‘Bigfala Dei Blong Jeova i Kam Klosap Finis’

“Bigfala Dei ya blong [Jeova] i kam klosap finis. I no longtaem, bambae i kamtru.”​—SEFANAEA 1:14.

1, 2. (a) ?Wanem spesel dei we olgeta Kristin oli wet long hem? (b) ?Wanem ol kwestin we yumi mas faenem ansa blong olgeta, mo from wanem?

WAN yangfala woman i wet wetem bigfala glad long dei blong mared blong hem. Wan mama we i gat bel i wet wetem glad mo lav blong bonem pikinini blong hem. Wan wokman we i taed tumas, i wantem tumas blong luk dei we bambae spel blong hem i stat. ?Wanem samting i sem mak long saed blong trifala ya? Trifala evriwan i stap wet long wan spesel dei, wan dei we bambae i jenisim laef blong trifala. Ol filing blong trifala oli strong be oli defdefren. Dei we trifala i stap wet long hem bambae i kamtru. Mo taem hem i kam, trifala i mas rere.

² Ol trufala Kristin tede, olgeta tu oli stap wet long wan spesel dei. Hemia bigfala ‘dei blong Jeova.’ (Aesea 13:9; Joel 2:1; 2 Pita 3:12) ?Wanem ya ‘dei blong Jeova’ we i stap kam? ?Bambae dei ya i mekem wanem long ol man? ?Mo olsem wanem yumi save meksua se yumi rere long dei ya? Yumi mas faenem ansa blong ol kwestin ya naoia, from we plante pruf i stap blong soemaot se tok ya blong Baebol i tru, se: “Bigfala Dei ya blong [Jeova] i kam klosap finis. I no longtaem, bambae i kamtru.”​—Sefanaea 1:14.

‘Bigfala Dei Blong Jeova’

3. ?Wanem ya ‘bigfala dei blong Jeova’?

³ ?Wanem ya ‘bigfala dei blong Jeova’? Long Baebol, tok ya ‘dei blong Jeova’ i joen wetem ol spesel taem we Jeova i bin mekem jajmen blong hem i kamtru long ol enemi blong hem, mo i bin leftemap nem blong hem. Wan ‘dei blong Jeova’ i bin kamtru long ol man mo Jerusalem we oli no stap tru long hem, mo long ol man Babilon mo Ijip we oli mekem i strong tumas long ol man blong hem. Dei ya, hemia taem we Jeova i mekem jajmen blong hem i kamtru long olgeta. (Aesea 2:​1, 10-12; 13:​1-6; Jeremaea 46:​7-10) Be, ‘dei blong Jeova’ we i bigwan bitim olgeta narafala dei blong Hem, i stap fored long yumi yet. Long “dei” ya, Jeova bambae i mekem jajmen blong hem i kamtru long olgeta we oli daonem mo spolem nem blong hem. Dei ya bambae i stat taem olgeta giaman skul long wol we Baebol i kolem ‘Bigfala Babilon,’ oli lus. Dei ya bambae i finis long faet blong Amagedon, taem ol narafala rabis fasin blong wol ya oli lus.​—Revelesen 16:​14, 16; 17:​5, 15-17; 19:​11-21.

4. ?From wanem bighaf blong ol man oli mas fraet bigwan long dei blong Jeova we i stap kam kwik?

⁴ Ating bighaf blong ol man long wol oli no luksave se dei ya we i stap kam kwik, i wan samting we oli mas fraet bigwan long hem. ?From wanem? Profet tok we Jeova i pulum Sefanaea blong raetemdaon, i ansa long kwestin ya, i se: “Dei ya, bambae i dei blong kros blong [“Jeova,” NW ], mo i dei blong man i trabol, i harem nogud. Long dei ya, [Jeova] bambae i spolem olgeta samting. Long taem ya, bambae long dei nomo, be ples bambae i kam tudak olgeta, mo klaod we i blak we i blak bambae i kavremap olgeta ples.” !Tru ya, wan taem blong fraet ya! Profet i gohed blong talemaot tok blong Jeova se: “Bambae mi mi letem bigfala trabol i kam kasem olgeta man, . . . from we oli stap mekem sin agens long mi.”​—Sefanaea 1:​15, 17.

5. ?Wanem gudfala tingting we plante milian man oli gat long saed blong dei blong Jeova, mo from wanem?

⁵ Be plante milian narafala man oli stap wet wetem glad long dei blong Jeova. ?From wanem? From we oli save se long dei ya Jeova bambae i sevem ol stret man mo mekem olgeta oli fri long ol trabol. Dei ya bambae i leftemap Jeova mo mekem nambawan nem blong hem i tabu. (Joel 3:​ 16, 17; Sefanaea 3:​12-17) Taswe, samfala oli fraet bigwan long dei ya, mo samfala oli stap wet long hem wetem glad. Samting ya i dipen long wanem we oli stap mekem long laef blong olgeta naoia. ?Wanem tingting blong yu long dei ya we i stap kam kwik? ?Yu yu rere long hem? ?Dei blong Jeova we i kam klosap finis, i gat paoa long samting we yu yu mekem long laef blong yu evri dei?

‘Bambae Sam Man Oli Laf’

6. ?Bighaf blong ol man oli gat wanem tingting long saed blong ‘dei blong Jeova’? ?From wanem ol trufala Kristin oli no sapraes long samting ya?

⁶ Nating se taem i sot we i sot, bighaf blong ol man oli no wantem save long ‘dei blong Jeova’ we i stap kam. Oli tok jik mo laf long olgeta we oli givim woning se dei ya bambae i kamtru i no longtaem. Ol trufala Kristin oli no sapraes long samting ya. Oli tingbaot woning we aposol Pita i givim se: “I gat wan samting we yufala i mas save. Long taem blong Lasdei, bambae sam man oli save kamtru, we fasin blong olgeta blong wantem ol samting nogud, hem i bos blong olgeta. Olgeta ya bambae oli laf long yufala, oli talem se, ‘?Olsem wanem nao? ?Hem i promes finis blong kam, be hem i stap wea? Ol olfala blong yumi oli lus evriwan finis, be i no gat wan samting i jenis. I stat bifo olgeta, taem we God i mekem wol ya fastaem, i kam kasem tede, evri samting oli stap sem mak nomo.’ ”​—2 Pita 3:​3, 4.

7. ?Wanem samting bambae i givhan long yumi blong holem tingting ya se dei blong Jeova i klosap?

⁷ ?Wanem samting bambae i givhan long yumi blong no gat tingting we i hafhaf long saed blong dei blong Jeova? ?Olsem wanem yumi save holemtaet tingting ya se dei ya i klosap? Pita i talem se: “Mi stap tok blong wekemap yufala, blong mekem tingting blong yufala i stret. Mi wantem yufala i tingbaot bakegen, ol tok we ol tabu profet oli talem bifo, mo tok blong Masta mo Sevia blong yumi, we mifala ol aposol, mifala i bin talemaot long yufala.” (2 Pita 3:​1, 2) Sipos yumi harem woning we ol profet oli givim, samting ya bambae i ‘wekemap yumi blong mekem tingting blong yumi i stret.’ Ating yumi harem ol woning ya plante taem finis. Be i moa impoten naoia bitim olgeta taem bifo we yumi lesin gud long ol woning ya.​—Aesea 34:​1-4; Luk 21:​34-36.

8. ?From wanem plante man oli no lesin long ol tok blong Baebol blong wekemap olgeta?

⁸ ?From wanem samfala oli no lesin long ol tok ya blong wekemap tingting blong yumi? Pita i talem se: “Oli no wantem tingbaot we bifo longtaem, God i tok, nao skae mo graon tufala i kamaot. Hem i mekem graon ya i kamaot long medel blong ol wota, mo hem i yusum wota ya blong wokem olgeta ples long wol. Mo long sem fasin, hem i yusum wota bakegen blong spolem, long taem ya we hem i spolem wol ya we i stap bifo, long wota ya we i ron bigwan.” (2 Pita 3:​5, 6) Yes, samfala oli no wantem tingbaot se dei blong Jeova bambae i kamtru. Oli no wantem se wan samting i kam spolem fasin blong laef we oli stap folem. !Oli no wantem se oli mas talemaot long Jeova from wanem oli folem fasin blong laef we oli stap tingbaot olgeta nomo! Olsem Pita i talem, oli mekem evri samting we olgeta nomo ‘oli wantem.’

9. ?Wanem fasin blong ol man long taem blong Noa mo Lot?

⁹ Ol man ya we oli laf mo jikim ol woning, “oli no wantem tingbaot” se Jeova i bin mekem jajmen blong hem i kamtru long ol man long taem bifo. Jisas Kraes mo aposol Pita, tufala i tokbaot tu taem we Jeova i mekem olsemia, hemia “taem blong Noa” mo “taem blong Lot.” (Luk 17:​26-30; 2 Pita 2:​5-9) Bifo we Bigfala Wota i ron blong kavremap wol, ol man oli no lesin long woning we Noa i talemaot. I sem mak long taem ya we God i spolem Sodom mo Gomora. Tufala man ya we tufala  i blokem tufala gel blong Lot, ‘tufala i ting se Lot i stap mekem trik nomo long tufala.’​—Jenesis 19:14.

10. ?Wanem tingting blong Jeova long olgeta we oli no wantem lesin?

¹⁰ Sem mak tede. Be traem luk tingting blong Jeova long ol man ya we oli no wantem lesin: “Bambae mi panisim olgeta ya we oli ting se oli no sot long wan samting nating, mo oli save mekem evri samting, oli no nidim man blong givhan long olgeta. Oltaem oli stap talem se, ‘Hae God i no save mekem wan samting we i gud long yumi, mo hem i no save mekem wan samting we i nogud long yumi tu.’ Ol man olsem, bambae mi spolem ol haos blong olgeta, mo bambae mi tekemaot olting blong olgeta. Ol haos blong olgeta we oli stap wok long hem yet, neva bambae oli save slip long hem. Mo ol grep blong olgeta we oli stap planem, be neva bambae oli save dring waen we i kamaot long hem.” (Sefanaea 1:​12, 13) Ol man bambae oli gohed long ol prapa wok blong olgeta evri dei, be bambae oli no luk frut blong hadwok ya. ?From wanem? From we dei blong Jeova bambae i kamtru wantaem nomo, nao ol sas samting we oli bin hivimap bambae oli no sevem olgeta.​—Sefanaea 1:18.

“Yu Yu Mas Wet Long Hem”

11. ?Wanem advaes we yumi mas tingting oltaem long hem?

¹¹ Yumi no mas mekem olsem ol rabis man raonabaot long yumi. Yumi mas tingting oltaem long advaes we profet Habakuk i talem se: “Taem blong ol samting ya i no kam yet, be bambae oli mas kamtru i no longtaem. Olgeta samting we mi mi soemaot long yu long vison ya bambae oli mas olsem. Maet yu luk se i tektaem tumas blong kam, be bambae i mas kamtru long stret taem blong hem, mo yu yu mas wet long hem.” (Habakuk 2:3) Nating we yumi ol sinman yumi ting se dei ya i stap tektaem tumas blong kamtru, be yumi mas rimemba se Jeova i no slo blong mekem ol promes blong hem oli kamtru. Dei blong hem bambae i kamtru long stret taem blong hem nomo, long wan taem we ol man oli no tingbaot.​—Mak 13:33; 2 Pita 3:​9, 10.

12. ?Jisas i givim wanem woning? ?Olsem wanem fasin we Jisas i tokbaot i defren long fasin blong ol trufala man blong hem?

¹² Blong soem se i impoten blong stap wet oltaem long dei ya, Jisas i givim woning se sam man blong hem tu bambae oli no moa ting se dei ya i klosap. Hem i se: “Sipos [man nogud ya] i ting se masta blong hem i tektaem tumas, nao hem i stat kilim ol narafala man blong wok, mo i stap go kakae mo i stap dring wetem ol man blong drong, bambae masta blong hem i no save glad long hem. Bambae masta blong man olsem i kamtru long hem long wan dei we hem i no rere long hem, mo long taem we hem i no save. Nao masta ya bambae i givim bigfala panis long man ya blong hem.” (Matiu 24:​48-51) Slef we i stret mo waes i no gat fasin ya. Grup ya we i stap tru long God, i no fogetem se dei ya i klosap. Slef ya i stap lukaotgud mo i stap rere. Taswe Jisas i putumap slef ya blong i lukaot long “olgeta samting blong hem” long wol ya.​—Matiu 24:​42-47.

Nid Blong Tekem Aksin Kwiktaem

13. ?Jisas i talem wanem blong soemaot se ol Kristin oli mas tekem aksin kwiktaem?

¹³ I impoten we ol Kristin long faswan handred yia oli no fogetem se dei blong Jeova i klosap. Taem ol Kristin ya oli luk we “ol soldia oli stap kam plante raonabaot long taon ya Jerusalem, blong oli blokem ol man oli stap insaed,” oli mas tekem aksin kwiktaem blong aot long taon ya. (Luk 21:​20, 21) Ol soldia oli kam fulap raon long  taon ya long yia 66 K.T. * Makemgud tok blong Jisas we i soem se ol Kristin oli mas kwik blong tekem aksin. Hem i se: “Sipos man i stap spel afsaed long haos blong hem, hem i no save go insaed bakegen blong tekem sam samting blong hem. Sipos man i stap long garen blong hem, bambae hem i no save gobak long haos blong tekem klos blong hem.” (Matiu 24:​17, 18) Be ol buk blong histri oli soemaot se Jerusalem i stap fo yia moa, afta we ol ami oli raonem hem long 66 K.T. ?Taswe, from wanem ol Kristin oli mas hareap blong obei long tok blong Jisas?

14, 15. ?From wanem ol Kristin long faswan handred yia oli mas hareap blong tekem aksin taem oli luk we ol soldia oli raonem Jerusalem?

¹⁴ I tru, ol ami blong Rom oli jes spolem Jerusalem long yia 70 K.T. Be long ol yia 66 K.T. kasem 70 K.T. i no gat pis long taon ya. !I gat trabol nomo! !I gat fulap faet we oli mekem blad blong ol man i ron! Wan man blong raetem histri i tokbaot Jerusalem long taem ya, se: “Ol man oli stap kilkilim olgeta i ded, mo oli stap agensem olgeta bakegen long fasin we i nogud we i nogud mo i mekem ol man oli harem nogud tumas.” Oli singaot ol yangfala man blong oli mekem stonwol we i blokem taon i kam strong moa, blong oli karem ol tul blong faet, mo blong oli joen long ami. Oli tren evri dei blong faet. Eni man we i no laekem strong fasin blong olgeta, oli ting se hem i tekem saed blong enemi. Sipos ol Kristin oli bin tektaem tumas blong aot long taon ya, bambae oli fesem ol trabol we i putum laef blong olgeta long bigfala denja.​—Matiu 26:52; Mak 12:17.

¹⁵ Makemgud tok blong Jisas. Hem i no talem se ol man long Jerusalem nomo oli mas ronwe, be hem i talem ‘olgeta we oli stap long Juda.’ Tok ya i impoten, from we sam manis nomo afta we ol ami blong Rom oli lego Jerusalem, oli mekem faet long ol narafala ples. Fastaem, long yia 67 K.T. oli winim Galili. Long nekis yia, oli gotru long ol ples long Judia mo oli winim olgeta. Ol man long evri ples long kantri ya oli kasem bigfala hadtaem mo oli safa. I kam had moa blong ol man oli aot long Jerusalem. Ol gad oli stanap long ol get blong taon ya, mo eni man we i traem blong ronwe, oli ting se hem i stap go long saed blong ol man Rom.

16. ?Wanem fasin we ol Kristin long faswan handred yia oli mas gat, blong oli save laef tru long bigfala taem blong trabol?

¹⁶ Taem yumi tingbaot ol samting ya, yumi luksave from wanem Jisas i talem se ol Krisin oli mas tekem aksin kwiktaem. Oli mas rere blong livim sam samting, oli no mas letem olting blong olgeta oli pulum olgeta. Oli mas ‘lego olgeta samting blong olgeta’ blong obei long woning blong Jisas. (Luk 14:33) Olgeta we oli kwik blong obei mo oli ronwe i go long narasaed blong Jodan Reva, oli no ded.

Holem Tingting Ya Oltaem Se Dei Ya i Klosap Finis

17. ?From wanem yumi mas luksave moa naoia se dei blong Jeova i klosap?

¹⁷ Ol profet tok blong Baebol oli soemaot klia se  yumi stap long lashaf blong taem blong en. Naoia, bitim olgeta taem bifo, yumi mas luksave se dei ya i klosap finis. Tingbaot ol soldia. Taem i gat pis, wan soldia i no wari mo i no harem se hem i stap long denja, olsem i harem taem faet i stap gohed. Be hem i mas stap wekapgud mo tingbaot faet oltaem. Sipos i no mekem olsem, taem oli singaot hem blong kam faet, bambae hem i no rere, mo maet hem i ded. Sem mak long faet we ol Kristin oli stap long hem. Sipos yumi no tingbaot oltaem se dei blong Jeova i klosap, maet yumi no rere blong faet agensem ol traem, nao taem dei blong Jeova i kamtru bambae yumi sek nogud long hem. (Luk 21:36; 1 Tesalonaeka 5:4) Sipos i gat samfala we oli bin ‘tanem baksaed long Jeova, oli no moa biaen long hem,’ naoia i stret taem blong olgeta oli lukaot Hem bakegen.​—Sefanaea 1:​3-6; 2 Tesalonaeka 1:​8, 9.

18, 19. ?Wanem i save givhan long yumi blong “tingting gud long taem ya we bambae dei blong Jeova” i kamtru?

¹⁸ !Yumi kasem save from wanem aposol Pita i talem se yumi mas “tingting gud long taem ya we bambae dei blong Jeova” (NW ) i kamtru! ?Olsem wanem yumi mekem olsemia? Yumi mas ol man we oli ‘tabu, yumi man blong God, mo yumi mas mekem ol fasin we hem i wantem.’ (2 Pita 3:​11, 12) Sipos yumi stap bisi long ol wok we God i wantem, bambae yumi stap tingbaot mo wet long taem ya we ‘dei blong Jeova’ i kamtru. Grik tok long vas ya we i minim “tingting gud,” prapa mining blong hem se “mekem i kam kwik moa.” Yumi no save jenisim stret taem we dei blong Jeova bambae i kamtru. Be sipos yumi stap bisi long wok blong Jeova taem yumi stap wet long dei ya, bambae taem i pas kwik moa.​—1 Korin 15:58.

¹⁹ Yumi mas tingting dip long Tok blong God mo long ol tok we i blong wekemap tingting blong yumi. Olsem nao, bambae yumi “wantem tumas we [dei ya] i kamtru (wet long hem mo mekem i kamtru kwik).” Yes, bambae yumi “wet oltaem blong luk dei ya.” (2 Pita 3:​12, The Amplified Bible; The New Testament, blong William Barclay) Sam long ol tok blong wekemap tingting blong yumi, hemia ol profet tok we oli talemaot dei blong Jeova, mo ol profet tok we oli talemaot ol nambawan blesing we Jeova bambae i givim long ol man we oli ‘wet long hem.’​—Sefanaea 3:​8, NW.

20. ?Wanem tok we yumi evriwan i mas obei long hem?

²⁰ Tru ya, naoia i stret taem blong yumi evriwan i obei long tok ya we Jeova i talem tru long profet Sefanaea, se: “Bifo we bigfala kros blong Jeova i kamtru long yufala, bifo we dei blong kros blong Jeova i kamtru long yufala, yufala i mas lukaot Jeova, yufala olgeta kwaet man blong wol we tingting blong yufala i stap daon, we yufala i obei long ol jajmen blong hem. Yufala i mas lukaot stret fasin, yufala i mas lukaot tingting daon. Maet bambae yufala i haed long dei blong kros blong Jeova.”​—Sefanaea 2:​2, 3, NW.

21. ?Ol man blong God oli gat strong tingting blong mekem wanem long yia 2007?

²¹ From samting ya, i stret nomo we long yia 2007, yumi jusum stamba vas blong yia olsem: ‘Bigfala dei blong Jeova i kam klosap finis.’ Ol man blong God oli bilif fulwan se dei ya “i kam klosap finis,” mo “i no longtaem, bambae i kamtru.” (Sefanaea 1:14) “Bambae i mas kamtru long stret taem blong hem [“hem i no save let,” NW ].” (Habakuk 2:3) Taswe, taem yumi stap wet long dei ya, yumi mas wekapgud mo tingbaot ol samting we i stap hapen raonabaot long yumi. !Yumi mas luksave se klosap nao ol profet tok ya bambae oli kamtru fulwan!

[Futnot]

?Yu Yu Save Ansa?

• ?Wanem ya ‘bigfala dei blong Jeova’?

• ?From wanem plante man oli no wantem tingbaot se dei blong Jeova i klosap?

• ?From wanem ol Kristin long faswan handred yia oli mas tekem aksin kwiktaem?

• ?Yumi save mekem wanem blong luksave moa se dei blong Jeova i kam klosap finis?

[Kwestin]

[Tok blong makem poen long pej 7]

Stamba vas blong yia 2007: ‘Bigfala dei blong Jeova i kam klosap finis.’ —Sefanaea 1:14.

[Tok blong pija long pej 5]

Olsem long taem blong Noa, ol man we oli laf long ol woning bambae oli sek nogud taem Jeova i tekem aksin

[Tok blong pija long pej 6]

Taem ol Kristin oli luk we “ol soldia oli stap kam plante raonabaot long taon ya Jerusalem” oli mas tekem aksin kwiktaem