“Mi Mi Laekem Loa Blong Yu Tumas!”

“Mi mi laekem Loa blong yu tumas, mi stap tingting long hem i stat long moning, gogo kasem sapa.”​—OL SAM 119:97.

1, 2. (a) ?Wanem trabol i kasem man ya we God i pulum hem blong raetem Sam 119? (b) ?Nating se hem i kasem hadtaem, hem i harem olsem wanem? ?From wanem?

 MAN we i raetem Sam 119 i kasem bigfala traem. Ol enemi blong hem we oli flas mo oli sakemaot loa blong God, oli stap laf long hem, mo oli tokbaot hem long ol giaman toktok. Ol haeman oli mekem plan agens long hem mo oli stap ronem hem blong kilim hem. Ol rabis man oli stap raonabaot long hem evri ples, mo oli wantem kilim hem i ded. Olgeta trabol ya oli mekem hem i “harem nogud we i nogud.” (Ol Sam 119:​9, 23, 28, 51, 61, 69, 85, 87, 161) Be nating we hem i kasem bigfala trabol olsem, hem i singsing se: “Mi mi laekem Loa blong yu tumas, mi stap tingting long hem i stat long moning, gogo kasem sapa.”​—Ol Sam 119:97.

² Ating yu yu wantem save se: “?Olsem wanem loa blong God i mekem man ya i haremgud?” Taem man ya i ridim loa blong God, hem i luksave se God i wantem mekem i gud long hem, mo samting ya i givim paoa long hem. Loa ya i soemaot se God i lavem hem, taswe sipos hem i ridim loa ya bambae hem i glad, nating se ol man oli agensem hem mo oli stap mekem i nogud long hem. Hem i luksave se Jeova i mekem plante gudfala samting long hem finis. Mo tu, from we man ya i folem loa blong God, hem i waes moa i winim ol enemi blong hem. Antap long samting ya, loa ya i bin sevem laef blong hem. Mo from we hem i obei long loa ya, tingting blong hem i stap kwaet mo i stap klin long fes blong God.​—Ol Sam 119:​1, 9, 65, 93, 98, 165.

3. ?From wanem i no isi long ol Kristin tede blong oli folem ol tok blong Baebol?

³ Sam man blong God tede oli stap kasem ol bigbigfala trabol we i traem bilif blong olgeta. Maet yu yu no gat wan trabol we yu save ded from, olsem man blong raetem Sam ya i gat. Nating se i olsem, ‘laef long wol ya i strong tumas.’ Plante man we oli stap raonabaot long yumi evri dei oli no tinghae long tok blong God we i talem wanem fasin i stret mo wanem fasin i no stret. Oli wantem mekem samting we olgeta nomo oli wantem, oli ronem mane, oli gat flas tingting, mo oli no gat respek long God. (2 Timoti 3:​1-5) Ol yangfala Kristin tu, oltaem oli kasem traem we i pulum olgeta blong mekem rabis fasin mo oli mas faet strong blong winim ol traem ya. Ol samting ya i mekem i had blong gohed blong lavem Jeova mo stret fasin. ?Ale, yumi save mekem wanem blong stap strong long bilif?

4. ?Olsem wanem man blong raetem Sam 119 i soemaot se hem i tinghae long loa blong God? ?Mo ol Kristin tede oli mas mekem sem mak?

⁴ Wan samting we i mekem se man blong raetem Sam 119 i naf blong stanap strong tru long hadtaem, hemia se hem i makemaot taem blong stadi mo tingting dip long loa blong God wetem bigfala tangkiu long hat blong hem. Long rod ya, hem i lanem blong lavem loa ya. Yes, klosap evri vas long Sam 119 i tokbaot loa blong Jeova. * Ol Kristin tede oli no stap aninit long Loa blong Moses we God i givim long ol man Isrel bifo. (Kolosi 2:14) Nating se i olsem, ol tingting we oli stap insaed long Loa ya oli save givhan bigwan long yumi tede. Ol tingting ya oli mekem man blong raetem Sam 119 i haremgud, mo oli save mekem ol man blong God tede oli haremgud tu, taem oli traehad blong winim ol trabol long laef.

5. ?Bambae yumi tokbaot wanem haf blong Loa blong Moses?

⁵ Bambae yumi luk tri long ol Loa we Jeova i givim  long Moses, mo ol tingting insaed long olgeta we yumi save folem. Bambae yumi tokbaot: (1) Sabat dei, (2) loa ya se oli no mas pikimap haf kakae we oli mestem long garen be oli mas livim blong ol puaman oli karem, mo (3) loa ya se man i no mas kavetem samting blong narafala. Long wanwan long trifala loa ya, bambae yumi luk we yumi mas kasem save long bigfala tingting we i stap biaen long olgeta, sipos yumi wantem winim ol traem we yumi stap kasem tede.

Yumi Nidim Tok Blong God Blong Lidim Yumi

6. ?Wanem sam samting we yumi evriwan i nidim blong laef?

⁶ God i wokem yumi long fasin we yumi nidim sam samting blong stap laef. Yumi nidim kakae, wota, mo wan haos blong blokem yumi long san mo ren. Olsem nao, bodi blong yumi i save stap strong. Be i gat wan narafala samting tu we yumi nidim, hemia se yumi mas “lukaot God.” Yumi no save glad fulwan sipos yumi mestem samting ya. (Matiu 5:3) Jeova i putum nid ya long yumi, mo hem i save se i impoten tumas we yumi mekem samting ya. Taswe hem i putum loa ya se wan dei evri wik, ol man blong hem oli mas livim ol narafala wok blong olgeta, blong oli save mekem wosip long hem.

7, 8. (a) ?God i mekem wanem blong soemaot se Sabat dei i mas defren long ol narafala dei? (b) ?Sabat dei i mekem ol man Isrel oli tingbaot wanem?

⁷ Loa ya blong Sabat dei i makemgud se yumi mas tektaem blong frengud wetem God. Faswan taem we yumi faenem tok ya “sabat” long Baebol, hemia taem ol man Isrel oli stap long draeples mo God i givim kakae ya mana long olgeta. God i talem long olgeta se oli mas pikimap mana ya evri dei long sikis dei blong wik. Be long namba sikis dei, oli mas pikimap mana we i “naf blong tu dei,” from we long namba seven dei, bambae Jeova i no givim. Namba seven dei ya i ‘Sabat dei, dei ya we i tabu mo i blong Jeova.’ Long dei ya, oli no mas wokbaot, oli mas stap kwaet nomo long ples blong olgeta. (Eksodas 16:​13-30) Wan long ol Tenkomanmen i talem se oli no mas wok nating long Sabat dei, from we dei ya i tabu, i blong Jeova. Sipos man i no holem dei ya i blong Jeova, oli stonem hem i ded.​—Eksodas 20:​8-11; Namba 15:​32-36.

⁸ Loa ya blong Sabat dei i soemaot se Jeova i tingbaot ol samting we ol man blong hem oli nidim blong stap strong long bodi mo blong stap klosap long hem tu. Jisas i talem se: “[God] i putum Sabat dei blong dei ya i givhan long ol man.” (Mak 2:27) Dei ya i givim spel long ol man Isrel, mo tu, i givim janis long olgeta blong oli kam klosap moa long God mo oli soemaot se oli lavem hem. (Dutronome 5:12) Oli mas yusum dei ya blong mekem ol samting long saed blong God nomo. Hemia i min se famle i mas joen wanples blong mekem wosip, oli mas prea, mo oli mas tingting dip long Loa blong God. Loa blong Sabat dei i lukaotgud long ol man Isrel, from we i mekem se oli no yusum olgeta taem mo paoa blong olgeta blong ronem ol samting long saed blong bodi nomo. Sabat dei i mekem oli tingbaot se samting we i moa impoten, hemia blong fren wetem Jeova. Jisas i talem bakegen tingting ya we i stret long taem blong yumi tu, i se: “Baebol i talem se, ‘Man i no save laef long kakae nomo. Evri tok we God i talem, hemia nao samting blong mekem man i laef.’ ”​—Matiu 4:4.

9. ?Loa blong Sabat i tijim ol Kristin long wanem samting?

⁹ Tede ol man blong God oli no moa stap aninit long loa ya se oli mas spel blong 24 aoa long Sabat dei. Nating se i olsem, bigfala tingting we i stap insaed long loa ya blong Sabat dei i stret long yumi  tede, hem i no wan samting we i joen nomo wetem ol man long taem bifo. (Kolosi 2:16) Loa blong Sabat dei i mekem yumi tingbaot se yumi tu yumi mas putum wosip mo ol samting we i joen wetem wosip long fasples long laef blong yumi. Yumi no mas letem wok we yumi mekem blong kasem ol samting long saed blong bodi, wetem spel mo pleplei, oli kam moa impoten i winim ol tabu wok blong yumi. (Hibrus 4:​9, 10) Taswe i gud blong tingting long kwestin ya: “?Wanem i stap long fasples long laef blong mi? ?Stadi, prea, ol Kristin miting, mo wok blong talemaot gud nius blong Kingdom, oli moa impoten i bitim ol narafala samting? ?Mi mi letem ol narafala wok oli tekem ples blong ol wok we mi mekem blong God?” Sipos yumi putum wok blong God i stap long fasples long laef blong yumi, Jeova i promes se bambae yumi no save sot long ol samting we yumi nidim blong laef.​—Matiu 6:​24-33.

10. ?Sipos yumi makemaot taem blong stadi long Tok blong God, olsem wanem samting ya i save givhan long yumi?

¹⁰ Olgeta taem we yumi yusum blong stadi Baebol, stadi ol buk we oli tokbaot Baebol, mo tingting dip long ol tok blong olgeta, i save givhan long yumi blong kam klosap moa long Jeova. (Jemes 4:8) Foti yia finis, wan woman we nem blong hem Susan, i stat blong makemaot taem long program blong hem blong stadi Baebol. Susan i talem se fastaem hem i no haremgud blong stadi. Hem i harem se i strong tumas, i olsem wan had wok. Be hem i gohed blong traehad, hem i rid plante, nao sloslo hem i stat blong laekem stadi. Naoia, hem i laekem tumas blong stadi, mo sipos wan samting i hapen we i mekem se hem i mestem stadi blong hem, hem i harem nogud. Hem i se: “Stadi i givhan long mi blong save Jeova mo blong tingbaot hem olsem Papa blong mi. Mi save trastem hem, kasem paoa long hem, mo mi no fraet blong toktok long hem long prea. Mi mi sapraes bigwan taem mi luk olsem wanem Jeova i lavem ol man blong hem, olsem wanem hem i lukaotgud long mi, mo i mekem plante samting blong givhan long mi.” !Tru ya, yumi tu bambae yumi glad bigwan sipos yumi traehad oltaem blong kasem moa save blong God!

Oli No Mas Pikimap Haf Kakae We Oli Mestem Long Garen

11. ?From wanem ol man Isrel oli no mas pikimap haf kakae we oli mestem long garen?

¹¹ Long wan narafala loa we God i givim long Moses, yumi luksave bakegen se God i stap tingbaot ol man blong hem. Hem i talem se taem ol man Isrel oli tekemaot kakae long garen blong olgeta mo i gat sam i stap, oli no mas gobak blong tekem haf kakae ya, be oli mas livim i stap blong ol puaman oli karem. Mo tu, oli no mas tekem kakae we i stap long saed blong garen, mo oli no mas gobak blong pikimap ol grep mo olif we oli mestem. Ol hed blong wit we oli folfoldaon i stap, oli no mas gobak blong pikimap. Loa ya i soemaot lav we God i gat long ol puaman, ol strenja, ol pikinini we oli no gat papa mama, mo ol wido. I tru, olgeta tu oli mas wok had blong pikimap ol haf kakae ya we i stap. Be loa ya i mekem se oli no nidim blong asaskem kakae olbaot.​—Levitikas 19:​9, 10; Dutronome 24:​19-22; Ol Sam 37:25.

12. ?Loa ya se oli no mas pikimap haf kakae we oli mestem long garen, i givim wanem janis long ol man blong wokem garen?

¹² Loa ya i no talem long ol man Isrel hamas kakae oli mas livim blong ol puaman oli pikimap. I stap long tingting blong olgeta nomo se bambae oli livim plante kakae long saed blong garen blong olgeta no bambae oli livim smol nomo. Olsem nao, loa ya i pulum olgeta blong oli gat gladhat blong givim presen long narafala. Mo tu, loa ya i givim janis long olgeta blong soemaot tangkiu long Jeova from we hem nao i mekem garen blong olgeta i karem kakae. Baebol i talem se: “Taem we man i stap kaengud long ol puaman, hemia i olsem we hem i stap mekem wosip long Hae God.” (Ol Proveb 14:31) Boas i gat gudfala fasin olsem. Wido woman ya Rut i stap kam long garen blong Boas blong karem haf kakae we i stap. Boas i meksua se i gat plante bale i stap olbaot long graon blong hem i save pikimap. Mo Jeova i givim blesing long Boas from we hem i gat gladhat blong givim presen.​—Rut 2:​15, 16; 4:​21, 22; Ol Proveb 19:17.

13. ?Loa ya se oli no mas pikimap haf kakae we oli mestem long garen, i tijim yumi long wanem samting?

¹³ Tingting we i stap biaen long loa ya i no jenis kasem tede. Jeova i wantem se ol man blong hem oli gat gladhat blong givim presen, antap moa, long ol puaman mo olgeta we oli sot long plante samting. Moa we yumi givim presen, moa we Jeova bambae i blesem yumi. Jisas i talem se: “Yufala i mas givim ol samting i go long narafala man, nao God bambae i givim ol samting i kam long yufala. Bambae God i givim ol samting long yufala we bambae i plante we plante, olsem we man i fulumap bag, i seksekem, i ramem gogo i fulap gud, i folfoldaon. Fasin we yufala i  folem blong givim samting i go long narafala man, hemia nao fasin we God bambae i folem blong givim ol samting i kam long yufala.”​—Luk 6:38.

14, 15. ?Olsem wanem yumi save soemaot se yumi glad blong halpem narafala? ?Olsem wanem fasin ya i save mekem i gud long yumi mo long olgeta we yumi halpem olgeta?

¹⁴ Aposol Pol i talem se yumi mas “mekem i gud long olgeta man. Antap moa, yumi mas mekem olsem long olgeta ya we oli brata mo sista blong yumi from we olgeta tu oli bilif long Kraes.” (Galesia 6:10) Taswe taem ol Kristin brata sista blong yumi oli kasem trabol we i traem bilif blong olgeta, yumi wantem se oli kasem ol advaes blong Baebol we oli nidim. Be antap long samting ya, yumi mas tingbaot se maet oli nidim we yumi mekem wan samting blong givhan long olgeta. Maet yumi save karem olgeta long trak blong yumi oli kam long Haos Kingdom, no yumi save go long stoa blong karem samting we oli nidim. ?Olsem wanem? ?Long kongregesen blong yu, i gat sam olfala, sam we oli sik, mo samfala we oli no save aot long haos blong olgeta? Bambae oli glad tumas sipos yu visitim olgeta no yu mekem sam smosmol wok blong givhan long olgeta. Sipos yumi traem luksave help we ol narafala oli nidim, maet Jeova i save yusum yumi blong ansarem prea blong olgeta ya we oli nidim help. I tru se i wok blong olgeta Kristin blong oli givgivhan long olgeta. Be wok ya i mekem i gud tu long hemia we i givhan. Taem yumi soem trufala lav long narafala Kristin, yumi kasem bigfala glad, yumi haremgud long hat blong yumi, mo samting ya i mekem Jeova i glad long yumi.​—Ol Proveb 15:29.

¹⁵ Wan narafala impoten rod blong ol Kristin oli soemaot se oli tingbaot narafala i winim we oli tingbaot olgeta, hemia blong yusum taem mo paoa blong olgeta blong tokbaot ol plan blong God long ol narafala. (Matiu 28:​19, 20) Olgeta Kristin we oli kasem bigfala glad ya blong halpem narafala blong gohed gogo i givim laef blong hem i go long Jeova, oli save se tok blong Jisas i tru, taem hem i talem se: “Man we i stap givim presen i go, hem i save harem gud moa, i winim man we i stap kasem presen blong hem.”​—Ol Wok 20:35.

Yumi No Mas Kavetem Samting Blong Narafala

16, 17. ?Laswan long ol Tenkomanmen i putum tabu long wanem samting? ?From wanem?

¹⁶ Namba tri loa we bambae yumi tokbaot, hemia laswan long ol Tenkomanmen we God i givim long ol man Isrel. Loa ya i agensem fasin blong kavetem samting blong narafala, i se: “Bambae yufala i no mas letem tingting blong yufala i stap long ol samting blong narafala man blong tekem i blong yufala. Bambae yufala i no mas letem we woman blong hem, no slef blong hem, no buluk blong hem, no dongki blong hem, no ol narafala samting we hem i  gat i pulum tingting blong yufala olsem.” (Eksodas 20:17) I no gat wan man we i save jekem sipos narafala i stap folem loa ya, from we i no gat wan man we i save wanem i stap long hat blong narafala. Ale loa ya i soemaot se Loa blong Moses i hae moa i winim loa blong man. Tingting we i mas pusum ol man Isrel blong obei long loa ya, hemia se oli wantem mekem Jeova i glad. Yes, hem nomo i naf blong save wanem i stap long hat blong olgeta. (1 Samuel 16:7) Mo tu, loa ya i go stret long stamba tingting we i pulum man blong mekem plante nogud fasin.​—Jemes 1:14.

¹⁷ Loa ya se man i no mas kavetem samting blong narafala, i givhan long ol man blong God blong oli no foldaon long fasin ya blong ronem mane, wantem plante tumas samting, mo komplen from we oli no gat plante samting. Mo tu, sipos oli folem loa ya, bambae tingting blong olgeta i no save pulum olgeta blong stilim samting blong narafala no blong slip wetem man no woman blong narafala. I tru, oltaem yumi save luk sam narafala we oli gat moa i winim yumi, no maet i luk olsem se laef blong olgeta i gud moa i winim laef blong yumi. Nao sipos yumi no bos long tingting blong yumi, yumi save jalus mo lusum glad. Baebol i talem se man we i kavetem samting blong narafala, hem i gat “krangke tingting.” Yumi haremgud moa taem yumi blokem fasin ya.​—Rom 1:​28-30.

18. ?Wanem tingting blong ol man blong wol tede? ?Olsem wanem tingting ya i save spolem yumi?

¹⁸ Tingting blong wol tede, hemia se yumi mas traehad blong kam rijman mo kasem plante samting, mo yumi mas traem winim narafala. Long televisin mo long ol buk, oli mekem plante toktok blong traem pulum yumi blong wantem ol laswan samting we oli jes wokem. Oli givim tingting se sipos yumi no kasem ol samting ya, bambae yumi no hapi. Hemia nao tingting we Loa blong Jeova i agensem. Mo tu, Loa blong Jeova i agensem man we i traehad blong kam rijman mo blong winim narafala, nating se hem i mas mekem samting blong spolem narafala ya mo maet blong spolem hem wan tu. Aposol Pol i givim woning se: “Ol man ya we oli wantem kam rijman, be oltaem, ol samting blong traem yumi oli stap mekem olgeta oli foldaon. Ol samting we oli wantem, we i krangke, mo we i stap spolem olgeta, i olsem trap blong kasem olgeta. Nao fasin ya blong wantem evri samting, hem i save mekem olgeta oli foldaon we laef blong olgeta i kam nogud olgeta. Fasin blong laekem mane tumas, hem i stamba blong olgeta fasin nogud. Mo i gat sam man we oli strong blong folem fasin ya, nao oli gowe finis long fasin blong bilif. Mo oli stap mekem ol samting we olgeta tu oli harem nogud tumas from.”​—1 Timoti 6:​9, 10.

19, 20. (a) ?Long tingting blong man we i lavem loa blong Jeova, wanem samting nao i moa impoten? (b) ?Long nekis stadi bambae yumi tokbaot wanem?

¹⁹ Olgeta we oli lavem loa blong God oli luksave se tingting ya blong wantem kam rijman i nogud, mo oli no tekem tingting ya. Olsem nao, man we i raetem Sam 119 i prea long Jeova se: “Plis yu mekem we oltaem bambae mi wantem moa blong obei long ol rul we yu yu mekem, i winim we mi wantem kam rijman. Long mi, Loa blong yu i gud moa, i winim olgeta mane long wol ya.” (Ol Sam 119:​36, 72) Sipos yumi bilivim ol tok ya, bambae i isi moa long yumi blong holem stret tingting mo blong no foldaon long trap ya blong ronem mane, wantem plante tumas samting, mo harem nogud from we yumi no gat plante samting. Rod blong kasem samting we i gud moa, hemia blong “fasgud long God,” i no blong hivimap plante sas samting.​—1 Timoti 6:​6, NW.

²⁰ Ol tingting insaed long Loa we Jeova i givim long ol man Isrel bifo, oli gud tumas long taem blong yumi yet, olsem we oli gud tumas long taem we Jeova i givim Loa ya long Moses. Sipos yumi traehad moa blong folem ol tingting ya long laef blong yumi, bambae yumi kasem save moa long olgeta, bambae yumi lavem olgeta moa, mo bambae yumi glad moa. I gat plante tijing insaed long Loa ya we oli gud tumas long yumi, mo yumi luksave samting ya taem yumi ridim stori blong ol man long Baebol mo ol samting we i hapen long olgeta. Long nekis stadi, bambae yumi tokbaot sam long ol man ya.

[Futnot]

?Bambae Yu Yu Ansa Olsem Wanem?

• ?From wanem man we i raetem Sam 119 i lavem loa blong Jeova?

• ?Loa blong Sabat dei i tijim ol Kristin long wanem samting?

• ?Olsem wanem loa blong God se man i mas livim haf kakae i stap blong ol puaman oli pikimap, i save givhan long yumi tede?

• ?Olsem wanem loa ya se man i no mas kavetem samting blong narafala, i save lukaotgud long yumi?

[Kwestin]

[Tok blong pija long pej 11]

?Loa blong Sabat dei i makem wanem long tingting blong yumi?

[Tok blong pija long pej 13]

?Loa ya se man i mas livim haf kakae i stap blong ol puaman oli pikimap, i tijim yumi long wanem samting?