Wan Kwestin

?From wanem sam fasin long seks we God nomo i wokem, be Loa blong Moses i talem se oli “doti”?

God nao i wokem seks. Seks i blong mekem se man mo woman we tufala i mared tufala i save karem pikinini, mo seks i save mekem tufala i harem gud tu. (Jenesis 1:28; Ol Proveb 5:​15-18, NW ) Be long buk blong Levitikas long japta 12 mo 15, i gat loa we i tokbaot sam samting olsem taem wota blong man i sut i kamaot long bodi blong hem, taem woman i gat sikmun blong hem, no taem mama i bonem bebi, mo ol loa ya i talem se long taem olsem, man no woman i doti long fes blong God. (Levitikas 12:​1-6; 15:​16-24) Ol loa ya we God i givim long Isrel bifo, oli givhan long olgeta blong gat wan fasin blong laef we i klin, i pulum olgeta blong tinghae long ol loa we God i givim long saed blong seks, i mekem i klia long olgeta se blad i wan samting we i tabu, mo i soemaot se oli nidim wan samting blong pemaot ol sin blong olgeta.

Olgeta loa ya long saed blong seks oli mekem wan bigfala samting, se oli protektem komuniti blong ol man Isrel long plante sik. Wan buk (The Bible and Modern Medicine) i talem se: “[Loa] we woman i mas folem taem hem i gat sikmun blong hem, we i talem se man blong hem i no save slip wetem hem, i wan gudfala loa we i blokem man mo woman blong oli no kasem sam kaen sik we oli kamaot from seks . . . mo i blokem woman blong i no kasem sik ya kansa long basket blong pikinini.” Long taem bifo, ol man oli no gat save yet long olkaen sik ya mo oli no gat rod tu blong faenemaot ol sik ya, be ol loa ya oli protektem neson blong God. Taem olgeta man wanwan oli stap klin long bodi blong olgeta, samting ya i givhan long ol woman blong oli karem moa pikinini. Fasin blong karem pikinini i wan impoten samting long neson ya we God i talem se bambae hem i blesem olgeta i mekem olgeta oli kam plante. (Jenesis 15:5; 22:17) Ol loa ya oli halpem ol man blong God long narafala samting tu. I tijim olgeta blong gat respek long filing blong narafala mo blong bos long filing blong olgeta. Taem ol hasban mo waef oli folemgud ol loa ya, oli lanem blong bos long ol tingting mo filing blong seks.

Bigfala samting we i mekem se man no woman i doti long ol defdefren fasin ya blong seks, hemia blad we i ron. Ol loa we Jeova i putum long saed blong blad oli makem klia long tingting blong ol man Isrel se blad i tabu. Mo oli soemaot tu se blad i wan impoten samting long wosip blong Jeova, hemia taem oli mekem sakrefaes mo askem fogif long sin blong olgeta.​—Levitikas 17:11; Dutronome 12:​23, 24, 27.

Ol samting we Loa i talem se man i mas folem blong kam klin, i blong mekem oli tingbaot se oli sinman. Ol man Isrel oli save se afta we Adam mo Iv tufala i sin, tufala i no save karem pikinini we i stretgud olgeta. Olgeta pikinini blong tufala bambae oli bon wetem sin, min se bambae oli no stretgud olgeta mo bambae oli ded. (Rom 5:12) From samting ya, olgeta papa mo mama oli givim laef long ol pikinini we i no stretgud mo we i gat sin. Be fastaem, taem God i wokem seks blong man mo woman mo i talem se bambae tufala i mared mo tufala i karem pikinini, hem i wantem we tufala i karem ol pikinini we oli stretgud olgeta.

Loa ya we i tokbaot fasin klin i mekem ol man Isrel oli tingbaot se oli bon wetem sin mo oli nidim wan ransom sakrefaes blong tekemaot sin blong olgeta mo kam stret man bakegen. I tru se oli kilim anamol olsem sakrefaes from ol sin blong olgeta, be ol sakrefaes ya oli no karemaot sin fulwan. (Hibrus 10:​3, 4) Loa blong Moses i lidim ol man Isrel oli go long Kraes, mo i halpem olgeta blong luksave se from sakrefaes blong Jisas we i stretgud olgeta, bambae oli save kasem fogif blong sin blong olgeta mo bambae oli save kasem laef we i no save finis.​—Galesia 3:24; Hibrus 9:​13, 14.