Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

Yumi Folem Fasin Blong God

Yumi Folem Fasin Blong God

“Yufala i pikinini blong God, mo hem i lavem yufala tumas, nao from samting ya, yufala i mas traehad blong folem fasin blong hem.”EFESAS 5:1.

1. ?Wanem nambawan presen we Jehova i givim long yumi?

JEHOVA i givim wan nambawan presen long yumi. Presen ya hemia se yumi naf blong kasem save filing blong ol narafala taem oli kasem trabol, nating se yumi no kasem sem trabol olsem olgeta. (Ridim Efesas 5:1, 2.) ?Olsem wanem blong yusum gud presen ya? ?Mo yumi mas mekem wanem blong fasin ya i no spolem yumi?

2. ?Jehova i harem olsem wanem taem yumi harem nogud?

2 Yumi glad tumas we Jehova i promes se ol tabu Kristin bambae oli laef olwe long heven, mo ol “narafala sipsip” bambae oli kasem laef we i no save finis long wol ya. (Jon 10:16; 17:3; 1 Korin 15:53) Be tede, i gat plante nogud samting i stap hapen long laef blong yumi we i mekem yumi harem nogud tumas. Nating se i olsem, Jehova i kasem save filing blong yumi, mo hem i harem save soa we yumi gat. Bifo, Jehova i harem nogud tumas taem hem i luk ol man blong hem oli stap safa from we oli wok slef long Ijip. Yes, Jehova tu i “harem nogud.” (Aesea 63:9, futnot) Sam yia biaen, ol man Isrel oli fraet from we ol enemi blong olgeta oli wantem blokem olgeta blong oli no bildim haos wosip blong Jehova. Jehova i kasem save filing blong olgeta, mo i talem long olgeta se: “Taem wan man i kilim yufala, i olsem we man ya i kilim ae blong mi stret.” (Sekaraea 2:8) Jehova i lavem ol man blong hem mo i wantem givhan long olgeta, sem mak olsem wan mama we i lavem tumas bebi blong hem. (Aesea 49:15) Yes, i olsem we Jehova i putum hem long ples blong ol narafala mo i kasem save filing blong olgeta. Yumi folem fasin ya blong Jehova, taem yumi traehad blong kasem save filing blong ol narafala mo yumi traem putum yumi long ples blong olgeta.—Ol Sam 103:13, 14.

JISAS I LAVEM OL MAN

3. ?Jisas i harem olsem wanem taem hem i luk ol man oli harem nogud?

3 Jisas i kasem save filing blong ol man we oli safa, nating se hem i no kasem sem trabol we oli kasem. Hem i save se plante man oli fraet long ol lida blong skul, from we olgeta ya oli stap giaman long olgeta mo oli putum plante rul we i no kamaot long God. (Matiu 23:4; Mak 7:1-5; Jon 7:13) Jisas i neva fraet mo neva wan lida blong skul i trikim hem. Nating se i olsem, hem i kasem save filing blong ol man we oli fraet long ol lida ya. Taem Jisas i luk ol man oli stap harem nogud, “hem i sore tumas long olgeta, from we olgeta oli trabol tumas, oli no moa gat paoa, oli olsem ol sipsip we i no gat man blong lukaot long olgeta.” (Matiu 9:36) Jisas i “lavem man tumas” mo oltaem hem i glad blong “mekem i gud long man,” sem mak olsem Papa blong hem.—Ol Sam 103:8.

4. Taem Jisas i luk ol man oli stap harem nogud, ?hem i mekem wanem?

4 Taem Jisas i luk ol man oli stap harem nogud, hem i wantem tumas blong givhan long olgeta from we hem i lavem olgeta. Hem i rili soemaot fasin blong Papa blong hem. Wan taem, Jisas wetem ol aposol blong hem oli wokbaot i go longwe blong prij. Taem oli kambak oli taed, nao oli go long wan ples we i no gat man, blong oli save spel smol. Be Jisas i luk se plante man oli stap kam blong luk hem. Hem i luksave se ol man ya oli nidim we hem i givhan long olgeta. Ale nating se hem i taed, be “hem i stat tijim olgeta long plante samting.”—Mak 6:30, 31, 34.

YUMI LAVEM OL MAN

5, 6. Sipos yumi wantem soemaot lav olsem Jehova, ?yumi mas mekem wanem? Yu talem wan eksampol. (Yu luk pija long stat blong stadi.)

5 Sipos yumi wantem soemaot lav olsem Jehova, ?yumi mas mekem wanem? Yu traem tingbaot wan yangfala brata we nem blong hem Alan. Hem i stap lukluk wan olfala brata we ae blong hem i nogud mo we i no save wokbaot blong go prij long ol haos wanwan. Alan i tingbaot ol tok blong Jisas se: “Yufala i mas mekem i gud long ol narafala man, olsem we yufala i wantem blong olgeta oli mekem long yufala.” (Luk 6:31) Ale Alan i askem kwestin long hem wan se: ‘?Wanem samting we mi mi wantem se ol narafala oli mekem long mi?’ Nao hem i ansa se: ‘!Mi wantem se oli kam plei futbol wetem mi!’ !Be olfala brata ya bambae i no save plei futbol wetem hem! Yes, blong folem tok blong Jisas, Alan i sud askem se: ‘?Sipos mi mi stap long ples blong brata ya, wanem samting we mi mi wantem se ol narafala oli mekem long mi?’

6 Nating se Alan i yangfala yet, be hem i stap tingbaot filing we bambae hem i gat taem hem i olfala. Hem i spenem taem wetem olfala brata ya, mo hem i lesingud taem brata ya i stap talemaot ol wari blong hem. Ale sloslo hem i stat blong kasem save olsem wanem i had long wan olfala blong i ridim Baebol, mo blong wokbaot i go long ol haos wanwan blong prij. Taem hem i kasem save trabol blong olfala brata ya, Alan i wantem givhan long hem from we hem i save wanem samting we brata ya i nidim. Yumi tu yumi save mekem olsem. Sipos yumi wantem soemaot lav olsem Jehova, yumi mas putum yumi long ples blong olgeta, yumi traem kasem save samting we oli nidim, mo yumi givhan long olgeta.—1 Korin 12:26.

Yumi kaen long ol man olsem Jehova (Yu luk haf 7)

7. ?Olsem wanem blong kasem save filing blong ol Kristin brata mo sista blong yumi?

7 I no isi blong kasem save filing blong narafala taem hem i kasem trabol, antap moa sipos yumi neva kasem trabol olsem hem. Plante Kristin brata mo sista oli stap harem nogud from we oli sik, oli kasem kil, no from we oli olfala. Samfala oli harem nogud bigwan from we tingting blong olgeta i foldaon, oli wari tumas, no from wan samting we i bin hapen long laef blong olgeta. Sam narafala, olgeta nomo oli lukaot long ol pikinini blong olgeta, no maet famle blong olgeta i no stap long trutok. Yumi evriwan i kasem sam trabol, mo ol trabol blong yumi oli no sem mak. Be yumi wantem soemaot long ol narafala se yumi lavem olgeta mo yumi wantem givhan long olgeta. ?Ale yumi save mekem wanem blong soemaot se yumi lavem ol narafala? Taem narafala i stap talemaot wari blong hem, yumi mas lesin gud mo traem kasem save long filing blong hem. Afta we yumi kasem save, bambae yumi save samting we yumi save mekem blong givhan long hem. Yumi save pulum hem blong i tingbaot se Jehova i no fogetem hem. No maet yumi save mekem wan narafala samting blong givhan long hem. Taem yumi mekem olsem, yumi stap folem fasin blong Jehova.—Ridim Rom 12:15; 1 Pita 3:8.

YUMI KAEN LONG OL MAN OLSEM JEHOVA

8. ?Wanem i givhan long Jisas blong i kaen long ol man?

8 Jehova i kaen long olgeta man. (Luk 6:35) Jisas tu i kaen long ol man, sem mak olsem Papa blong hem. ?Wanem i givhan long Jisas blong i kaen long ol man? Hem i tingbaot filing blong ol man. Hem i tingbaot se ol tok we hem i talem mo ol samting we hem i mekem oli save mekem man i harem gud, no oli save mekem man i harem nogud. Eksampol, wan woman we i bin mekem plante rabis fasin, i kam long Jisas mo i stap krae we i krae nao wota blong ae blong hem i folfoldaon i go long leg blong Jisas. Jisas i luksave se woman ya i harem nogud from ol rabis fasin we hem i mekem, mo hem i luksave se woman ya i tanem tingting blong hem. Jisas i luksave se sipos hem i no kaen long woman ya, bambae woman ya i harem nogud moa. Taswe, Jisas i talem ol gudfala toktok long woman ya from gudfala samting we hem i mekem, mo i fogivim hem. Taem wan Farisi i soemaot se hem i no glad long samting we Jisas i mekem, Jisas i toktok kaen long hem tu.—Luk 7:36-48.

Yu mas tingbaot samting we desisen blong yu i save mekem long narafala

9. ?Wanem i save givhan long yumi blong yumi kaen olsem Jehova? ?Wetaem i gud blong soemaot se yumi kaen long ol man?

9 ?Olsem wanem yumi save folem fasin blong Jehova blong kaen long ol man? Yumi mas tingting gud fastaem, bifo we yumi talem no yumi mekem wan samting. Olsem nao, bambae yumi save mekem i gud long ol narafala mo yumi no spolem filing blong olgeta. Pol i talem se wan Kristin i “no mas man blong faet, hem i mas mekem i gud long olgeta man.” (2 Timoti 2:24) Yu traem tingbaot olsem wanem yumi save soemaot se yumi kaen long ol man long ol taem olsem: ?Sipos bos blong yu i no stap mekemgud wok blong hem, bambae yu mekem wanem? Sipos wan brata i kambak bakegen long miting afta plante manis i pas, ?bambae yu talem wanem long hem? Sipos yu stap prij nao man long haos i talem long yu se hem i no gat taem blong toktok from we hem i bisi, ?bambae yu talem wanem long hem? Sipos woman blong yu i askem long yu se from wanem yu no talemaot long hem fastaem, wan samting we yu wantem se famle i mekem long wiken, ?bambae yu toktok kaen blong ansa long hem? Yumi mas tingbaot se ol toktok blong yumi oli save mekem i gud long man no oli save spolem man. Sipos yumi tingbaot filing blong ol narafala mo yumi putum yumi long ples blong olgeta, bambae yumi luksave olsem wanem blong toktok mo mekem samting long fasin we i soemaot se yumi kaen long olgeta.—Ridim Ol Proveb 15:28.

YUMI WAES OLSEM JEHOVA

10, 11. ?Yumi save mekem wanem blong soemaot se yumi waes? Yu talem wan eksampol.

10 Jehova i waes tumas mo hem i savegud samting we bambae i hapen long fiuja. Nating se yumi no save samting we bambae i hapen, be yumi save soemaot se yumi waes. ?Yumi save mekem samting ya olsem wanem? Yumi mas tingbaot samting we i save kamaot from desisen blong yumi. Yumi no mas mekem olsem ol man Isrel we oli no tingbaot samting we bambae i hapen long olgeta sipos oli no obei long Jehova. Oli no tingbaot ol gudgudfala samting we Jehova i mekem long olgeta finis. Moses i luksave se bambae oli mekem samting we i nogud long fes blong Jehova. Taswe, hem i se: “!Yufala i no gat hed! !Yufala i no waes nating! Ol enemi blong yufala oli stap winim yufala, be yufala i no save se from wanem, mo yufala i no save se ol samting ya bambae i finis olsem wanem.”—Dutronome 31:29, 30; 32:28, 29.

11 Blong soemaot se yumi waes olsem Jehova, i gud yumi tingbaot ol samting we bambae oli kamaot from desisen we yumi mekem. Sipos yu stap fren, yu mas rimemba se taem yu stat blong laekem narafala, filing blong seks i save kam antap nao bambae i had blong yu bos long filing blong yu. !Taswe, yu no mas mekem eni samting we i save spolem fasin blong yu blong fren wetem Jehova! Defren olgeta, yu mas folem ol tok ya blong Jehova se: “Man we i gat gudfala tingting i save luksave we trabol i stap kam, nao i save ronwe long hem, be man we i no save tingting gud, hem i save letem trabol i kam, i kasem hem, we biaen i sore from.”—Ol Proveb 22:3.

YUMI MAS LUKAOT LONG SAMTING WE YUMI STAP TINGBAOT

12. ?Samting we yumi stap tingbaot i save spolem yumi olsem wanem?

12 Man we i waes i save bos long ol samting we hem i stap tingbaot, from we hem i luksave se ol samting ya oli olsem faea. Faea i save givhan long yumi blong kukum kakae sipos yumi lukaot gud long hem. Be sipos yumi no lukaot gud, faea i save bonem haos mo kilim ded yumi. Hemia i sem mak long ol tingting blong yumi. Taem yumi tingbaot ol samting we Jehova i tijim yumi long hem, hemia i mekem i gud long yumi. Be sipos yumi no lukaot gud, nao yumi stap tingbaot ol nogud fasin blong seks, hemia bambae i spolem yumi nomo. Eksampol, sipos oltaem yumi stap pijarem yumi se yumi stap mekem ol rabis fasin ya, bambae tingting blong yumi i wantem tumas ol rabis fasin ya, nao bambae yumi mekem ol rabis fasin ya. Ale, bambae yumi no moa fren gud wetem Jehova.—Ridim Jemes 1:14, 15.

13. ?Iv i stap tingbaot se laef blong hem bambae i olsem wanem?

13 Yu traem tingbaot fas woman ya Iv. Jehova i bin talem long Adam mo Iv se i tabu blong tufala i kakae frut blong tri ya we i save mekem tufala i “save ol fasin we i gud, mo ol fasin we i nogud.” (Jenesis 2:16, 17) Be Setan i talem long Iv se: “Yutufala i no save ded. Hem i talem olsem from we i save se sipos yutufala i kakae frut ya, bambae ae blong yutufala i open, nao bambae yutufala i kam olsem hem, we i save ol fasin we i nogud mo ol fasin we i gud.” Iv i stap tingbaot se laef blong hem bambae i moa gud sipos hem wan i save jusum wanem samting i gud mo wanem samting i nogud. Hem i stap tingbaot samting ya oltaem, mo hem i “luk we tri ya i gud tumas, mo frut blong hem tu i gud blong kakae.” ?Wanem i hapen biaen? “Hem i tekem sam frut blong tri ya, i kakae, mo i givim long man blong hem, mo man blong hem tu i kakae.” (Jenesis 3:1-6) From samting ya, sin i kasem olgeta man long wol, mo olgeta man oli stap ded from we oli sinman. (Rom 5:12) !Iv i no sud gohed blong tingbaot blong mekem samting we i no stret!

14. ?Baebol i givim wanem woning long yumi?

14 Yumi save se Iv i mekem sin, be hem i no mekem nogud fasin blong seks. Nating se i olsem, Baebol i givim woning long yumi se yumi no mas stap tingbaot se yumi stap mekem nogud fasin blong seks. Jisas i talem se: “Man we i luk wan woman, nao i wantem hem tumas, i olsem we hem i slip wetem woman ya finis.” (Matiu 5:28) Mo tu, Pol i talem se: “Yufala i no mas mekem plan blong wokem ol rabis fasin we bodi blong yufala i wantem.”—Rom 13:14, NW.

15. ?Yumi mas hivimap wanem samting, mo from wanem?

15 Wan narafala tingting we yumi mas blokem, hemia blong pijarem se yumi rijman. Baebol i talem se yumi mas gohed blong tingbaot ol samting we i save mekem Jehova i glad, be yumi mas sakemaot tingting ya we yumi wantem kam rijman. Sipos wan man i rij, hem i save ting se mane blong hem i save lukaot gud long hem. (Ol Proveb 18:11) Jisas i talem se man we i stap hivimap plante sas samting we i blong hem nomo, hem i no gat hed mo ‘long fes blong God hem i no rijman nating.’ (Luk 12:16-21) Be taem yumi ‘hivimap ol gudgudfala samting blong yumi long heven,’ mo yumi mekem ol samting we Jehova i wantem, Jehova i glad long yumi mo yumi tu yumi glad. (Matiu 6:20; Ol Proveb 27:11) Mo taem yumi fren gud wetem Jehova, hemia wan samting we i sas moa i bitim eni narafala samting.

YUMI NO MAS WARI TUMAS

16. ?Wanem i save givhan long yumi blong yumi no wari tumas?

16 Sipos yumi wantem kam rij long wol ya, hemia bambae i mekem yumi wari tumas. (Matiu 6:19) Jisas i talem se ol man we oli wari tumas from mane, bambae i had blong oli putum Kingdom blong God long fasples long laef blong olgeta. (Matiu 13:18, 19, 22) Sam man tu oli wari oltaem long ol rabis samting we i save hapen long olgeta. Be sipos yumi stap wari tumas, yumi save kam sik, mo sloslo bilif blong yumi bambae i no moa strong. Taswe yumi mas trastem Jehova oltaem se bambae hem i givhan long yumi. Baebol i talem se: “Taem man i stap wari, fasin ya i stap mekem tingting blong hem i hevi, be gudfala tok blong fren blong hem i save leftemap tingting blong hem bakegen.” (Ol Proveb 12:25) Sipos yu wari long sam samting, i gud yu tokbaot samting ya long wan Kristin brata no sista we i save gud yu. Papa no mama blong yu, man no woman blong yu, no wan gudfala fren, oli save givhan long yu blong trastem Jehova mo blong yu no wari tumas.

Taem yu wari, yu mas prea mo tingbaot ol samting we Jehova i givim

17. ?Jehova i save givhan long yumi olsem wanem taem yumi wari?

17 Jehova i save gud filing blong yumi, taswe hem i save givhan long yumi blong yumi harem gud taem yumi wari. Pol i raetem se: “Sipos yufala i trabol from sam samting, i nogud yufala i stap tingting tumas, i gud yufala i prea long God from evri samting. Yufala i mas askem long hem, mo yufala i mas talem tangkiu tu long hem. Nao pis we hem i givim, we i bigfala moa, i bitim save blong yumi, bambae hem i putum long tingting blong yufala, blong lukaot gud long yufala ya we i joen long Jisas Kraes.” (Filipae 4:6, 7) Taswe taem yu wari, i gud yu tingbaot ol samting we Jehova i givim, olsem ol Kristin brata mo sista, ol elda, slef we i stret mo waes, ol enjel, mo Jisas. Jehova i givim ol samting ya blong givhan long yu blong fren gud wetem hem oltaem.

18. ?Taem yumi kasem save long filing blong narafala, hemia i save givhan long yumi olsem wanem?

18 Olsem yumi lanem long stadi ya, sipos yumi putum yumi long ples blong olgeta we oli kasem trabol mo yumi traem kasem save long filing blong olgeta, hemia i save halpem yumi blong folem ol fasin blong God. Wan long ol fasin ya hemia lav. (1 Timoti 1:11; 1 Jon 4:8) Bambae yumi harem gud tumas, sipos yumi soemaot lav long ol narafala, yumi kaen long olgeta mo yumi tingting gud bifo we yumi talem no yumi mekem wan samting, mo sipos yumi no wari tumas. I gud yumi yusum gud presen we Jehova i givim, blong tingbaot ol promes blong Jehova long fiuja, mo folem ol fasin blong Jehova.—Rom 12:12.