Wan Kwestin

Long Isrel bifo, taem King Solomon i kam olfala, hem i no moa fasgud long God. ?Taswe, i stret blong yumi talem se bambae hem i no save laef bakegen?​—1 King 11:​3-9.

Baebol i talem nem blong sam man mo woman blong bilif we bambae oli laef bakegen. Be hem i no talem stret se olgeta man wanwan we nem blong olgeta i stap, bambae oli girap bakegen. (Hibrus 11:​1-40) Long saed blong Solomon, yumi save kasem save long jajmen blong God taem yumi skelem ded blong hem, wetem ded blong sam narafala we oli holemstrong long God.

Baebol i tokbaot tu samting nomo we i save hapen long ol dedman​—oli ded blong smoltaem no oli ded blong olwe. Olgeta we oli kasem jajmen se bambae oli no moa laef bakegen, oli go long “Gehena,” no “bigfala hol blong faea.” (Matiu 5:​22, NW; Mak 9:​47, 48, NW; Revelesen 20:14) Long olgeta ya, i gat faswan man mo woman, Adam mo Iv, Judas Iskariot we i salem Jisas i go long han blong ol enemi blong hem, mo samfala we oli ded taem God i jajem olgeta stret, olsem ol man long taem blong Noa mo ol man long Sodom mo Gomora. * Olgeta we God bambae i mekem olgeta oli laef bakegen, oli stap long beregraon we long olfala lanwis blong Baebol, oli talem se ‘Seol’ no ‘Hades’. Baebol i tokbaot fiuja blong olgeta ya, i se: “Olgeta man we oli ded long solwota, oli aot long solwota oli kam. Mo olgeta narafala dedman tu oli kam. Ded wetem [“Hades,” NW ] tufala i no moa save holem olgeta, olgeta evriwan oli aot long tufala, oli kam. Nao Man ya i jajem olgeta from ol fasin we oli mekem.”​—Revelesen 20:13.

Taswe, olgeta we Hibrus japta 11 i tokbaot se oli holemstrong long God, oli stap long beregraon, hemia Seol no Hades, mo oli stap wet blong oli girap bakegen. Long olgeta ya, i gat ol gudfala man blong wok blong God, olsem Ebraham, Moses, mo Deved. Naoia, tingbaot olsem wanem Baebol i tokbaot ded blong trifala ya. Jeova i talem long Ebraham se: “Yu bambae yu save stap longtaem, gogo kasem we yu olfala gud, nao bambae yu ded [“yu slip wetem ol bubu blong yu,” NW ] we tingting blong yu i stap kwaet, mo bambae oli berem yu long gudfala fasin.” (Jenesis 15:15) Jeova i talem long Moses se: “Moses. Bambae i no longtaem, yu yu ded [“yu slip wetem ol bubu blong yu,” NW ].” (Dutronome 31:16) Baebol i talem long saed blong Deved, papa blong Solomon, i se: “Nao King Deved i ded [“i slip wetem ol bubu blong hem,” NW ], mo oli berem hem long haf blong Jerusalem we nem blong hem ‘Taon blong King Deved.’ ” (1 King 2:10) Taswe, tok ya “slip wetem ol bubu blong hem” i wan narafala rod blong talem se man i go long beregraon no Seol.

?Wanem i hapen long Solomon taem hem i ded? Baebol i ansa se: “King Solomon i rul foti yia long olgeta laen blong Isrel, we hedkwota blong hem i stap long taon ya Jerusalem. Mo taem hem i ded [“i slip wetem ol bubu blong hem,” NW ], oli berem hem long haf ya blong Jerusalem we nem blong hem ‘Taon blong King Deved.’ ” (1 King 11:​42, 43) Taswe, i luk olsem se Solomon i stap wet long beregraon, hemia long Seol no Hades, blong hem i laef bakegen.

Tok ya i givim tingting ya se plante narafala we Baebol i talem se oli “slip wetem ol bubu blong olgeta,” olgeta tu oli save laef bakegen. Nating se plante long ol king we oli rul biaen long Solomon oli no fasgud long God, be Baebol i yusum tok ya tu long saed blong olgeta. Yumi save bilif se bambae oli laef bakegen, from we “God bambae i mekem olgeta man we oli ded oli laef bakegen, ol man we oli stret, wetem ol man we oli no stret.” (Ol Wok 24:15) I tru se, taem ‘ol dedman oli aot long beregraon,’ long taem ya nomo bambae yumi jes kasem save gud se hu nao i kasem blesing ya blong laef bakegen long ded. (Jon 5:​28, 29) Taswe, i nogud we yumi traem talem nem blong ol wanwan man we bambae oli laef bakegen. I gud we yumi wet nomo, mo yumi trastem Jeova se ol desisen blong hem bambae oli stretgud.

[Futnot]