?Weples Yu Save Faenem Ol Trufala Tijing?

WAN man blong Tibet i stap holem wan handel we i gat wan smol dram long en blong hem. Smol dram ya oli putum ol prea we oli raetem finis insaed long hem. Man ya i bilif se taem hem i tantanem dram ya, i olsem we hem i stap talem bakegen mo bakegen ol prea ya blong hem. Long wan bigfala haos long India, i gat wan smol rum we oli yusum blong mekem wosip we oli kolem puja. Long wosip ya, oli bonem insens, no oli givim ol flaoa mo ol narafala samting bakegen olsem presen i go long pija blong ol defdefren kaen man mo woman god. Long Itali, we i stap plante taosen kilometa longwe long India, i gat wan jos haos we oli flasemgud mo insaed long jos ya wan woman i stap nildaon long fored blong wan pija blong Meri, mama blong Jisas. Woman ya i yusum ol bidbid mo i talem bakegen mo bakegen ol prea blong hem.

Ating yu wan yu luksave se fasin blong ol skul i gat paoa long laef blong ol man wanwan. Buk ya The World’s Religions​—Understanding the Living Faiths i talem se: “Longtaem finis i kam, ol skul . . . oli mekem ol man long evri ples long wol oli laef, olsem blad we i givim laef long bodi, mo oli gohed yet blong mekem olsem.” Long buk ya God​—A Brief History we John Bowker i raetem, hem i talem tok ya se: “Oltaem, God i bin gat wan impoten ples long laef blong ol man. Oli bilif long wan God we i bos long heven mo wol, mo we i wokem olgeta samting. Mo samting ya i tru tu long ol grup blong man we oli no bilif long God, no we oli seraotem skul mo gavman long kantri blong olgeta.”

Yes, ol skul oli gat bigfala paoa long laef blong plante milian man. Ol samting ya oli pruvum se ol man oli gat nid blong olgeta long saed blong spirit. Dokta Carl Gustav Jung i raetem buk ya The Undiscovered Self, mo long buk ya hem i tokbaot nid blong man hemia blong wosip long wan paoa we i hae moa i se: “Yumi save luk saen blong fasin ya long olgeta yia blong laef blong man long wol ya.”

 Plante man we oli talem se oli bilif long God oli no moa intres long ol skul. Samfala oli no moa sua no oli talem se i no gat God from we ol skul we oli joen long hem oli no givim ol samting we olgeta oli nidim long saed blong spirit. Tok ya skul i minim “folem sam rul; fasin blong holemstrong long wan samting; wokhad from samting we yumi putum tingting blong yumi long hem; filing blong ona mo blong fasgud long wan samting.” Folem mining blong tok ya, klosap evri man oli stap folem sam kaen wosip long laef blong olgeta, nating se oli no bilif se i gat wan God i stap.

Blong plante taosen yia, ol man oli traem olkaen fasin blong wosip from we oli wantem kasem ol samting we oli nidim long saed blong spirit. Frut blong samting ya se i gat fulap defdefren skul raon long wol. Eksampol, klosap evri skul oli bilif long wan paoa we i hae moa long paoa blong olgeta, be oli gat defdefren tingting long saed blong paoa ya se hem i hu. Bighaf long ol bilif we man i gat, oli tokbaot wan taem we man bambae i sef mo i kam fri. Be ol tijing blong olgeta i defdefren taem oli eksplenem wanem ya fasin sef mo wanem we man i mas mekem blong hem i save sef. ?From we i gat plante tumas bilif, olsem wanem yumi save luksave ol trufala tijing we oli mekem God i glad?