oli luksave se oli faenem ples ya Mari

[Tok blong pija long pej 12]

Platfom long haos blong king, we maet pija blong woman god i bin stap long hem

[Tok blong pija long pej 12]

Ebih-Il, haeman blong Mari, i stap prea

[Tok blong pija long pej 12]

Sam haf blong Mari we oli soem ol haos we oli bin wokem long brikis blong graon

[Tok blong pija long pej 12]

Ples blong swim long haos blong king

[Tok blong pija long pej 13]

Ston we Naram-Sin i stanemap blong makem faet we hem i winim blong tekem Mari

[Tok blong pija long pej 13]

Long haos blong king, oli faenem samwe long 20,000 ston we hanraet i stap long olgeta

[Foto Credit Line blong pija long pej 10]

[Foto Credit Line blong pija long pej 11]

[Foto Credit Line blong pija long pej 12]

[Foto Credit Line blong pija long pej 13]

WAJTAOA—BLONG STADI