TAEM Wol Wo Wan i stat long 1914, ol man oli luk se ol Baebol Studen oli no joen long faet. (Aes. 2:2-4; Jon 18:36; Efes. 6:12) ?Wanem i hapen long ol man blong God long Briten?

Long 1916, oli pasem wan loa long Briten we i talem se ol man we oli no mared, mo we oli gat 18 kasem 40 yia, oli mas joen long ami. Loa ya i talem se ol man nomo we “bilif mo skul” blong olgeta i blokem olgeta, bambae oli no joen. Gavman i stanemap sam kot blong oli jajem se hu man bambae i no joen long ami, mo hem i mas mekem wanem sipos hem i no joen long ami.

Nating se oli pasem loa ya, be ol ami oli putum samwe 40 Baebol Studen long kalabus, mo oli sanem 8 i go long Franis blong oli faet. Ol brata long Briten oli sek long fasin we gavman i mekem we i no stret nating. Ale oli raetem wan leta i go long Praeminista Herbert Asquith blong tok agensem samting we i hapen long ol Kristin ya, mo 5,500 brata oli saen long leta ya.

Biaen nius i kam se ol 8 brata we oli go long Franis, oli kasem panis blong ded, from we oli no wantem faet. Be taem ol brata ya oli stanap laen blong ol soldia oli sutum olgeta, ol soldia oli kasem oda se bambae oli no kilim olgeta oli ded, be oli putum olgeta long kalabus blong oli wok slef blong 10 yia. Ale, oli sanem ol 8 brata ya oli go wok long wan kalabus long Inglan.

Taem faet i stap gohed, wan narafala loa i kamaot we i talem se ol man we oli mared, oli mas go faet. Long Manchester, Inglan, Henry Hudson we i wan dokta mo i wan Baebol Studen, hem i pas long kot. Long 3 Ogis 1916, kot i talem se Henry i no mekem samting folem loa, ale oli mekem hem i faen mo oli putum hem long han blong ol ami. Long sem taem ya, long Edinburgh, Scotland, James Frederick Scott i pas long kot tu. Hem i wan colporteur (we tede yumi kolem paenia) mo hem i gat 25 yia. Be long taem ya, James i winim kes blong hem long kot. Gavman i wantem mekem apil, be hem i luksave se i moagud hem i lukluk long nambatri man we i mas pas long kot, hemia Herbert Kipps. Long taem ya, gavman i win mo oli mekem Herbert i faen mo oli putum hem long han blong ol ami.

Long Septemba 1916, i gat 264 brata we oli raetem wan leta i go long gavman, blong talem se bambae oli no joen long ami. Gavman i letem 5 long olgeta blong oli no joen long ami, mo i talem long 154 long olgeta se oli mas “mekem ol wok we oli impoten long kantri,” olsem wokem ol rod, no sam narafala strong wok olsem. Mo gavman i givim oda long 23 long olgeta blong oli joen wetem wan grup blong oli mekem sam wok we oli no laenap wetem faet. Mo gavman i putum 82 long olgeta long han blong ol ami, mo sam narafala oli pas long kot blong ol ami from, we oli no wantem joen long faet. Plante man oli toktok from ol trabol we ol brata ya oli kasem long kalabus, ale gavman i tekemaot olgeta mo i sanem olgeta oli go mekem ol strong wok long ol kamp.

 Long ples ya Wales, Edgar Clay, mo Pryce Hughes we biaen i wok long branj ofis long Briten, tufala i wok blong bildim wan stonwol blong blokem wan reva. Long saed blong Herbert Senior, we hem i wan long ol 8 brata ya we oli bin sanem olgeta oli go long Franis mo afta oli kambak, hem i go long kalabus ya Wakefield, we i stap long Yorkshire. Ol narafala brata oli stap mekem ol strong wok long rabis kalabus ya Dartmoor. Bighaf blong ol man we oli stap long rabis kalabus ya from we tingting blong olgeta i no letem olgeta blong oli faet, hemia ol brata blong yumi.

Frank Platt i wan Baebol Studen we i agri blong joen long wan grup we oli mekem sam wok we i no joen wetem faet. Wan taem, hem i kasem oda blong hem i go faet, be hem i no wantem go, ale ol soldia oli mekem i nogud tumas long hem, mo oli kilim hem nogud. Atkinson Padgett i joen long ami, be smoltaem afta, hem i kasem save long trutok ale hem i no wantem go faet. From samting ya, ol haeman blong ami oli kilim hem nogud.

Nating se ol brata blong yumi long taem ya, oli no kasem save fulwan se from wanem yumi ol Kristin yumi no mas joen long faet, be oli traehad blong mekem Jehova i glad long olgeta. Olgeta ya we yumi tokbaot nem blong olgeta, oli soemaot wan gudfala eksampol long fasin blong no joen long faet, speseli ‘taem trabol i kamtru.’ (Rev. 3:10)—Stori ya i kamaot long ol buk mo pepa we ol brata oli kipimgud long Briten.