Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

Givhan Long Ol Narafala Blong Oli Obei Long Samting We Baebol i Tijim

Givhan Long Ol Narafala Blong Oli Obei Long Samting We Baebol i Tijim

Givhan Long Ol Narafala Blong Oli Obei Long Samting We Baebol i Tijim

“Ol sid ya we oli foldaon long gudfala graon, hemia olgeta we oli gat gudfala tingting, nao oli harem tok ya, oli holemstrong long tingting blong olgeta, mo oli obei long hem. Olgeta ya oli mekem tingting blong olgeta i longfala, nao oli gat frut blong tok ya long laef blong olgeta.”—LUK 8:15.

1, 2. (a) ?Buk ya ?Wanem Samting We Baebol i Rili Tijim? i blong yusum olsem wanem? (b) ?Long ol yia we oli jes pas, olsem wanem Jeova i blesem traehad blong ol man blong hem blong pulum ol narafala oli kam disaepol?

“BUK ya i nambawan. Olgeta we mi mekem Baebol stadi long olgeta, oli laekem tumas buk ya. Mi tu mi laekem tumas. Hem i mekem se yumi save statem Baebol stadi wetem ol man long faswan taem we yumi storian long olgeta.” Hemia toktok blong wan Witnes blong Jeova we i stap prij fultaem olsem wan paenia. Hem i stap tokbaot buk ya ?Wanem Samting We Baebol i Rili Tijim? * Wan olfala we i talemaot Kingdom longtaem finis, i tokbaot buk ya tu i se: “Long ol 50 yia we mi stap prij, mi gat janis blong givhan long plante man blong oli kasem save long Jeova. Be mi luk se buk ya i bitim olgeta narawan we yumi bin yusum blong stadi wetem ol man. Ol naesfala pija mo ol pijatok we oli pulum tingting blong man, oli gud tumas.” ?Olsem wanem? ?Hemia filing blong yu tu, long saed blong buk ya Baebol Tijim? Buk ya we yumi yusum blong mekem Baebol stadi long ol man, i blong givhan long yumi blong obei long oda ya we Jisas i givim se: “Yufala i mas go long ol man long olgeta ples long wol, blong pulum olgeta oli kam man blong mi . . . yufala i mas tijim olgeta blong oli folem olgeta tok ya we mi mi givim finis long yufala.”—Matiu 28:19, 20.

2 Yumi save se Jeova i haremgud tumas taem hem i luk se samwe long 6.6 milian Witnes blong hem oli glad blong obei long oda we Jisas i givim blong pulum ol man oli kam disaepol. (Ol Proveb 27:11) I klia se Jeova i stap blesem ol traehad blong ol Witnes ya. Long sevis yia 2005, oli talemaot gud nius long 235 kantri, mo oli mekem Baebol stadi long bitim 6,061,500 man. From samting ya, plante man oli harem ‘tok blong God mo oli kasemgud. Oli no tekem olsem we i tok blong man nomo, be olsem we i tok blong God stret.’ (1 Tesalonaeka 2:13) Long tu yia we i pas, bitim 500,000 niufala disaepol oli lanem blong folem ol rul blong Jeova mo oli givim laef blong olgeta i go long hem.

3. ?Wanem ol kwestin long saed blong fasin blong yusum buk ya Baebol Tijim we bambae yumi tokbaot long stadi ya?

3 ?Olsem wanem? ?Yu yu bin mekem Baebol stadi long wan man mo kasem glad we i kamaot from? I gat sam man yet long olgeta ples blong wol we “oli gat gudfala tingting.” Taem oli harem tok blong God bambae ‘oli holemstrong tok ya long tingting blong olgeta, mo bambae oli gat frut long laef blong olgeta.’ (Luk 8:11-15) Naoia, bambae yumi tokbaot olsem wanem yumi save yusum buk ya Baebol Tijim blong pulum ol man oli kam man blong Kraes. Bambae yumi tokbaot trifala kwestin ya: (1) ?Olsem wanem blong statem wan Baebol stadi? (2) ?Wanem ol rod blong tijim man we oli karem moa frut? (3) ?Olsem wanem yu save givhan long wan man blong i stadi, mo blong i gohed gogo hem i kam naf blong tijim ol narafala long Tok blong God, Baebol?

?Olsem Wanem Blong Statem Wan Baebol Stadi?

4. ?From wanem samfala oli fraet blong stadi Baebol? ?Olsem wanem yu save givhan long olgeta blong oli no moa fraet?

4 Tingbaot se, wan man i askem long yu blong jam ova long wan wota we i stap ron. Be wota ya i bigwan lelebet. Ating yu fraet, yu ting se maet yu no naf blong krosem wota ya, maet bambae yu foldaon long medel blong hem. ?Be olsem wanem sipos man ya i putum ol ston oli gokros long wota ya? Ating naoia yu no moa fraet blong krosem wota ya. Long sem fasin, wan man we i gat plante wok blong mekem, i save fraet blong stadi Baebol. Maet hem i ting se bambae stadi i tekem tumas taem mo i hadwok tumas. ?Olsem wanem yu save givhan long man olsem, blong i no moa fraet? Yu save gobak blong luk hem plante taem, nao evri taem we yutufala i storian tugeta, yu save yusum buk ya Baebol Tijim blong givim wan smol save long hem we bambae i lidim hem blong stadi long Tok blong God. Sipos yu yu reregud fastaem, evritaem yu visitim man ya bakegen, bambae yu givhan long hem smol blong kasem mak ya we hem i kam fren blong Jeova, olsem we yu putum wan narafala ston i godaon blong givhan long hem blong krosem wan wota.

5. ?From wanem yu mas ridim buk ya Baebol Tijim?

5 Blong givhan long narafala blong kasem ol gudfala samting long buk ya Baebol Tijim, yu wan yu mas savegud ol samting long buk ya. ?Olsem wanem? ?Yu yu ridim finis evri haf blong buk ya? Wan man wetem woman blong hem tufala i bin tekem buk ya i go wetem tufala long spel blong tufala. Tufala i ridim buk ya taem tufala i stap spel klosap long solwota. Nao wan woman i kam, wan woman we i stap salem ol samting long ol turis. Hem i luk nem blong buk ya ?Wanem Samting We Baebol i Rili Tijim? Hem i talem long tufala se sam aoa bifo nomo, hem i bin prea long God, i askem long hem blong soemaot ansa blong kwestin ya long hem. Tufala i givim buk ya long hem. ?Olsem wanem long yu? ?Yu ‘yusum evri janis we yu yu kasem’ blong ridim buk ya, maet i no wan taem nomo be bakegen mo bakegen? ?Yu tekem janis taem yu stap wet long wan man, no taem yu spel blong kakae long wok no long skul? (Efesas 5:15, 16) Sipos yu tekem evri janis blong ridim buk ya, bambae yu savegud ol samting insaed long hem. Mo tu, sipos sam narafala oli luk we yu stap ridim buk ya, maet samting ya i openem rod long yu blong toktok wetem olgeta long saed blong ol save we i stap long buk ya.

6, 7. ?Olsem wanem blong yusum buk ya Baebol Tijim blong statem wan Baebol stadi?

6 Taem yu seremaot buk ya long wok blong prij, i gud blong openem long pej 4, 5, mo 6, mo yusum ol pija, ol vas blong Baebol, mo ol kwestin we oli stap. Blong statem wan storian, maet yu talem se: “Yumi fesem ol bigfala trabol tede. ?Yu ting se weples nao yumi save faenem advaes we yumi save trastem mo we i save lidimgud yumi?” Lesingud long ansa we man ya i givim. Nao ridim 2 Timoti 3:16, 17. Biaen, tokbaot wanem we Baebol i talem long saed blong wan rod nomo we i save stretem trabol blong ol man. Nao pulum man ya blong lukluk pej 4 mo 5, mo askem long hem se: “?Long olgeta trabol we ol pija ya oli soemaot, yu yu ting se weswan nao i moa nogud?” Taem man ya i jusum wan trabol, givim buk long hem blong holem, nao ridim wan vas blong Baebol we buk ya i talem long saed blong trabol ya. Afta, ridim pej 6, mo ol sikis kwestin long en blong pej. Nao askem long hem se: “?Weswan long ol kwestin ya we yu yu wantem save ansa blong hem?” Taem hem i jusum wan kwestin, soemaot japta blong buk we i ansarem kwestin ya. Givim wan buk long hem, mo mekem plan blong kambak long wan stret taem blong tokbaot kwestin ya.

7 Storian ya bambae i tekem samwe long faef minit nomo. Be long smoltaem ya, yu save kasem save long samting we man ya i wari long hem, yu save ridim tu vas mo eksplenem tufala, mo yu save wokem rod blong kambak bakegen. Maet sotfala storian ya i leftemap tingting blong man ya mo mekem hem i haremgud moa i bitim eni samting we i hapen long hem long plante manis we i pas. Sipos i olsem, nating we hem i gat plante wok blong mekem, be ating bambae hem i glad blong storian smoltaem wetem yu bakegen nekis taem. Yes, bambae yu save givhan long hem blong go smol moa, blong faenem ‘rod we i go kasem laef.’ (Matiu 7:14) Sloslo, taem man ya i stat laekem tumas ol save we hem i stap kasem, yu save mekem stadi i kam longfala moa. Blong mekem olsem, yu save askem long hem sipos hem i glad blong sidaon mo mekem wan stadi we i longfala moa.

Ol Rod Blong Tijim Man We Oli Karem Moa Frut

8, 9. (a) ?Olsem wanem blong givhan long man we yu mekem Baebol stadi long hem, blong i stanap strong agensem ol traem we hem i save kasem? (b) ?Weples yumi save faenem ol samting we faea i no save bonem mo we i save givhan long man blong wokem strong bilif?

8 Taem wan man i stat obei long ol samting we Baebol i tijim, bambae hem i kasem ol traem we oli save blokem hem blong gohed gud. Aposol Pol i talem se: “Olgeta man we oli wantem joen long Jisas Kraes blong mekem laef blong olgeta i stret long fes blong God, bambae ol man oli save mekem i nogud tumas long olgeta.” (2 Timoti 3:12) Pol i talem se ol traem ya oli olsem faea. Faea i save bonem haos natanggura, be i no save bonem haos we oli wokem long gol, silva, no ston. (1 Korin 3:10-13; 1 Pita 1:6, 7) Yu mas givhan long ol Baebol studen blong oli wokem ol fasin we oli nidim blong stanap strong agensem ol traem. Yu mas yusum ol fasin blong tij we oli mekem hem i strong, olsem we yu stap bildim wan haos wetem ol samting we faea i no save bonem.

9 Wan man we i raetem Ol Sam i tokbaot ‘ol promes blong Jeova’ se oli “olsem silva we oli bonem seven taem long faea blong mekem i klin we i klin gud.” (Ol Sam 12:6) Tru ya, Baebol i fulap long ol gudfala samting we faea i no save bonem, mo we man i save yusum blong wokem strong bilif. (Ol Sam 19:7-11; Ol Proveb 2:1-6) Buk ya Baebol Tijim i soem olsem wanem yu save gat gudhan blong yusum Baebol.

10. ?Olsem wanem blong pulum man we yu mekem Baebol stadi long hem blong lukluk i go long Baebol?

10 Taem yu mekem Baebol stadi long wan man, pulum hem blong lukluk ol vas blong Baebol we oli stap long evri japta blong buk. Askem ol kwestin we oli givhan long hem blong kasem save long ol impoten vas blong Baebol mo blong folem olgeta long laef blong hem. Yu mas lukaotgud se yu no talem long hem wanem blong mekem, olsem we yu stap fosem hem. Folem eksampol blong Jisas. Taem wan man we i savegud Loa i askem kwestin long Jisas, Jisas i ansa se: “Baebol i talem olsem wanem? ?Taem yu ridim ol tok blong Loa ya, yu harem olsem wanem?” Man ya i ansa long Jisas wetem ol tok we i kamaot long Baebol. Mo Jisas i givhan long hem blong luk olsem wanem hem i save folem tok ya long laef blong hem. Jisas i yusum wan pijatok blong givhan long man ya blong luksave samting we tijing ya i mas pulum hem blong mekem. (Luk 10:25-37) Buk ya Baebol Tijim i fulap long ol isi pijatok we yu save yusum blong givhan long ol man blong folem ol rul blong Baebol long laef blong olgeta.

11. ?Hamas paragraf we yu mas mekem long wan stadi?

11 Jisas i yusum ol isi tok nomo blong givimaot save we i strong mo i dip. Long sem fasin, buk ya Baebol Tijim i yusum ol isi tok we i klia nomo blong eksplenem Tok blong God. (Matiu 7:28, 29) Yumi tu yumi mas folem fasin ya. Givimaot save long isi fasin, we i klia mo i stret. Yu no mas hareap tumas. I gud blong skelem ol samting long laef blong wanwan man mo traem luksave wanem we hem i naf blong kasem, nao yu mekem hamas paragraf we yu luk se i stret long hem. Jisas i luksave hamas save we ol disaepol blong hem oli naf blong kasem, mo hem i givim save we oli nidim nomo, hem i no givim plante save long olgeta we i strong tumas blong oli kasem.—Jon 16:12.

12. ?Olsem wanem blong yusum Diksonari?

12 Buk ya Baebol Tijim i gat wan Diksonari long hem we i tokbaot 14 poen. Yu we yu tija, yu mas luksave wanem we wanwan man oli nidim blong save, mo yu mas yusum Diksonari blong givhan long olgeta. Maet man we yu mekem Baebol stadi long hem i faenem i had blong kasem save long wan poen. No maet i gat sam kwestin from we bifo hem i bilif long samting we i defren olgeta. Ating yu save soemaot haf blong Diksonari we i stret long poen no kwestin blong hem, mo letem hem i ridim ol save ya hem wan. Maet hemia nomo i naf. Sipos no, maet i gud blong ridim ol save ya wetem hem. Long Diksonari i gat ol save blong Baebol we i dip moa, olsem “ ‘Sol’ mo ‘Spirit’—?Tufala Tok Ya i Minim Wanem?” Mo “Luksave Hu Ya ‘Bigfala Babilon.’ ” Maet yu luk se i moagud we yu storian long Baebol studen long ol save ya. Long Diksonari, i no gat ol kwestin blong ol wanwan paragraf. Taswe, yu mas reregud ol save ya, nao yu save askem ol gudfala kwestin long hem.

13. ?Olsem wanem prea i givhan blong mekem bilif i strong?

13 Ol Sam 127:1 i talem se: “Sipos Hae God i no givhan long man blong wokem haos, wok blong man ya i blong nating nomo.” Taswe, taem yu rerem buk blong yu from wan Baebol stadi, yu mas prea long Jeova blong i givhan long yu. Mo tu, taem yu prea long stat mo en blong Baebol stadi, ol tok blong yu i mas soemaot gudfala fasin fren we yu yu gat wetem Jeova. Leftemap tingting blong man we yu mekem stadi long hem, blong hem tu i prea long Jeova. Hem i mas askem waes we i save givhan long hem blong kasem save long Baebol. Hem i mas askem paoa tu, we i save mekem hem i strong blong folem ol advaes blong Baebol. (Jemes 1:5) Sipos hem i mekem olsem, bambae hem i kam strong, nao hem i naf blong stanap strong agensem ol traem mo gohed blong kam strong moa long bilif.

Givhan Long Ol Man Blong Oli Kam Naf Blong Tijim Narafala

14. ?Ol man we yu mekem Baebol stadi long olgeta oli mas gohed kasem wanem mak?

14 Blong obei long “olgeta tok” we Jisas i givim long ol disaepol blong hem, ol man oli mas go moa i bitim we oli stadi Baebol. Oli mas gohed gogo oli kam naf blong tijim ol narafala. (Matiu 28:19, 20; Ol Wok 1:6-8) ?Yu yu save mekem wanem blong givhan long wan man blong i kasem mak ya?

15. ?From wanem yu mas singaot man we yu mekem Baebol stadi long hem blong i kam long ol Kristin miting?

15 Stat long faswan stadi, yu mas singaot man we yu mekem Baebol stadi long hem blong i kam long ol miting blong kongregesen wetem yu. Storian wetem hem long saed blong ol miting. Talem long hem se long ples ya nao yu yu kasem trening blong tijim narafala long Tok blong God. Long en blong stadi evri wik, tekem smoltaem blong tokbaot tijing mo trening we yu stap kasem long ol miting mo asembli. Toktok wetem glad long saed blong ol gudfala samting we yu kasem long ol miting ya. (Hibrus 10:24, 25) Sipos man ya i stat blong kam oltaem long ol miting, ating bambae hem i kam wan man blong tijim ol narafala long Tok blong God.

16, 17. ?Wanem sam mak we man blong stadi Baebol i save traehad blong kasem?

16 Givhan long man we yu mekem stadi long hem blong i putum ol mak we oli no strong tumas blong kasem. Wan mak we yu save pulum hem blong kasem, i blong serem ol save we hem i stap kasem wetem ol fren mo famle blong hem. Mo tu, yu save pulum hem blong putum mak ya blong ridim Baebol fulwan. Sipos yu givhan long hem blong mekem wan program blong ridim Baebol oltaem mo blong folem program ya, hemia i save mekem i gud long hem afta we hem i baptaes tu. I gud blong pulum hem blong putum wan narafala mak tu, hemia blong lanem ol vas blong Baebol we oli givim ansa long ol wanwan stamba kwestin long evri japta blong buk ya Baebol Tijim. Sipos hem i mekem olsem, bambae hem i kam ‘prapa man blong wok we i no gat sem long wok blong hem, mo i stap tijim ol man long trutok blong God long fasin we i stret gud.’—2 Timoti 2:15.

17 I moagud we hem i no talem baehat ol vas ya, mo i no talem nomo samting we vas i tokbaot. Yu mas pulum hem blong eksplenem ol vas ya, olsem we hem i stap givim ansa long wan man we i askem kwestin long hem long saed blong bilif blong hem. Yutufala i save mekem ol smosmol pleplei, we yu yu askem kwestin long hem olsem wan famle blong hem no wan man long ples blong wok. Taem hem i gohed moa, soem long hem olsem wanem blong ‘toktok gud long ol man long fasin we i ona long olgeta.’—1 Pita 3:15.

18. ?Taem wan man we yu mekem Baebol stadi long hem i kam wan pablisa we i no baptaes yet, olsem wanem yu save givhan long hem moa?

18 Afta we sam taem i pas, maet man we yu mekem stadi long hem i kam naf blong joen long wok blong prij. Makemgud long hem se taem oli givim raet long hem blong joen long wok ya, hemia i wan bigfala blesing. (2 Korin 4:1, 7) Taem ol elda oli talem se hem i naf blong kam wan pablisa we i no baptaes yet, yu mas givhan long hem blong rerem wan smol storian blong yusum long wok blong prij, mo yu mas go wetem hem long wok ya. Gohed blong mekem plan blong wok wetem hem long ol defren haf blong wok blong prij, mo tijim hem olsem wanem blong mekemrere from ol visit, mo olsem wanem blong mekem ol visit we oli karem frut. Gudfala eksampol blong yu bambae i givhan bigwan long hem.—Luk 6:40.

“Yu Save Sevem Yu, Wetem Ol Man We Oli Stap Lesin Long Yu”

19, 20. ?Wanem mak we yumi mas traehad blong kasem, mo from wanem?

19 Tru ya, hem i wan bigfala hadwok blong givhan long man gogo hem i ‘save trutok blong God.’ (1 Timoti 2:4) Be glad we yumi kasem taem yumi givhan long wan man blong obei long samting we Baebol i tijim, i bigwan tumas. I no gat plante samting long laef we oli givim bigfala glad olsem. (1 Tesalonaeka 2:19, 20) !Yes, i wan bigfala blesing blong “joen wetem God blong mekem wok blong hem,” hemia wok blong tijim ol man long olgeta ples blong wol!—1 Korin 3:9.

20 I no longtaem bambae Jeova i yusum Jisas Kraes mo ol strong enjel blong hem, blong mekem jajmen blong hem i kamtru long “olgeta we oli no save ona long God, mo long olgeta we oli no save obei long gud nius blong Jisas, Masta blong yumi.” (2 Tesalonaeka 1:6-8) Laef blong ol man i stap long denja. ?Olsem wanem? ?Bambae yu traehad blong kasem mak ya we yu mekem Baebol stadi long wan man long buk ya ?Wanem Samting We Baebol i Rili Tijim? Taem yu joen long wok ya, hemia wan janis blong “yu save sevem yu, wetem ol man we oli stap lesin long yu.” (1 Timoti 4:16) Naoia i moa impoten bitim olgeta taem bifo, blong halpem ol narafala blong oli obei long samting we Baebol i tijim.

[Futnot]

^ par. 1 Ol Witnes blong Jeova oli wokem buk ya.

?Yu Yu Lanem Wanem?

• ?Oli wokem buk ya Baebol Tijim blong givhan long yumi blong mekem wanem?

• ?Olsem wanem yu save yusum buk ya Baebol Tijim blong statem wan Baebol stadi?

• ?Wanem ol rod blong tijim man we oli karem moa frut?

• ?Olsem wanem yu save givhan long wan man we yu mekem Baebol stadi long hem blong i kam naf blong tijim narafala long Tok blong God?

[Kwestin]

[Tok blong pija long pej 9]

Wan sot storian nomo i naf blong pulum man blong wantem save moa long saed blong Baebol

[Tok blong pija long pej 11]

?Yu save mekem wanem blong pulum man we yu mekem stadi long hem i go long Baebol?

[Tok blong pija long pej 12]

Givhan long man we yu mekem Baebol stadi long hem blong i gohed moa