Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

Jeova i Wan God We i Laekem Stret Fasin

Jeova i Wan God We i Laekem Stret Fasin

Jeova i Wan God We i Laekem Stret Fasin

“Mi, Jeova, mi mi laekem stret fasin.”—AESEA 61:8, NW.

1, 2. (a) ?Wanem mining blong “stret fasin” mo “fasin we i no stret”? (b) ?Baebol i talem wanem long saed blong Jeova mo stret fasin blong hem?

 STRET FASIN i minim ‘mekem i sem mak long evri man, mekem i stret, mo mekem ol samting we oli laenap wetem ol rul no loa we oli stret mo gud.’ Man we fasin blong hem i no stret hem i no stap mekem i sem mak long evri man, hem i gat rong tingting long narafala, i rabis, mo i mekem narafala i harem nogud be i no gat risen from.

2 Klosap 3,500 yia bifo, Moses i tokbaot Jeova we i Haefala King blong heven mo wol, i se: “Ol wok blong hem oli stret gud olgeta, from we olgeta fasin blong hem oli stret. God ya i holem olgeta promes blong hem, i no save mekem i no stret.” (Dutronome 32:4, NW) Bitim seven handred yia biaen, God i pusum Aesea blong raetem ol tok ya se: “Mi, Jeova, mi mi laekem stret fasin.” (Aesea 61:8, NW) Biaen, long faswan handred yia, Pol i talem se: “?Yumi save talem se God i mekem i no stret? !Nogat! Hem i mekem i stret nomo.” (Rom 9:14) Mo long semfala yia ya, Pita i talem se: “God i stap mekem i sem mak nomo long olgeta man. . . . Sipos wan man i ona long God, mo i mekem ol samting we i stret long fes blong hem, bambae God i glad long hem, i nating we hem i wan laen blong Isrel, no i kamaot long wan narafala laen olgeta.” (Ol Wok 10:34, 35) Yes, “Jeova i laekem stret fasin.”—Ol Sam 37:28, NW; Malakae 3:6.

Fasin We i No Stret i Kam Antap Plante

3. ?Olsem wanem fasin we i no stret i stat?

3 Tede, smol man nomo oli gat stret fasin. Yumi fesem fasin we i no stret long evri ples, long wok, long skul, taem yumi wok wetem ol haeman, mo long sam narafala ples bakegen, mo insaed long famle blong yumi tu. I tru, fasin blong mekem i no stret i stap longtaem finis. Hem i stat taem enjel ya we i kam Devel Setan, i pulum tufala faswan bubu blong yumi blong mekem stronghed mo brekem loa blong God. Jeova i givim wan nambawan presen long Adam, Iv, mo Setan, hemia se oli fri blong jusum wanem we oli wantem. Be trifala i mekem i no stret olgeta taem trifala i yusum presen ya long fasin we i nogud. Rong aksen blong trifala ya i mekem se olgeta man oli safa bigwan mo oli stap ded.—Jenesis 3:1-6; Rom 5:12; Hibrus 2:14.

4. ?Ol man oli gohed blong mekem i no stret blong hamas yia?

4 Stat long taem we Adam mo Iv tufala i rebel long Iden gogo kasem samwe 6,000 yia biaen, ol man oli gohed blong mekem i no stret. Yumi no sapraes long samting ya from we Setan i god blong wol ya. (2 Korin 4:4) Hem i wan man blong giaman mo i stamba blong ol giaman toktok, i wan man blong spolem nem blong Jeova mo i agensem Hem. (Jon 8:44) Oltaem nomo Setan i mekem fasin we i no stret we i bitim mak. Olsem nao, bifo we Bigfala Wota i ron long taem blong Noa, Setan i gat bigfala paoa antap long ol man. Hem i yusum paoa ya blong pulum ol man blong mekem rabis fasin. From samting ya, God i luk we “olgeta man long wol oli stap mekem i nogud tumas, mo oltaem, tingting blong olgeta i fulap nomo long ol rabis fasin.” (Jenesis 6:5) Fasin ya i stap gohed yet long taem blong Jisas. Jisas i talem se: “Trabol blong wan dei, hem i naf finis blong dei ya,” hemia i minim ol trabol olsem fasin we i no stret, we i save mekem man i wari. (Matiu 6:34) Taswe, Baebol i tok tru taem i talem se: “Kam kasem naoia, olgeta samting ya we God i mekem oli stap krae, from we olgeta oli stap harem nogud.”—Rom 8:22.

5. ?From wanem tede i gat moa fasin we i no stret i bitim bifo?

5 Taswe, long ful histri blong man, ol nogud samting oli kamaot from we man i mekem i no stret. Tede ol trabol oli kam moa nogud i bitim bifo. ?From wanem? From we blong plante yia finis, rabis wol ya i stap long ol “las dei” blong hem, mo taem hem i stap kam klosap moa long en blong hem, laef i stap kam “strong tumas, mo i had blong winim ol trabol.” Baebol i bin talem se long taem ya, ol man bambae oli “save tingbaot olgeta nomo, mo bambae oli wantem mane tumas. Bambae oli man blong tok flas, we tingting blong olgeta i go antap tumas, mo oli save tok nogud long ol man. Bambae . . . oli no man blong talem tangkiu, mo oli no save tingbaot God. Bambae oli no man blong gat sore long man, mo oli man blong mekem i strong tumas oltaem long ol narafala man. Bambae oli man blong spolem nem blong narafala man, mo oli man blong lusum hed, mo oli wael olgeta. Bambae oli no wantem ol fasin ya we i gud, oli agens long hem. Bambae oli man blong spolem ol fren blong olgeta, mo oli man we oli no kea, mo oli praod tumas.” (2 Timoti 3:1-5, NW) Ol rabis fasin olsem oli lidim man blong mekem enikaen fasin we i no stret.

6, 7. ?Wanem sam bigfala samting we oli no stret nating we i stap spolem ol man tede?

6 Long ol handred yia we oli pas, fasin blong mekem i no stret i kam antap i bitim ol narafala taem bifo. Wan risen se long ol yia ya, faet i spolem plante man. Sam man blong raetem histri oli ting se long Wol Wo Tu nomo, i gat samwe 50 kasem 60 milian man we oli ded, mo bighaf blong olgeta oli ol man olbaot—ol man, woman, mo pikinini we oli no joen long faet nating. Stat long taem we faet ya i finis i kam kasem tede, plante milian man bakegen oli ded long ol narafala smosmol faet, mo bakegen, bighaf blong olgeta ya oli ol man we oli no joen long faet. Setan i pulum ol man blong oli mekem i no stret from we hem i kros tumas, hem i save se klosap nao Jeova bambae i winim hem blong olwe. Profet tok blong Baebol i tokbaot samting ya i se: “Setan i kamdaon finis long yufala. Mo hem i kros tumas, from we hem i save se i gat smol taem nomo blong hem i stap yet.”—Revelesen 12:12.

7 Evri yia, oli spenem samwe long wan taosen bilian U.S. dola long wok blong ol ami long fulwol. I gat plante handred milian man we oli no gat naf samting blong laef. Taswe, tingbaot ol gudfala samting we i save hapen sipos oli spenem bigfala mane ya blong mekem se i gat pis. Samwe long wan bilian man oli no gat naf kakae, mo ol narafala oli gat kakae we i bitim mak. Folem wan ripot we i kamaot long Yunaeted Neson, klosap faef milian pikinini oli ded evri yia from we kakae i sot. !Hemia i no stret we i no stret nating! Mo tu, tingbaot ol pikinini we mama blong olgeta i kilim olgeta i ded long bel. !Ol man oli ting se evri yia i gat samwe 40 kasem 60 milian pikinini we oli ded olsem! !Hemia i wan bigfala fasin we i no stret nating!

8. ?Olsem wanem stret fasin i save stap long wol?

8 Ol lida blong wol oli no faenem rod blong stretem ol bigbigfala trabol we i stap kasem ol man tede. Mo traehad blong olgeta i no save mekem se laef long wol ya i kam moagud. Tok blong God i bin talem se long taem blong yumi, “ol man nogud wetem ol man blong giaman, bambae oli save gohed blong mekem i mowas olgeta. Bambae oli save giaman moa long ol man, mo olgeta tu oli save bilif long ol giaman toktok blong olgeta bakegen.” (2 Timoti 3:13) Evri dei man i mekem fasin we i no stret, mo i no gat wan man nating we i naf blong tekemaot fasin ya. God ya we i gat stret fasin, hem nomo i save tekemaot. Hem nomo i save tekemaot Setan, ol rabis enjel, mo ol rabis man.—Jeremaea 10:23, 24.

I Stret Blong Wari Long Saed Ya

9, 10. ?From wanem tingting blong Asaf i foldaon?

9 Bifo, sam man blong raetem Baebol tu oli stap askem se from wanem God i no tekem aksen kwiktaem blong stretem ol trabol mo putum stret fasin long wol. Yumi save tingbaot eksampol blong wan man we i laef long taem we oli raetem Baebol. Nem blong Asaf i stap long smol toktok antap long Sam namba 73. Maet Asaf i wan Livaet we i stap raetem mo plei miusik long taem blong King Deved, no maet hemia ol man long laen blong Asaf we oli stap plei miusik. Asaf mo ol smol bubu blong hem oli raetem plante singsing we ol man oli save yusum long taem blong wosip. Be wan taem, tingting blong man we i raetem Sam ya i foldaon. Hem i luk we ol rabis man oli gat plante sas samting, mo plante taem i luk olsem se oli haremgud long laef blong olgeta, be oli no kasem panis from rabis fasin blong olgeta.

10 Yumi ridim se: “Taem mi luk ol man nogud ya we ol samting long laef blong olgeta oli stap ron gud nomo, mo oli stap praod from, mi mi jalus long olgeta. Olgeta ya oli no stap harem nogud long bodi blong olgeta, oli no stap sik, bodi blong olgeta i strong olwe nomo. Oli no stap harem nogud olsem ol narafala man, oli no stap kasem trabol olsem we olgeta ya oli stap kasem.” (Ol Sam 73:2-3) Be biaen, man ya blong raetem Baebol i kasem save se hem i rong blong tingting olsem. (Ol Sam 73:15, 16) Hem i traem blong stretem tingting blong hem, be hem i no kasem savegud se from wanem i luk olsem se ol rabis man oli no stap kasem panis taem oli mekem wan samting we i nogud, be ol man we oli traehad blong mekem samting we i gud oli stap safa plante taem.

11. ?Asaf we i raetem wan haf blong Ol Sam i kasem save long wanem samting?

11 Be biaen, man ya blong God i jes kasem save long wanem we bambae i hapen long ol rabis man—hemia se long stret taem blong hem, Jeova bambae i stretem olgeta samting. (Ol Sam 73:17-19) Deved i raetem se: “Yu mas putum tingting blong yu i stap strong long Hae God, mo yu mas obei long ol tok blong hem, nao bambae hem i ona long yu, i givim graon ya long yu. Bambae yu luk we hem i ronemaot ol man nogud.”—Ol Sam 37:9, 11, 34.

12. (a) ?Wanem stamba tingting blong Jeova long saed blong ol rabis man mo fasin we i no stret? (b) ?Wanem filing blong yu long rod ya we Jeova bambae i yusum blong karemaot ol fasin we i no stret?

12 I sua se stamba tingting blong Jeova hemia se long stret taem we hem i makemaot, bambae hem i tekemaot olgeta rabis fasin long wol ya, wetem fasin blong mekem i no stret. Hemia wan samting we ol Kristin we oli fasgud long God oli mas tingbaot oltaem. Jeova bambae i tekemaot olgeta we oli agensem wil blong hem, mo bambae hem i mekem i gud long olgeta we oli mekem laef blong olgeta i laenap wetem stamba tingting blong hem. Baebol i talem se: “Hem i stap long heven, i stap lukluk olgeta man long evri ples, mo i save evri samting we oli stap mekem. God i stap skelem laef blong olgeta man, ol gudfala man wetem ol man nogud. Mo hem i no laekem nating olgeta we oli laekem tumas blong mekem faet. Bambae hem i panisim ol man nogud, i sanem faea we i stap laet, wetem salfa we i hot we i hot, i kamdaon, i bonem olgeta. Bambae hem i sanem win we i hot we i hot . . . Hae God, hem i stret olgeta, mo hem i laekem ol gudfala wok.”—Ol Sam 11:4-7.

Wan Niufala Wol We Stret Fasin i Stap Long Hem

13, 14. ?From wanem bambae i gat stret fasin long niufala wol?

13 Taem Jeova i spolem rabis fasin blong wol ya we i stap long paoa blong Setan, bambae hem i lidim ol man oli go long wan niufala wol we i naes tumas. Kingdom blong God we i stap long heven bambae i rul long niufala wol ya. Kingdom ya nao we Jisas i tijim ol man blong hem blong oli prea from. Stret fasin mo fasin blong mekem i stret bambae oli tekem ples blong ol rabis fasin mo fasin blong mekem i no stret. Olsem nao, prea ya bambae i kamtru fulwan se: “Mo we yu yu kam King blong olgeta man, mo we olgeta man long wol oli mekem ol samting we yu yu wantem, olsem we olgeta long heven oli stap mekem.”—Matiu 6:10.

14 Baebol i tokbaot rul ya we bambae yumi stap aninit long hem, wan rul we ol gudfala man oli wantem tumas. Ol tok blong Ol Sam 145:16 (NW) bambae i kamtru fulwan, we i talem se: “Yu [Jeova God, yu] openem han blong yu, nao yu mekem we olgeta samting we i laef oli harem gud, from we oli kasem ol samting we oli wantem tumas.” Mo tu, Aesea 32:1 i talem se: “!Olgeta! I gat taem i stap kam, we wan king [Jisas Kraes long heven] bambae i stap rul long fasin we i stret olgeta, mo we ol haeman blong hem [ol man we oli wok long nem blong hem long wol] bambae oli stap mekem i stret nomo.” Long saed blong King Jisas Kraes, Aesea 9:7 i talem se: “Taem we hem i stap rul, oltaem paoa blong hem bambae i stap kam bigwan moa, mo ples we hem bambae i rul long hem, oltaem bambae i stap kwaet. Bambae hem i wan man we i kamaot biaen long King Deved, mo bambae hem i rul long ples blong king ya. Paoa blong hem bambae i stanap long ol fasin blong hem we i stret olgeta, mo long stret fasin blong hem blong jajem man, mo bambae hem i stap rul oltaem nomo, i stat naoia, gogo i no save finis. Hae God. Yu yu gat olgeta paoa, mo yu yu mekem tingting blong yu i strong finis, blong mekem olgeta samting ya i kamtru.” ?Olsem wanem? ?Long tingting blong yu, yu luk se yu tu bambae yu laef aninit long stretfala rul ya?

15. ?Wanem samting we Jeova bambae i mekem blong ol man long niufala wol?

15 Long niufala wol blong God, bambae yumi no moa save talem ol tok we oli stap long Prija 4:1, we i se: “Nao mi lukluk bakegen long ol fasin nogud we i stap gohed long wol ya, we ol man we oli gat paoa oli stap mekem i strong tumas long ol narafala man. Oli stap spolem olgeta, mo oli stap mekem olgeta oli harem nogud, we oli stap krae from, be i no gat man i save givhan long olgeta. Ol man raonabaot oli stap talem se, ‘No, mifala i no save mekem wan samting blong givhan long yufala, from we ol man ya oli strong tumas.’ ” I tru, tingting blong yumi i no stretgud olgeta. Taswe i had long yumi blong traem tingbaot se niufala wol ya we stret fasin nomo bambae i stap long hem, hem i nambawan olsem wanem. Bambae i no moa gat rabis fasin, be evri dei bambae i gat fulap gudgudfala samting. Yes, Jeova bambae i stretem evri samting we oli rong, mo bambae hem i mekem long wan fasin we yumi no naf blong kasem save fulwan long hem. !Taswe, i stret nomo we God i pusum aposol Pita blong raetem ol tok ya se: “God i promes finis blong putum niufala skae mo niufala wol, we stret fasin nomo bambae i stap long hem. Mo yumi stap wet long ol samting ya blong oli kamtru”!—2 Pita 3:13.

16. ?Olsem wanem “niufala heven” i stanap finis, mo olsem wanem God i stap rerem “niufala wol” tede?

16 “Niufala heven” i stanap finis, hemia gavman blong God long heven we Kraes i lidim. Long ol las dei ya, God i stap hivimap grup blong ol man we bambae oli mekemap “niufala wol,” hemia ol man long wol ya we hat blong olgeta i stret. Namba blong olgeta i klosap long seven milian finis, mo oli stap long samwe 235 kantri mo long samwe 100,000 kongregesen. Ol milian man ya oli lanem ol stret rod blong Jeova, nao from samting ya, nomata wanem ples long wol oli stap long hem, oli haremgud long fasin joengud we i stanap long Kristin lav. Fasin blong olgeta blong joengud i strong mo i stap, nating se plante handred yia i pas. Ol man blong Setan oli no save long fasin joengud ya. Lav mo fasin joengud ya i saen blong nambawan taem we bambae i kamtru long niufala wol blong God, we stret fasin mo fasin blong mekem i gud i stap long hem.—Aesea 2:2-4; Jon 13:34-35; Kolosi 3:14.

Setan Bambae i No Save Win

17. ?From wanem Setan bambae i no win long laswan faet blong hem agensem ol man blong Jeova?

17 Klosap nao bambae Setan mo ol man blong hem oli girap agensem ol man blong Jeova mo bambae oli traem blong spolemgud olgeta. (Esikel 38:14-23) Faet ya bambae i haf blong “bigfala trabol” we Jisas i talem se, “neva man i luk bifo, i stat long taem we God i mekem wol ya, i kam kasem tede. Mo bambae i no moa gat bigfala trabol olsem bakegen samtaem.” (Matiu 24:21) ?Olsem wanem? ?Bambae Setan i win? Nogat. Tok blong God i talem se: “Hae God i laekem ol fasin we i stret, mo i no save lego ol stret man ya we tingting blong olgeta i stap strong long hem. Hem bambae i stap lukaot gud long olgeta gogo i no save finis, be olgeta we bambae oli stap kamaot biaen long ol man nogud, bambae hem i ronemaot olgeta. Ol stret man ya bambae oli tekem graon ya i blong olgeta, mo bambae oli stap long hem gogo i no save finis.”—Ol Sam 37:28, 29.

18. (a) ?Olsem wanem God bambae i tekem aksen long faet we Setan i mekem agensem ol man blong Hem? (b) ?From wanem i gud we yu lukluk bakegen long save ya we i kamaot long Baebol, long saed blong stret fasin we bambae i win?

18 Setan mo ol man blong hem bambae oli faetem ol man blong Jeova. Faet ya, bambae i laswan rabis samting we oli save mekem blong agensem Jeova. Jeova i yusum Sekaraea blong talem profet tok ya se: “Taem wan man i kilim yufala, i olsem we man ya i kilim ae blong mi stret.” (Sekaraea 2:8) Hemia i olsem we wan man i pusum fingga blong hem i go stret long ae blong Jeova. Kwiktaem nomo bambae Jeova i tekem aksen mo i spolem ol man ya. Long wol ya, ol man blong Jeova oli gat lav, oli joengud, oli gat pis, mo oli folem loa long laef blong olgeta. Taswe i no stret nating we Setan i agensem olgeta. Jeova we “i laekem ol fasin we i stret” bambae i no save letem Setan i gohed olsem. Taem Jeova i agensem ol enemi blong ol man blong hem, bambae ol enemi ya oli lus blong olwe, stret fasin bambae i win, mo bambae olgeta ya we oli wosipim trufala God nomo bambae oli sef. !Hemia wan samting blong sapraes mo glad we i stap long fored blong yumi!—Ol Proveb 2:21-22.

?Bambae Yu Yu Ansa Olsem Wanem?

• ?From wanem fasin we i no stret i plante?

• ?Olsem wanem Jeova bambae i karemaot fasin we i no stret long wol?

• ?Wanem samting long stadi ya we i tajem yu, long saed blong stret fasin we bambae i win?

[Kwestin]

[Tok blong pija long pej 10]

Long niufala wol blong God, stret fasin mo fasin blong mekem i stret bambae oli tekem ples blong rabis fasin