?Yu Yu Rili Hapi?

YES, maet yu askem long yu wan se, ‘?Mi mi rili hapi?’ Ol man we oli stadi long laef blong man oli traehad blong save wanem nao ansa blong yu mo blong ol narafala long kwestin ya. Be wok blong olgeta ya i no wan isi wok. Fasin blong skelem sipos wan man i rili hapi i sem mak long fasin blong skelem lav we wan man i gat long waef blong hem no sore we wan famle i gat taem wan long famle i ded. I no isi blong save ol filing olsem. Be, ol man blong stadi ya oli faenemaot wan stamba trutok, hemia se olgeta man oli save hapi.

Nating se man i save hapi, be, i gat plante problem i save spolem glad blong hem. Tingbaot eksampol ya: Long sam taon, beregraon i fulap long ol man we oli ded from sik ya AIDS. Ol haeman blong gavman oli givim raet long olgeta we oli lukaot long beregraon blong oli save digim bakegen ol olfala beregraon mo yusum blong berem olgeta we oli jes ded from sik ya. Long sam kantri blong Afrika, wok we plante man oli mekem blong winim mane, hemia blong mekem ol bokis blong dedman. Mo nomata wanem ples we yu stap long hem, ating yu luk finis se ol man we oli safa from ol strong sik mo we oli lusum wan famle long ded, oli no smael plante.

?Olsem wanem long ol kantri we oli rij? Wan samting i save hapen wantaem nomo long man we i no rere, nao man i lusum olgeta mane we hem i nidim blong laef. Long Yunaeted Stet, plante man we oli ritae finis long wok blong olgeta, oli mas go wok bakegen from we gavman i no givim mane long olgeta. Ol meresin oli sas tumas mekem se wan famle i save lusum evri mane we hem i gat jes blong pem meresin nomo. Wan man blong givim advaes long saed blong loa i talem se: “Ol man ya oli kam blong kasem sam advaes olsem wanem blong yusum mane blong olgeta. Mane we oli gat i smol tumas mo helt blong olgeta tu i nogud mo samting ya i mekem mi mi sore tumas long olgeta. Plante taem mi mas talem long olgeta se, ‘Yu mas salem haos blong yu blong yu save pem ol samting we yu nidim long laef.’ ” ?Be olsem wanem long olgeta we oli gat plante mane? ?Oli save lusum glad blong olgeta tu?

Sam man oli sem mak long Richard Rodgers, man ya blong raetem ol singsing we plante man oli save hem. Ol man oli tokbaot hem se: “I no gat plante man olsem Rodgers we i traem blong mekem ol man oli haremgud.” Nating se ol singsing blong Rodgers oli mekem ol man oli haremgud be long semtaem ya, hem i stap harem nogud from oltaem tingting blong hem i foldaon. Hem i kasem tu bigfala samting we i pulum tingting blong plante man, hemia mane mo haenem. ?Be olsem wanem? ?Hem i hapi? Wan man blong raetem ol stori i talem se: “Rodgers i kam wan man we i win oltaem long ol wok blong hem, hem i rij mo hem i winim tu bigfala praes we oli kolem Pulitzer Prizes. Hem i winim praes ya wetem wan fren blong hem we i plei wetem hem long wan so. Be tu, plante taem, hem i no glad mo tingting blong hem i foldaon.”

Olsem ol eksampol ya oli soem, tingting blong man i save foldaon bigwan sipos hem i ting se mane i save mekem hem i hapi. Long Toronto, Kanada, wan man we i raetem ripot blong niuspepa ya The Globe and Mail, long saed blong winim mane, i talem se plante rijman oli harem nogud from we oli “stap olgeta wan nomo mo oli no moa gat hop.” Bos blong wan bang i talem se: “Taem ol papa mama we oli gat plante mane oli givim fulap mane mo ol presen we oli sas tumas long ol pikinini blong olgeta, i olsem we oli planem sid we biaen bambae i karem rabis frut.”

 ?I Gat Wan Samting We i Save Mekem Man i Rili Hapi?

Wan flaoa i nidim gudfala graon, wota, mo weta we i stret long hem blong i save grugud. Long sem fasin, ol man we oli stadi long fasin blong man oli luksave se i gat sam samting we oli joen tugeta blong mekem se man i hapi. Ol samting ya hemia, gudfala helt; gudfala wok; kakae we i stret long bodi, haos mo klos; wantem blong mekem niufala samting; mo ol trufala fren.

I sua we yu agri se ol samting ya oli save mekem wan man i hapi. Be i gat wan samting we i impoten moa. Hemia save blong ‘God ya we i stap haremgud oltaem’ we nem blong hem Jeova. (1 Timoti 1:11) ?Olsem wanem save ya i save halpem yumi? Jeova i God ya we i Wokem yumi wetem fasin ya we yumi naf blong stap glad. Yes, Hem i savegud wanem samting i save mekem we yumi rili hapi. Nekis haf i tokbaot rod we Jeova i folem blong lidim ol man we oli stap long evri ples mo we oli gat defren fasin blong laef, blong oli kasem wan laef we oli hapi long hem blong olwe.

[Tok blong pija long pej 4]

Olsem wan flaoa we i grugud, man i nidim stret samting we i mekem se hem i stap hapi oltaem

[Foto Credit Line blong pija long pej 3]

© Gideon Mendel/CORBIS