Tijim Ol Man Long Samting We Baebol i Rili Tijim
Tijim Ol Man Long Samting We Baebol i Rili Tijim
“Yufala i mas go long ol man long olgeta ples long wol, blong pulum olgeta oli kam man blong mi . . . yufala i mas tijim olgeta.”—MATIU 28:19, 20.
1. ?Hamas man long wol oli save kasem wan Baebol?
BAEBOL, Tok blong Jeova, i olfala moa i bitim ol narafala buk long wol, mo plante moa man oli save kasem wan Baebol i bitim ol narafala buk. Ful Baebol no sam haf blong hem nomo, i stap long bitim 2,300 lanwis. Bitim 90 pesen blong ol man long wol oli save kasem wan Baebol long prapa lanwis blong olgeta.
2, 3. (a) ?From wanem tingting blong ol man i fasfas long saed blong ol tijing blong Baebol? (b) ?Wanem ol kwestin we bambae yumi tokbaot?
2 Plante milian man oli ridim wan smol haf blong Baebol evri dei. Samfala oli bin ridim ful Baebol bakegen mo bakegen. Plante taosen skul oli talem se ol tijing blong olgeta oli stanap long Baebol, be oli gat defdefren tingting long samting we Baebol i tijim. Antap moa, ol memba blong semfala skul nomo oli gat defdefren tingting long ol tijing blong Baebol. Hemia i mekem tingting blong ol man i fasfas moa. Samfala oli no gat strong bilif long saed blong Baebol, stamba blong Baebol, mo se Baebol i save givhan long yumi olsem wanem. Plante man oli ting se Baebol i wan tabu buk we ol man oli mas yusum nomo long ol seremoni blong mekem promes blong olgeta i strong, no oli yusum long kot taem oli putum han blong olgeta long hem blong mekem promes blong talemaot trutok.
3 Blong talem stret, Baebol i karem tok blong God i go long ol man, mo tok ya i gat paoa. (Hibrus 4:12) From samting ya, yumi ol Witnes blong Jeova, yumi wantem se ol man oli kasem save long samting we Baebol i tijim. Yumi glad tumas blong mekem wok we Jisas Kraes i givim long ol man blong hem, se: “Yufala i mas go long ol man long olgeta ples long wol, blong pulum olgeta oli kam man blong mi . . . yufala i mas tijim olgeta.” (Matiu 28:19, 20) Taem yumi stap prij, yumi faenem ol man we hat blong olgeta i stret, mo we oli harem nogud long ol skul blong wol we oli gat ol defdefren tingting long saed blong Baebol. Ol man ya oli wantem save trutok long saed blong God ya we i wokem olgeta. Mo tu, oli wantem kasem save long samting we Baebol i talem long saed blong kwestin ya: ?From wanem yumi laef? Bambae yumi tokbaot tri kwestin we plante man oli wantem save ansa blong olgeta. Long wanwan kwestin, bambae yumi tokbaot tingting blong ol lida blong skul we i no stret, mo biaen bambae yumi luk wanem we Baebol i rili tijim. Trifala kwestin ya, hemia: (1) ?God i stap tingbaot yumi? (2) ?From wanem yumi laef? (3) ?Wanem i hapen long yumi taem yumi ded?
?God i Stap Tingbaot Yumi?
4, 5. ?From wanem plante man oli ting se God i no stap tingbaot yumi?
4 Fastaem bambae yumi tokbaot kwestin ya: ?God i stap tingbaot yumi? Sore tumas, plante man oli ting se ‘nogat.’ ?From wanem oli tingting olsemia? Wan risen, hemia from we wol ya i fulap long ol man we oli no laeklaekem olgeta, oli stap faet, mo oli stap safa. Oli talem se: ‘Sipos God i stap tingbaot yumi, bambae hem i mas blokem ol nogud samting ya.’
5 Wan narafala risen from wanem ol man oli ting se God i no stap tingbaot yumi, hemia se ol lida blong skul oli givim tingting ya long olgeta. ?Taem wan man i ded, ol lida blong skul oli talem wanem? Traem harem tok we oli talem long wan woman we i lusum tu smol pikinini blong hem long wan aksiden long trak. Oli talem se: “Hemia wil blong God. God i nidim tu moa enjel.” Taem ol lida blong skul oli talem olsem, oli rili putum fol long God from ol nogud samting we oli hapen. Hemia i no laenap nating wetem tok blong disaepol Jemes, we i talem se: “Sipos ol samting i kam blong pulum tingting blong man, blong mekem hem i foldaon long sin, bambae hem i no mas talem se, ‘Ol samting ya i kamaot long God,’ from we i no gat samting nogud we i save pulum God blong mekem hem i gorong. Mo i no fasin blong God blong pulum man blong mekem hem i foldaon long sin.” (Jemes 1:13) Tru ya, Jeova God i no stamba blong ol rabis samting. “!I longwe long fasin blong tru God blong mekem nogud fasin!”—Job 34:10, NW.
6. ?Hu i stamba blong rabis fasin mo ol trabol we i mekem man i safa?
6 ?Sipos God i no save mekem wan nogud samting, from wanem i gat plante rabis fasin mo trabol we i mekem man i safa? Wan risen, hemia se ol man oli no wantem we God i rul long olgeta, oli no wantem obei long ol stret loa mo rul blong hem. Oli no luksave se oli stap obei long Setan we i bigfala Enemi blong God. Yes, “olgeta man blong wol ya oli stap long paoa blong Setan.” (1 Jon 5:19) Samting ya i givhan long yumi blong kasem save from wanem ol nogud samting oli hapen. Setan i rabis olgeta, hem i no laekem yumi nating, hem i man blong giaman, mo hem i wantem nomo blong mekem yumi safa. Taswe, yumi save se wol ya bambae i gat sem fasin olsem man ya we i bos long hem. !Hemia nao from wanem rabis fasin i fulap!
7. ?From wanem yumi stap safa?
7 Wan narafala risen from wanem yumi safa, hemia from we yumi sinman. Sin i mekem se man i wantem kam bos long narafala, mo samting ya i mekem faet i kamaot, samfala oli mekem i strong tumas long narafala, mo ol man oli stap safa. Tok blong Prija 8:9 i tru tumas, se: “Sam man oli gat paoa, mo ol narafala man oli stap aninit long olgeta, oli stap harem nogud.” Wan narafala risen from wanem yumi safa, hemia from we, “samting we yumi no tingbaot, i save kamaot long yumi enitaem nomo.” (Prija 9:11, NW ) Plante man oli kasem bigfala trabol from we oli no luksave se oli stap long denja, nao oli sek se wan bigfala trabol i kasem olgeta.
8, 9. ?Olsem wanem yumi save se God i rili stap tingbaot yumi?
8 Yumi glad blong kasem save se Jeova i no stamba blong ol trabol we i mekem yumi safa. ?Be God i rili kea long wanem we i stap hapen long laef blong yumi? !Yes! Yumi haremgud long samting ya. Tok we i kamaot long hem i talem from wanem hem i letem ol rabis man oli stap. Jeova i talem samting ya from we hem i stap tingbaot yumi. Hem i talem tu risen: Faswan, hae rul blong hem. Sekenwan, fasin blong man blong holemstrong long hem. Jeova i gat olgeta paoa, hem i wokem olgeta samting. Taswe, hem i no nid blong talem long yumi from wanem hem i letem ol man oli safa. Be hem i talem ansa blong kwestin ya from we hem i rili tingbaot yumi.
9 I gat sam moa samting we oli soemaot se God i stap tingbaot yumi. Long taem blong Noa, “tingting blong [God] i kam nogud” from we wol i fulap long rabis fasin. (Jenesis 6:5, 6) ?Olsem wanem? ?Tingting blong God i defren taem i luk ol rabis fasin tede? Nogat. Hem i no save jenis. (Malakae 3:6) Hem i agensem ol man we oli mekem i no stret long narafala, mo hem i no laekem nating blong luk we man i safa. Baebol i tijim se i no longtaem God bambae i tekemaot ol trabol we rul blong man mo Setan i mekem. Hemia i soemaot klia se God i rili stap tingbaot yumi.
10. ?Wanem filing blong Jeova taem i luk we ol man oli stap safa?
10 Taem wan bigfala trabol i kasem yumi no wan we yumi laekem hem i ded nao ol lida blong skul oli talem se hemia wil blong God, oli stap giaman long saed blong God. Jeova i no gat fasin olsemia. Defren olgeta, hem i wantem tumas blong finisim ol trabol we i mekem man i safa. Fas Pita 5:7 i talem se: “Oltaem hem i stap tingbaot yufala.” !Hemia nao samting we Baebol i rili tijim!
?From Wanem Yumi Laef?
11. ?Plante skul oli tijim wanem long saed blong laef long wol ya?
11 Naoia, bambae yumi tokbaot seken kwestin we plante man oli wantem save ansa blong hem: ?From wanem yumi laef? Plante skul oli talem se man i stap long wol ya blong smoltaem nomo. Oli ting se laef blong yumi i olsem wan wokbaot, ale yumi stop blong smoltaem long wol ya, biaen yumi wokbaot i go moa blong kasem wan defren laef long wan narafala ples bakegen. Sam lida blong skul oli tijim se wan dei God bambae i spolem graon we yumi stap long hem. Ol tijing ya oli giaman. Oli pulum ol man blong mekem evri samting blong haremgud fulwan long laef naoia, from we ded nomo i stap fored long olgeta. Be kwestin i stap se: ?From wanem yumi laef? ?Wanem samting we Baebol i rili tijim long saed ya?
12-14. ?Wanem samting we Baebol i tijim long saed blong plan we God i gat blong wol ya mo ol man?
12 God i gat wan nambawan plan blong wol ya mo ol man. “Taem hem i mekem [wol ya], hem i no mekem blong i ples nating nomo, hem i mekem blong man i save stap long hem.” (Aesea 45:18) Mo tu, Jeova i “putum wol ya i stap strong long fandesen blong hem, we bambae hem i no save muf nating.” (Ol Sam 104:5) Taem yumi kasem save long plan blong God long saed blong wol ya mo ol man, hemia i givhan long yumi blong ansa long kwestin ya: ?From wanem yumi laef?
13 Jenesis japta 1 mo 2 i soemaot se Jeova i mekemrere gud wol ya blong ol man. Taem hem i wokem evri samting finis, hem i luk se ‘olgeta wok blong hem i gud tumas.’ (Jenesis 1:31) Hem i putum faswan man mo woman, Adam mo Iv, i stap long naesfala garen blong Iden, mo i givim fulap gudfala kakae long tufala. Hem i talem se: “I gud yutufala i gat plante pikinini blong yutufala, blong . . . bambae oli save go stap long olgeta ples long wol. Nao bambae yufala i save mekem evri samting long wol ya oli stap aninit long han blong yufala.” Bambae tufala i mas gat ol pikinini we oli stretgud olgeta, nao oli mas mekem garen i kam bigwan gogo i kavremap fulwol, mo oli mas lukaotgud long ol anamol.—Jenesis 1:26-28.
14 Plan blong Jeova se ol man we oli stretgud olgeta bambae oli stap long wol ya blong olwe, olsem wan bigfala famle. Tok blong God i talem se: “Ol stret man ya bambae oli tekem graon ya i blong olgeta, mo bambae oli stap long hem gogo i no save finis.” (Ol Sam 37:29) Yes, ol man oli mas haremgud blong laef long Paradaes long wol ya gogo i no save finis. Hemia nao plan blong God. !Mo hemia samting we Baebol i rili tijim!
?Wanem i Hapen Long Yumi Taem Yumi Ded?
15. ?Wanem samting we bighaf blong ol skul oli tijim long saed blong ded?
15 Naoia bambae yumi tokbaot namba tri kwestin we plante man oli tingbaot: ?Wanem i hapen long yumi taem yumi ded? Bighaf blong ol skul long wol oli tijim se taem yumi ded, wan samting insaed long yumi i stap laef yet samples. Sam skul oli holemtaet tingting ya se God i stap panisim ol man nogud, i mekem olgeta oli harem nogud long helfaea gogo i no save finis. ?Be tijing ya i tru? ?Wanem samting we Baebol i rili tijim long saed blong ded?
16, 17. ?Baebol i talem wanem long saed blong ol dedman?
16 Tok blong God i talem se: “Ol man we oli laef yet oli save se bambae oli ded, be ol man we oli ded finis oli no moa save wan samting. Oli no moa save kasem pei blong ol samting we oli stap mekem.” Ol dedman oli “no moa save wan samting,” hemia i min se oli no save harem mo filim samting, oli no save lukluk, toktok, mo tingting. Oli no moa save kasem pei tu. !Yes, oli no naf blong mekem wan wok, taswe oli no save kasem pei! Mo tu, “fasin blong olgeta we oli laekem tumas ol man, no oli no laekem olgeta nating oli agens long olgeta, no oli jalus tumas long olgeta, be taem oli ded, ol samting ya oli lus,” from we oli no moa gat filing nating.—Prija 9:5, 6, 10.
17 Samting we Baebol i talem long saed blong ded i klia mo i isi blong kasem save long hem. Ol dedman oli no stap laef samples. I no gat wan samting we i aot long bodi blong dedman i go laef long wan narafala bodi, olsem samfala oli bilif. Maet yumi save talem se laef blong yumi i olsem faea blong wan kandel. Taem yumi kilim kandel, faea blong hem i no go samples. Hem i lus nomo.
18. ?Taem man we i stadi Baebol i lanem se dedman i no save wan samting, hem i kasem save long wanem narafala samting tu?
18 Tijing ya i isi nomo blong kasem save long hem, be hem i wan trutok we i save gat bigfala paoa long man. Tingbaot: Taem man i stadi Baebol nao i lanem se wan dedman i no moa save wan samting, bambae hem i kasem save se ol bubu blong hem we oli ded finis mo we maet oli bin stap kros long hem, oli no save mekem trabol long hem. Hem i kasem save se ol famle blong hem we oli ded finis oli no moa save harem mo filim samting, lukluk, toktok, mo tingting. Taswe, oli no stap harem nogud, olgeta nomo, long wan rabis ples olsem pegatri, mo oli no stap safa long helfaea. Baebol i tijim se ol dedman we God i stap tingbaot olgeta yet, bambae oli laef bakegen. !Promes ya i mekem yumi haremgud tumas!—Jon 5:28, 29.
Niufala Buk We Yumi Save Yusum
19, 20. ?Wanem wok blong yumi ol Kristin? ?Wanem buk we yumi save yusum speseli blong tijim ol narafala man?
19 Yumi bin tokbaot tri kwestin nomo we plante man oli wantem save ansa blong olgeta. Samting we Baebol i tijim long ol wanwan kwestin ya, i klia mo i isi nomo blong kasem save long hem. !Yumi kasem bigfala glad taem yumi serem ol trutok ya wetem ol man we oli wantem save samting we Baebol i tijim! Be ol man we hat blong olgeta i stret oli wantem save ansa blong plante narafala kwestin tu. Yumi ol Kristin, wok blong yumi i blong givhan long olgeta blong faenem ansa blong ol kwestin ya.
20 I no isi blong tijim ol man long ol trutok blong Baebol long fasin we i klia mo i tajem hat blong olgeta. Blong givhan long yumi, ‘slef we i stret mo waes’ i wokem wan buk we yumi save yusum speseli long Kristin wok blong yumi blong tijim ol man. (Matiu 24:45-47, NW ) Buk ya we i gat 224 pej blong hem, hemia ?Wanem Samting We Baebol i Rili Tijim?
21, 22. Talem sam gudfala samting long saed blong buk ya ?Wanem Samting We Baebol i Rili Tijim?
21 Buk ya we oli soemaot fastaem long “Obei Long God” Distrik Asembli blong ol Witnes blong Jeova long yia 2005, i gat ol gudfala samting long hem we yumi save yusum. Olsem nao, long pej 3 kasem 7 i gat ol pija mo tok we oli save givhan bigwan long yumi blong statem Baebol stadi wetem ol man. Ating bambae yu faenem i isi blong tokbaot ol pija mo vas ya. Mo tu, yu save yusum ol tok long ol pej ya blong soemaot long ol man olsem wanem blong faenem ol japta mo vas long Baebol.
22 Buk ya i klia mo i isi blong kasem save long hem. Blong kasem hat blong studen, i gat ol kwestin mo tok we oli go stret long hem nomo. Long stat blong evri japta, i gat sam kwestin i stap, mo long en blong evri japta i gat wan bokis we nem blong hem se “Samting We Baebol i Tijim.” Bokis ya i talem ansa we Baebol i givim long ol kwestin long stat blong japta. Ol gudfala pija wetem ol tok aninit long olgeta, mo ol pijatok insaed long ol paragraf, oli givhan long studen blong kasem ol niufala save. Ol tok long buk ya i isi nomo, be sipos studen i wantem kasem moa save, i gat wan Diksonari biaen we i givim moa save long 14 impoten poen.
23. ?Wanem advaes i save givhan long yumi blong yusumgud buk ya Baebol Tijim blong mekem Baebol stadi long ol man?
23 Buk ya Baebol Tijim i blong givhan long yumi blong tijim olgeta man, nating se oli skulgud no oli no skulgud, mo nomata wanem jos oli stap long hem. Sipos man i no gat save nating long Baebol, ating bambae yu no save stadi long wan ful japta evritaem. Yu no mas hareap tumas, be yu mas traehad blong kasem hat blong studen. Sipos hem i faenem i had blong kasem save long sam pijatok long buk ya, yu save eksplenemgud long hem no yu save yusum wan narafala pijatok we i klia long hem. Yu mas reregud fastaem. Traehad fulwan blong yusumgud buk ya, mo prea long God blong i givhan long yu blong ‘tijim ol man long trutok blong Hem long fasin we i stret gud.’—2 Timoti 2:15.
Gat Tangkiu From Ol Nambawan Blesing
24, 25. ?Wanem sam nambawan blesing we Jeova i givim long ol man blong hem?
24 Jeova i givim plante nambawan blesing long ol man blong hem. Hem i bin mekem rod blong yumi kasem save long trutok long saed blong hem. !Yumi neva mas ting nating long blesing ya! Tingbaot se, God i haedem ol plan blong hem long ol man we oli gat flas tingting mo i talemaot ol plan ya long olgeta we oli gat tingting daon. Long saed ya, Jisas i talem se: “Papa. Yu yu Hae God, yu Masta blong olgeta samting long heven mo long wol. Mi mi talem tangkiu long yu, from we yu yu haedem ol samting ya long fes blong ol man we oli waes, mo ol man we oli skul gud, be yu soemaot olgeta long ol man we oli olsem smol pikinini nomo, blong oli save gud.” (Matiu 11:25) Hem i wan bigfala ona blong stap long medel blong ol man we Jeova i luk se oli gat tingting daon, mo blong mekem wok blong King ya blong heven mo wol, Jeova.
25 God i givim blesing long yumi bakegen, taem hem i givim wok long yumi blong tijim ol narafala man long saed blong hem. Yu mas rimemba se olgeta we oli tijim ol giaman toktok long saed blong God, oli no givim stret tingting long ol man. Taswe, plante man oli gat rong tingting olgeta long saed blong Jeova, oli ting se hem i no kea long yumi mo se hat blong hem i strong olsem ston. ?Olsem wanem? ?Yu yu rere, yes, yu yu glad, blong givhan long olgeta blong stretem tingting blong olgeta? ?Yu yu wantem se ol man long evri ples we hat blong olgeta i stret oli save trutok long saed blong God? Ale, yu mas strong long wok blong prij mo blong tijim ol narafala long samting we Baebol i talem long ol impoten kwestin ya, olsem nao yu soemaot se yu yu wan man blong obei long God. Ol man we oli stap lukaot trutok, oli nidim blong kasem save long samting we Baebol i rili tijim.
?Wanem Ol Ansa Blong Yu?
• ?Olsem wanem yumi save se God i stap tingbaot yumi?
• ?From wanem yumi laef?
• ?Wanem i hapen long yumi taem yumi ded?
• ?Wanem samting long saed blong buk ya Baebol Tijim we yu yu laekem tumas?
[Kwestin]
[Tok blong pija long pej 4]
Baebol i tijim se God bambae i finisim ol trabol we oli mekem man i safa
[Credit Line]
Top right, girl: © Bruno Morandi/age fotostock; left, woman: AP Photo/Gemunu Amarasinghe; bottom right, refugees: © Sven Torfinn/Panos Pictures
[Tok blong pija long pej 5]
Ol stret man bambae oli stap long Paradaes gogo i no save finis