?Yu Yu Obei Long Hu?—?Long God No Long Man?

“Mifala i mas obei long God, mifala i no save obei long man.”​—OL WOK 5:29.

1. (a) ?Wanem stamba vas blong stadi ya? (b) ?From wanem oli putum ol aposol long kalabus?

 OL JAJ blong hae kot blong ol man Jiu, oli kros we oli kros. Ol prisena oli ronwe finis. Hemia ol aposol blong Jisas Kraes, man ya we sam wik bifo, hae kot i bin jajem hem se hem i mas ded. Naoia kot i rere blong jajem ol man we oli folem hem. Be taem ol gad oli go blong karem olgeta oli kam fored long kot, kalabus i emti finis, nating se ol doa oli lok yet. Ol gad oli faenemaot se ol aposol ya oli stap long haos prea long Jerusalem, oli stap toktok we oli no fraet nating blong tijim ol man long saed blong Jisas Kraes. !Wok ya nao we oli bin holem olgeta from! Ale ol gad oli hareap blong go long haos prea, nao oli holem ol aposol ya bakegen mo oli karem olgeta oli go stanap long fored blong kot.​—Ol Wok 5:​17-27.

2. ?Enjel i talem long ol aposol se oli mas mekem wanem?

² Wan enjel i mekem ol aposol oli go fri long kalabus. ?Olsem wanem? ?Hem i mekem olsemia blong oli no moa kasem trabol long ol man? Nogat. Hem i mekem olsem blong oli save talemaot gud nius long saed blong Jisas Kraes long ol man long Jerusalem. Enjel ya i talem long ol aposol se oli mas gohed blong “talemaot ol tok blong niufala laef ya, long ol man.” (Ol Wok 5:​19, 20) Taswe, taem ol gad oli resis i go long haos prea, oli faenem se ol aposol oli stap obei long ol tok blong enjel ya.

3, 4. (a) ?Taem kot i talem long Pita mo Jon blong tufala i no moa prij, tufala i talem wanem? (b) ?Ol narafala aposol oli talem wanem?

³ Tu long ol man ya we oli no save stop blong talemaot tok ya, hemia aposol Pita mo Jon. Tufala i bin pas long kot finis, olsem hae jaj Josef Kaeafas i  talem taem hem i tok strong long tufala. Hem i se: “Mifala i tok strong long yufala finis, se bambae yufala i no moa yusum nem blong [Jisas] blong tijim ol man. ?Be naoia olsem wanem? Yufala i mekem we ples ya Jerusalem i fulap finis long ol tok blong yufala.” (Ol Wok 5:28) Kaeafas i no sud sapraes blong luk Pita mo Jon long kot bakegen. Taem oli tok strong long tufala aposol ya fastaem se tufala i no moa prij, tufala i bin ansa se: “?Olsem wanem? ?Yufala i ting se i stret long fes blong God blong mifala i obei long yufala, no mifala i obei long hem? Hemia i stap long yufala blong yufala i skelem. Be mifala, bambae mifala i no save stap kwaet. Mifala i mas gohed blong talemaot ol samting ya we mifala i luk long ae blong mifala, mo we mifala i harem long sora blong mifala.” Pita mo Jon tufala i olsem profet Jeremaea bifo, tufala i no save lego wok ya blong prij.​—Ol Wok 4:​18-20; Jeremaea 20:9.

⁴ Naoia, i no Pita mo Jon nomo we i gat janis blong talemaot bilif blong tufala long kot, be olgeta aposol oli gat janis ya, wetem niufala aposol ya Matias tu. (Ol Wok 1:​21-26) Taem kot i talem long olgeta blong oli no moa prij, oli talem sem mak olsem Pita mo Jon. Wetem strong tingting oli se: “Mifala i mas obei long God, mifala i no save obei long man.”​—Ol Wok 5:29.

?Obei Long God No Obei Long Man?

5, 6. ?From wanem ol aposol oli no obei long oda blong kot ya?

⁵ Ol aposol oli man blong obei long loa blong kantri. Sipos kot i givim oda blong oli mekem wan narafala samting, bambae oli obei. Be kot i givim oda long olgeta blong no obei long tok blong God. Nomata se man i hae olsem wanem mo i gat paoa olsem wanem, hem i no gat raet blong givim wan oda olsem. Jeova i “hae King blong olgeta ples long wol.” (Ol Sam 83:18) Hem i “man blong jajem olgeta man blong wol.” Antap long hemia, hem i Bigfala Man blong Mekem Ol Loa, mo hem i King olwe, gogo i no save finis. Enikaen kot we i traem blong jenisim wan loa blong God, i nating nomo long tingting blong Hem.​—Jenesis 18:25; Aesea 33:22.

⁶ Plante bigfala loea oli luksave samting ya. Wan long olgeta, hem i wan bigfala jaj long Inglan long ol yia 1700, nem blong hem William Blackstone. Hem i talem se man i neva mas stanemap wan loa blong agensem “loa blong revelesen” we i stap long Baebol. Taswe, kot ya Sanhedrin i bitim mak taem hem i givim oda long ol aposol blong oli no moa prij. Ol aposol oli no save obei long oda ya.

7. ?From wanem wok blong prij i mekem ol jif pris oli kros?

⁷ Strong tingting blong ol aposol blong gohed blong prij i mekem ol jif pris oli kros tumas. Sam long ol pris wetem Kaeafas tu, oli ol Sadusi, mo ol Sadusi oli no bilif long laef bakegen. (Ol Wok 4:​1, 2; 5:17) Be ol aposol oli strong blong talemaot se Jisas i laef bakegen finis. Narafala samting se, sam jif pris oli stap mekem plante samting blong switim gavman blong Rom. Taem Jisas i pas long kot, Paelat i givim janis long ol jif pris blong akseptem Jisas olsem king blong olgeta. Be oli singaot se: “Sisa nomo i king blong mifala.” (Jon 19:15) * Ol aposol oli stap talemaot klia se Jisas i laef bakegen, mo antap long samting ya, oli stap tijim ol man se Jisas nomo bambae i sevem olgeta, mo se ‘God i no givim nem blong wan narafala man nating we hem i stap yusum blong sevem olgeta.’ (Ol Wok 2:36; 4:12) Ol pris oli fraet se sipos ol man oli stat lukluk i go long Jisas olsem Lida blong olgeta, bambae ol man Rom oli save kam spolem ‘haos blong God wetem ol man blong kantri blong olgeta tu.’​—Jon 11:48.

8. ?Wanem waes advaes we Gamaliel i givim long kaonsel blong Sanhedrin?

⁸ I luk olsem se ol aposol blong Jisas Kraes bambae oli kasem bigfala trabol. Ol jaj blong kaonsel ya Sanhedrin oli wantem se oli mas ded. (Ol Wok 5:33) Be wantaem nomo, ol samting i jenis. Gamaliel we hem i wan tija blong Loa, i stanap mo i givim woning long ol narafala memba blong kaonsel se oli no mas hareap blong jajem ol aposol. Hem i gat waes tingting i se: “Sipos samting ya i tingting mo wok blong man nomo, bambae i no save gotru. Be sipos samting ya i blong God, bambae yumi no save blokem olgeta.” Nao Gamaliel i ademap wan impoten poen se: “Maet bambae yumi faenemaot we yumi stap faet agens long God.”​—Ol Wok 5:​34, 38, 39.

9. ?Wanem i pruvum se wok blong ol aposol i blong God nomo?

⁹ Nao wan samting i kamaot we yumi sapraes long hem. Kot i lesin long advaes blong Gamaliel.  Nao ol memba blong Sanhedrin ‘oli singaot ol aposol, oli talem long ol soldia blong oli wipim olgeta, oli tok strong long olgeta se bambae oli no yusum nem blong Jisas bakegen samtaem blong tijim ol man, nao oli letem olgeta i go fri.’ Be ol aposol oli no fraet. Oli gat strong tingting blong obei long tok blong enjel se oli mas prij. Taswe, afta we oli go fri, “evri dei, long haos blong God, mo insaed long ol haos blong ol man, oli stap tijim ol man, mo oli stap talemaot gud nius ya blong Jisas, se hem i Mesaea.” (Ol Wok 5:​40, 42) Jeova i blesem ol traehad blong olgeta. ?Wanem i soemaot samting ya? “Tok blong God i stap goaot moa long ol man. Mo grup blong ol man we oli bilif long Jisas i stap kam bigwan moa long Jerusalem.” Mo “plante pris tu oli bilif long Jisas.” (Ol Wok 6:7) !Ating ol jif pris oli harem nogud tumas long samting ya! !I gat plante pruf i stap kamaot blong soem se wok blong ol aposol i blong God nomo!

Ol Man We Oli Faet Agens Long God Oli No Save Win

10. ?Folem tingting blong man, from wanem maet Kaeafas i ting se hem i no save lusum posisen blong hem? ?Be from wanem tingting blong hem blong trastem man i rong?

¹⁰ Long faswan handred yia, gavman blong Rom nao i putumap ol man Jiu we oli kam hae pris. Haeman ya Valerius Gratus i putumap rijman man ya Josef Kaeafas i kam hae pris. Kaeafas i holem posisen ya longtaem moa i bitim ol hae pris bifo long hem. Ating Kaeafas i ting se hem i holem wok ya longtaem from we hem i gat gudhan blong stretem trabol bitwin ol laen mo from we hem i fren blong Paelat, ating hem i no ting se God i givim wok ya long hem. Nating se i olsem wanem, be fasin blong hem blong trastem man i rong. Tri yia afta we ol aposol oli pas long kaonsel blong Sanhedrin, gavman blong Rom i no moa laekem Kaeafas, ale hem i lusum posisen blong hem olsem hae pris.

11. ?Wanem i hapen long Ponjes Paelat mo ples blong ol man Jiu? ?Yu yu lanem wanem from?

¹¹ Wan man we hem i hae moa long Paelat, i tekemaot Kaeafas long posisen blong hem. Man ya i hedgavman blong Siria, nem blong hem Lucius Vitellius. Nating se Kaeafas i gudfala fren blong Paelat, be Paelat i no save blokem samting ya. Tingbaot, wan yia afta we Kaeafas i lusum posisen blong hem, Paelat tu i lusum posisen blong hem, mo gavman blong Rom i singaot hem i kam long Rom blong eksplenem sam nogud samting we hem i bin mekem. Long saed blong ol lida blong ol man Jiu we oli trastem Sisa, gavman blong Rom i spolem  ‘haos blong God wetem ol man blong kantri blong olgeta tu.’ Samting ya i hapen long yia 70 K.T., taem ol ami blong Rom oli spolem taon ya Jerusalem, wetem haos prea blong hem mo ples we kaonsel ya Sanhedrin i sidaon long hem. !Tru ya, tok blong Ol Sam i stret long olgeta, se: “Yufala i no mas trastem ol lida blong wol ya. Olgeta oli no save sevem yufala”!​—Jon 11:48; Ol Sam 146:3.

12. ?Olsem wanem laef blong Jisas i soemaot se i waes blong obei long God?

¹² Jisas Kraes tu i wan Hae Pris, be long defren fasin. Afta we hem i laef bakegen, God i putumap hem i kam Hae Pris blong wan bigfala haos prea long saed blong spirit. I no gat wan man we i save tekemaot posisen ya long hem. Yes, ‘wok ya blong hem we hem i pris, i no save go long narafala man.’ (Hibrus 2:9; 7:​17, 24; 9:11) Mo tu, God i putumap Jisas i kam Jaj blong olgeta man we oli ded, wetem olgeta man we oli laef. (1 Pita 4:5) Taem bambae Jisas i mekem wok ya, bambae hem i jes tekem desisen ya se Josef Kaeafas mo Ponjes Paelat tufala i save laef bakegen no nogat.​—Matiu 23:33; Ol Wok 24:15.

Ol Man Tede We Oli No Fraet Blong Talemaot Kingdom

13. ?Long taem blong yumi, wanem wok i blong man mo wanem wok i blong God? ?Olsem wanem yu save samting ya?

¹³ Olsem long faswan handred yia, tede tu i gat plante man we oli “stap faet agens long God.” (Ol Wok 5:39) Yumi save tingbaot Adolf Hitler. Ol Witnes blong Jeova long Jemani oli no wantem luksave hem olsem Lida blong olgeta, nao Hitler i mekem promes se bambae hem i kilimaot evriwan long olgeta. (Matiu 23:​10, NW ) I luk olsem we ol man blong Hitler oli naf blong mekem samting ya tu. Ale, ol Nasi oli holem plante taosen Witnes mo oli sanem olgeta oli go long ol rabis kalabus. Oli kilim plante Witnes i ded tu. Be ol Nasi oli no naf blong brekem desisen blong ol Witnes se bambae oli mekem wosip long God nomo. Mo ol Nasi oli no kilimaot olgeta Witnes evriwan. Wok we ol Kristin ya oli mekem i blong God, i no blong man. I no gat wan man we i save blokem wok blong God. Sikisti yia biaen, ol man blong Jeova we oli no ded long ol rabis kalabus blong Hitler, oli stap gohed yet blong mekem wok blong Jeova ‘long olgeta hat blong olgeta, mo long olgeta laef blong olgeta, mo long olgeta tingting blong olgeta.’ Be Hitler wetem Nasi pati blong hem, ol man oli save nem blong olgeta nomo from ol rabis wok we oli bin mekem.​—Matiu 22:37.

14. (a) ?Ol man blong agens oli mekem wanem blong spolem ol man blong God, mo wanem i kamaot from? (b) ?Bambae oli save spolem ol man blong God fulwan? (Hibrus 13:​5, 6)

¹⁴ Afta long rul blong ol Nasi, plante narafala oli girap agens long Jeova mo ol man blong hem, be olgeta tu oli no winim wan samting. Long sam kantri blong Yurop, sam skul mo sam politik pati oli yusum ol fasin we oli no stret blong traem soem se ol Witnes blong Jeova i ‘wan krangke grup we i denja.’ Long faswan handred yia, oli bin putum semfala tok agens long ol Kristin. (Ol Wok 28:22) Samting we i kamaot long Yurop se, Kot blong Raet Blong Ol Man i tekem desisen se ol Witnes blong Jeova i no wan krangke grup, be hem i wan prapa skul. Ol man blong agens oli save desisen ya we kot i tekem. Be nating, oli gohed nomo blong talemaot ol giaman toktok blong spolem ol Witnes. Ol giaman toktok ya we i goraon i mekem se sam long ol Kristin ya oli lusum wok blong olgeta. Long sam skul blong ol pikinini, oli mekem i nogud long sam pikinini blong ol Witnes. Samfala we ol Witnes oli rentem haos blong olgeta blong mekem miting long hem, oli fraet, mo oli kanselem kontrak we oli bin mekem wetem ol Witnes. !Sam haeman oli go kasem mak ya we oli no letem ol Witnes blong Jeova oli kam sitisen blong kantri! Nating se i olsem, ol Witnes oli gohed nomo.

15, 16. ?Ol Witnes blong Jeova long Franis oli mekem wanem taem ol man oli agensem Kristin wok blong olgeta? ?Mo from wanem oli gohed nomo blong prij?

 ¹⁵ Tingbaot wanem i hapen long Franis. Bighaf blong ol man long kantri ya oli gat gudfala fasin, oli traehad blong mekem i stret long ol narafala. Samfala nomo oli gat fasin agens, mo olgeta ya nao we oli wantem putumap wan loa blong blokem wok blong talemaot Kingdom. ?Ol Witnes blong Jeova oli mekem wanem? Oli prij strong moa i bitim olgeta taem bifo, mo i gat ol nambawan frut i kamaot. (Jemes 4:7) !Tingbaot, long sikis manis, namba blong ol Baebol stadi long kantri ya i go antap 33 pesen moa! Yumi save se Setan i mas kros tumas blong luk ol man long Franis we hat blong olgeta i stret mo we oli laekem gud nius. (Revelesen 12:17) Ol Kristin brata blong yumi long Franis oli gat strong tingting se tok blong profet Aesea bambae i kamtru long olgeta: “Ol samting ya blong mekem faet bambae oli no save mekem yufala i karekil. Mo bambae yufala i gat ansa tu blong givim long olgeta we oli gat poen long yufala.”​—Aesea 54:17.

¹⁶ Ol Witnes blong Jeova oli no wantem se ol narafala oli ronem mo kilim olgeta. Be oli mas gohed blong obei long oda we God i givim long ol Kristin. Oli no save stop blong talemaot ol samting we oli harem finis. Ol Witnes oli traehad blong stap olsem ol gudfala sitisen long evri kantri. Be taem loa we man i putumap i agensem loa blong God, oli mas obei long God olsem rula blong olgeta.

Yumi No Fraet

17. (a) ?From wanem yumi no mas fraet long ol enemi blong yumi? (b) ?Yumi mas mekem wanem fasin long olgeta?

¹⁷ Ol enemi blong yumi oli stap mekem samting we i denja tumas. Oli stap faet agens long God. Taswe, taem oli mekem i nogud long yumi, yumi no fraet long olgeta, be yumi folem tok blong Jisas mo prea from olgeta. (Matiu 5:44) Yumi prea se sipos oli agensem yumi from we oli no save samting we oli stap mekem, olsem Sol blong Tasas, Jeova bambae i sore long olgeta, i openem ae blong olgeta blong oli luksave trutok. (2 Korin 4:4) Sol i kam Kristin aposol Pol mo hem i safa bigwan long han blong ol haeman long taem blong hem. Nating se i olsem, hem i mekem ol Kristin brata blong hem oli tingbaot oltaem se ‘oli mas obei long ol haeman mo gavman, oli mas rere oltaem blong mekem ol gudfala wok, oli no mas tok nogud long narafala man [nating se man ya i agensem olgeta strong], oli no man blong rao, be oli mas man we oli save fren gud long ol man, mo oltaem oli mas mekem i gud long ol man.’ (Taetas 3:​1, 2) Ol Witnes blong Jeova long Franis mo long ol narafala ples tu, oli traehad blong folem advaes ya.

18. (a) ?Jeova i save yusum wanem rod blong sevem ol man blong hem? (b) ?Taem ol enemi oli agensem ol man blong God, bisnes ya bambae i finis olsem wanem?

¹⁸ God i talem long profet Jeremaea se: “Mi bambae mi stap wetem yu blong blokemgud yu.” (Jeremaea 1:8) ?Tede Jeova i save yusum wanem rod blong sevem yumi long ol enemi blong yumi? Maet hem i resemap wan gudfala jaj olsem Gamaliel. No maet hem i mekem se wan haeman we hem i kruked mo i agensem yumi, i lusum wok blong hem mo wan narafala we i no agensem yumi i tekem ples blong hem. Be samtaem Jeova i save letem fasin agens i gohed gogo kasem en blong hem. (2 Timoti 3:12) Sipos God i letem ol man oli gohed blong mekem i nogud long yumi, be oltaem bambae hem i givim paoa long yumi blong stanap strong. (1 Korin 10:13) Mo nomata wanem samting God i letem i hapen, yumi save se bambae i finis olsem wanem: Ol man we oli faet agens long ol man blong God, oli rili stap faet agens long God. Mo ol man we oli faet agens long God, oli no save win.

19. ?Wanem stamba vas blong yia 2006? ?Mo from wanem i stret blong jusum vas ya?

¹⁹ Jisas i talem finis se ol disaepol blong hem oli mas kasem trabol. (Jon 16:33) From samting ya, tok blong Ol Wok 5:29 i stret moa long taem blong  yumi i bitim olgeta taem bifo: “Mifala i mas obei long God, mifala i no save obei long man.” Taswe, ol Witnes blong Jeova oli jusum ol nambawan tok ya blong i kam stamba vas blong olgeta long yia 2006. !I gud we yumi holem strong tingting long yia we i kam mo blong olwe, se nomata wanem samting i hapen, bambae yumi obei long God olsem Rula blong yumi!

[Futnot]

?Yu Yu Save Ansa?

• ?Taem ol aposol oli kasem fasin agens, oli givim wanem gudfala eksampol long yumi?

• ?From wanem yumi mas obei oltaem long God olsem rula blong yumi, i bitim we yumi obei long man?

• ?Ol enemi blong yumi oli rili stap faet agens long hu?

• ?Olgeta we oli stanap strong taem ol narafala oli agensem olgeta, oli save kasem wanem blesing?

[Kwestin]

[Tok blong makem poen long pej 23]

Stamba vas blong yia 2006, hemia: “Mifala i mas obei long God, mifala i no save obei long man.”—Ol Wok 5:29

[Tok blong pija long pej 19]

“Mifala i mas obei long God, mifala i no save obei long man”

[Tok blong pija long pej 21]

Kaeafas i trastem man i winim we hem i trastem God