1-3. ?From wanem i no isi blong ol disaepol blong Jisas oli talemaot gud nius long “olgeta ples long wol”?

JISAS KRAES i givim fulap wok long ol man blong hem. Hem i talem long olgeta blong oli ‘go long ol man long olgeta ples long wol, blong pulum olgeta oli kam man blong hem.’ Ol disaepol oli mas talemaot “gud nius ya, se God i king blong olgeta man.” Oli mas talemaot nius ya long ol man “long olgeta ples long wol, blong oli witnes blong hem long fes blong olgeta man.”—Matiu 24:14; 28:19.

² Ol disaepol oli lavem Jisas, mo wok blong talemaot gud nius. Be, maet oli stap tingting se, ‘?Olsem wanem mifala i save mekem wok ya?’ Faswan samting we oli tingbaot hemia se, oli no plante. Mo tu, oli stap tijim ol man se Jisas i Pikinini blong God, be ol man oli save se Jisas i ded from we ol man oli kilim hem. Antap moa, plante man oli gat tingting ya se ol disaepol oli ‘no gat nem mo oli no skul gud.’ (Ol Wok 4:13) Ol lida blong ol man Jiu, oli skul long sam skul blong jos, we ol disaepol oli no go long hem. Mo ol samting we ol disaepol  oli stap tokbaot, oli no laenap wetem kastom blong ol man Jiu, we plante yia finis, ol lida blong skul oli stap tijim ol man long hem. From we ol man Isrel oli no respektem ol disaepol, maet ol disaepol oli stap tingbaot sipos i gat ol man we oli glad blong lesin long olgeta, long kantri ya Rom.

³ Jisas i givim woning long ol disaepol blong hem se, ol man bambae oli no laekem olgeta, oli save mekem i nogud long olgeta, mo oli save kilim samfala i ded. (Luk 21:16, 17) Ol fren mo ol famle blong olgeta, bambae oli save letem olgeta long han blong ol enemi blong olgeta. Mo tu, bambae i gat sam man we oli talem se oli disaepol blong Kraes, be oli stap tijim ol giaman tijing. Ol disaepol bambae oli prij long ol ples we i fulap long ol rabis fasin. (Matiu 24:10-12) Taswe, ?olsem wanem ol disaepol oli save talemaot gud nius, go kasem we oli “finisim olgeta ples long wol”? (Ol Wok 1:8) From we i gat plante hadtaem, maet ol disaepol oli stap tingbaot se olsem wanem oli save mekem wok ya.

4. ?Wanem frut i kamaot from wok blong talemaot gud nius?

⁴ Ol disaepol oli save se wok ya i no isi, be oli obei long tok blong Jisas, mo oli prij long Jerusalem, Sameria, mo sam narafala kantri bakegen. Samwe 30 yia biaen, ol disaepol oli go long plante ples, taswe aposol Pol i talem se, oli prij “long olgeta man long wol.” Mo hemia i mekem se plante man blong ol defdefren kantri, oli kam disaepol. (Kolosi 1:6, 23) Yu traem tingbaot, taem Pol i stap prij long aelan blong Saepras. Hed gavman blong aelan ya, Sejas Polas i kam wan disaepol from we ‘hem i sapraes tumas long ol tok blong Jehova.’—Ridim Ol Wok 13:6-12.

5. (1) ?Jisas i mekem wanem promes long ol disaepol blong hem? (2) ?Wan buk blong histri i tokbaot taem blong ol fas Kristin olsem wanem?

⁵ Ol disaepol oli save se oli no naf blong talemaot gud nius long olgeta ples long wol, long prapa paoa blong olgeta. Be Jisas i promes se bambae hem i stap wetem olgeta, mo hem i talem se tabu spirit bambae i givhan long olgeta. (Matiu 28:20) Maet i gat sam narafala samting tu, we oli hapen long taem ya we i givhan long ol disaepol blong oli mekem wok ya. Wan buk blong histri i talem se, long taem blong ol fas Kristin, hemia beswan taem blong ol Kristin blong oli talemaot gud nius. Mo buk ya i gohed i se, biaen ol Kristin oli harem se God nao i mekem rere rod ya.

6. (1) ?Bambae yumi tokbaot wanem long stadi ya? (2) ?Bambae yumi tokbaot wanem long nekis stadi?

⁶ ?Olsem wanem? Long taem blong ol fas Kristin, ?Jehova i jenisim ol samting we oli hapen long wol, blong mekem se ol Kristin oli save mekem wok blong prij? Baebol i no talem. Be yumi save se, Jehova i wantem we ol man blong hem oli talemaot gud nius, mo Setan i no naf blong stopem olgeta. Long stadi ya, bambae yumi tokbaot sam samting we i mekem i isi blong ol fas Kristin oli prij. Long nekis stadi, bambae yumi tokbaot sam samting  we oli givhan long yumi, blong talemaot gud nius long fulwol.

7. ?Pis blong Rom i minim wanem? ?From wanem taem ya i defren long ol narafala taem?

⁷ Long taem blong ol fas Kristin, olgeta kantri we Rom i rul long hem oli gat pis. Hemia i mekem se i moa isi long ol disaepol blong oli prij. Ol man oli singaot taem ya se Pis Blong Rom, no Pax Romana long lanwis Latin. Long taem ya, gavman blong Rom i blokem eni smol grup we oli wantem faet agensem gavman. I tru se i gat sam faet i kamaot, olsem we Jisas i talemaot long profet blong hem. (Matiu 24:6) Ol ami blong Rom oli spolem Jerusalem long yia 70, mo tu oli faet wetem sam narafala kantri we oli stap klosap long ol kantri we Rom i rul long olgeta. Be i gat pis long ol kantri we Rom i rul long olgeta, mo i isi blong ol disaepol oli go prij long ol ples ya. Pis Blong Rom i stap klosap 200 yia. Wan buk i talem se, long histri blong man, i no gat wan taem we pis i stap longtaem olsem, mo i givhan long plante man.

8. ?Pis blong Rom i givhan long ol disaepol olsem wanem?

⁸ Samwe long 250 yia biaen long taem we Jisas i kam long wol, wan man blong stadi long ol tijing blong jos, nem blong hem Origen i raetem stori blong taem ya blong pis. Hem i talem se, from we Rom i rul long plante kantri, i isi nomo blong ol disaepol oli prij long olgeta man long ol kantri ya. Ol man long ol vilej oli no faet blong protektem kantri blong olgeta, from we i gat pis. Taswe, Origen i talem se, plante man oli gat janis blong lesin long ol disaepol, taem oli tokbaot lav mo pis. Nating se ol man oli mekem i nogud long ol disaepol, be olgeta oli gohed blong talemaot gud nius long olgeta ples.—Ridim Rom 12:18-21.

9, 10. ?Wanem sam samting we i mekem se i isi blong ol disaepol oli go long ol narafala ples?

⁹ Ol man Rom oli wokem bitim 80,000 kilometa blong ol rod, we oli pastru long bus, long ol draeples, mo oli krosem ol bigfala hil blong go long ol kantri we Rom i rul long olgeta. Ol ami blong Rom oli folem ol rod ya, blong go long eni ples long ol kantri ya, blong protektem ol man mo ol ples. Ol Kristin tu oli folem ol rod ya, blong go prij long plante defren ples.

¹⁰ Mo tu, i gat bitim 900 rod we ol sip oli stap folem. Ol man Rom oli yusum ol sip blong go long ol narafala ples. Oli sel folem ol reva, no solwota, blong go long plante handred haba, long ol kantri we Rom i rul long olgeta. Taswe ol Kristin tu oli save tekem sip blong go long ol narafala ples. Oli no nidim ol pepa olsem paspot no visa. Mo tu, i no gat plante man blong stil, from we oli save se gavman blong Rom bambae i givim strong panis long man we i mekem ol rabis fasin. Ol man we oli go long sip, oli no fraet long ol narafala sip we oli stap stilim ol samting long ol narafala sip, olsem ol paeret, from  we ol ami blong Rom oli gat plante sip we oli stap pas olbaot long solwota blong ol kantri blong Rom. Baebol i talem se Pol i go long wan sip, nao biaen sip ya i rek, mo i talem tu se laef blong hem i stap long denja. Be Baebol i no tokbaot wan sip blong stil we i mekem se laef blong Pol i stap long denja. Taswe, ol man oli harem se oli sef, taem oli wokbaot long rod, mo oli go long sip.—2 Korin 11:25, 26.

11. ?From wanem ol disaepol oli yusum lanwis Grik?

¹¹ Rom i rul long ol ples we fastaem, King Alexander i rul long hem. Taswe, ol man long ol ples ya oli save toktok long wan lanwis blong ol man Grik, we oli singaot se Koine Greek. From samting ya, ol disaepol oli yusum lanwis ya blong prij long ol man. Mo tu oli save soem ol vas long Hibru haf blong Baebol, we oli transletem i go long lanwis Grik. Plante man oli save long Baebol ya, we oli singaot se Septuagint. Ol man Jiu we oli laef long Ijip nao, oli transletem Baebol ya. Ol man we oli raetem Baebol, oli yusum lanwis Grik blong raetem Grik haf blong Baebol. I gat plante wod long lanwis Grik, taswe hem i wan gudfala lanwis blong eksplenem ol dip save blong Baebol. Mo tu, lanwis ya i givhan long ol kongregesen blong oli save toktok gud tugeta, mo oli joen gud.

12. (1) Wanem ya kodeks? ?From wanem i isi moa blong yusum i bitim skrol? (2) ?Plante Kristin oli stat blong yusum buk wetaem?

¹² ?Ol fas Kristin oli yusum wanem blong tijim Baebol? Fastaem oli yusum ol skrol. Be i no isi blong yusum ol skrol mo blong karem olgeta. Taem ol Kristin oli wantem luk wan vas blong Baebol, evritaem oli mas openem ol skrol ya, mo afta oli rolem gud bakegen. Mo ol raeting oli stap long wan saed pej blong ol skrol nomo. Gospel blong Matiu i stap long wan ful skrol. Biaen, ol man oli stat blong yusum wan buk we oli kolem, kodeks, we hem i faswan buk we ol man oli yusum. Man i save openem buk ya mo i save tanem pej blong faenem ol vas blong Baebol, long fasin we i isi. Ol man blong stadi long histri oli talem se, kwiktaem nomo ol Kristin oli stat blong yusum ol buk. Afta long yia100, plante long ol Kristin ya, oli yusum ol buk.

13, 14. (1) ?Wanem i protektem Pol from we hem i wan sitisen blong Rom? (2) ?Loa blong Rom i givhan long ol Kristin olsem wanem?

¹³ Loa blong Rom i givhan long ol fas  Kristin. Yu traem tingbaot, Pol i wan sitisen blong Rom mo loa blong Rom i protektem hem, taem hem i stap go long ol narafala ples. Taem ol soldia blong Rom oli arestem Pol long Jerusalem, klosap oli wipim hem, be hem i talem long olgeta se, hem i wan sitisen blong Rom. Hem i mekem komanda blong ol soldia ya i tingbaot bakegen se, oli no save wipim wan man we i sitisen blong Rom, we i no pas long kot yet blong oli jajem hem. Nao, “ol soldia we oli stap rere blong wipim Pol oli sek long hem, oli arier. Mo taem komanda ya i save we Pol i sitisen blong Rom, mo we hem i fasem hem finis long ol jen, hem i fraet gud.”—Ol Wok 22:25-29.

¹⁴ From we Pol i wan sitisen blong Rom, hemia i givhan long hem taem ol man Filipae oli wantem mekem i nogud long hem. (Ol Wok 16:35-40) Mo tu, i gat wan taem we wan bigfala grup blong ol man oli wantem kilim ol Kristin long Efesas, nao wan man blong gavman i givim woning long olgeta se, oli stap brekem loa blong Rom. (Ol Wok 19:35-41) Biaen, taem Pol i stap long Sisaria, hem i wantem yusum raet we hem i gat blong stanap long fes blong hed gavman blong Rom. Long taem ya, hem i stanap strong blong leftemap gud nius. (Ol Wok 25:8-12) Taswe, ol Kristin oli yusum loa blong Rom blong “leftemap gud nius mo soemaot raet” we oli gat, blong talemaot gud nius.—Filipae 1:7, NW.

15. ?Taem we Jisas i stap long wol, plante man Jiu oli stap wea?

¹⁵ I gat wan narafala samting tu we i givhan long ol fas Kristin, blong oli talemaot gud nius long olgeta ples long wol. Long taem ya, ol man Jiu oli stap long ol narafala kantri tu, i no long Isrel nomo. From we plante yia bifo, ol man Asiria oli tekem ol man Jiu i go long Asiria blong oli slef blong olgeta. Mo sam yia biaen, ol man Babilon oli tekem sam narafala oli go long Babilon. Biaen taem Pesia i rulum Babilon, i gat ol man Jiu tu we oli stap olbaot long ol ples we Pesia i rul long hem. (Esta 9:30) Long taem we Jisas i stap long wol, ol man Jiu oli stap long ol kantri we Rom i rul long olgeta, olsem Ijip, mo sam haf blong Not Afrika, mo tu Gris, Esia Maena (Teki), mo Mesopotamia (Irak). Sam man oli ting se, long ol 60 milian man we oli stap long ol kantri we Rom i rul long olgeta, i gat bitim 4 milian man we oli ol man Jiu. Ol man Jiu oli no lego wosip blong olgeta, nating se oli stap long ol defdefren ples.—Matiu 23:15.

16, 17. (1) From we ol man Jiu oli stap long plante kantri, ?olsem wanem samting ya i givhan long ol narafala man? (2) ?Olsem wanem ol Kristin tede oli folem eksampol blong ol man Jiu?

¹⁶ From we ol man Jiu oli stap long plante kantri, hemia i mekem se ol man we oli no man Jiu oli save Hibru haf blong Baebol, mo oli lanem samting we ol man Jiu oli bilif long hem. Eksampol, oli lanem se i gat wan God nomo we i tru, mo olgeta we oli mekem wok blong hem oli mas obei long ol loa blong hem. Mo tu, oli lanem se Hibru haf blong Baebol i kamaot long God, mo i tokbaot plante profet tok blong Mesaea. (Luk 24:44) Taswe, taem ol Kristin oli talemaot gud nius, ol man Jiu wetem ol man we oli no man Jiu, oli save finis sam samting we ol Kristin ya oli stap talemaot. Pol i wantem faenem ol man we oli glad blong lesin long gud nus. Oltaem hem i go long haos prea blong ol man Jiu,  mo hem i yusum Baebol blong storian wetem olgeta.—Ridim Ol Wok 17:1, 2.

¹⁷ Oltaem ol man Jiu oli kam wanples blong mekem wosip, maet oli mekem insaed long ol haos prea blong olgeta, no afsaed long open ples nomo. Oli singsing, oli prea, mo oli tokbaot ol vas blong Baebol. Ol fas Kristin oli folem eksampol blong olgeta, mo tede yumi mekem sem mak long ol kongregesen.

18, 19. (1) ?Wanem ol samting we oli hapen long taem blong ol fas Kristin? ?Hemia i givhan long ol Kristin blong oli mekem wanem? (2) ?Stadi ya i tijim wanem long saed blong Jehova?

¹⁸ I nogat wan narafala taem long histri, we i olsem taem blong ol fas Kristin. I gat pis long evri kantri we Rom i rul long olgeta, ol man oli toktok wan lanwis, mo tu loa i protektem ol man. I isi nomo blong go long ol narafala ples, mo ol man blong ol narafala kantri oli save ol man Jiu mo Hibru haf blong Baebol. Evri samting ya, oli givhan long ol fas Kristin blong oli gohed blong mekem wok ya we God i givim long olgeta.

¹⁹ Samwe 400 yia bifo we Jisas i kam long wol, wan man Grik we i gat plante save, nem blong hem Plato i raetem se, i had tumas blong ol man oli save man ya we i Wokem olgeta samting. Mo hem i gohed i se, i strong tumas blong talemaot God long olgeta man long wol. Be Jisas i talem se: “Samting we i strong tumas blong man i mekem, be God i save mekem.” (Luk 18:27) I klia nomo se Jehova i givhan blong mekem se wok blong prij i save gohed. Hem i wantem se, “ol man blong olgeta ples long wol” oli harem gud nius, mo oli save hem. (Matiu 28:19) Nekis stadi, bambae yumi tokbaot sam samting we oli givhan long yumi, blong talemaot gud nius long fulwol.