Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

?I Blong Bifo Nomo o Man i Jes Faenemaot?

?I Blong Bifo Nomo o Man i Jes Faenemaot?

SAYENS

BAEBOL I NO WAN BUK BLONG SAYENS, BE OL SAVE INSAED OLI STRET LONG SAMTING WE OL SAENTIS OLI FAENEMAOT. TRAEM LUK SAM EKSAMPOL.

?I gat wan stret taem we ol sta mo planet oli stat?

!Bifo ol saentis oli talem strong se ‘nogat’! Tede bighaf blong olgeta oli ting se ‘yes.’ Be Baebol i talem samting ya longtaem finis.—Jenesis 1:1.

?Wol i flat o i raon?

Long taem bifo, plante man oli ting se wol i flat. Mo long ol yia 400 bifo Kraes, sam Grik saentis oli talem se wol i raon. Be long ol yia 700 bifo Kraes, Aesea i raetem long Baebol finis se “wol i raon.” —Aesea 40:22, NW.

?Ol samting long skae oli stap lus sloslo?

Grik saentis ya Aristotle, we i laef long ol yia 300 bifo Kraes, i tijim se ol samting long wol nomo oli stap lus sloslo, be ol sta long skae oli no save jenis o lus. Ol man oli folem tingting ya blong plante handred yia. Be long ol yia 1800, ol saentis oli talemaot wan niufala tingting, se olgeta samting long skae mo long wol oli stap lus sloslo. Wan saentis we i sapotem tingting ya, Lod Kelvin, i makem ol tok ya we Baebol i talem long saed blong skae mo wol se: “Bambae oli brobrok olsem klos.” (Ol Sam 102:25, 26) Be Kelvin i bilif tu long tijing ya blong Baebol se, God i save blokem ol samting we hem i wokem, blong oli no lus. —Prija 1:4.

?Wanem i holem ol sta mo planet oli stap long stret ples?

Aristotle i tijim se, ol sta mo planet oli olsem ol balong we yu save luk tru long olgeta, wan i stap insaed long narawan, mo wol ya i stap insaed olgeta. Afta we 2,000 yia i pas, ol saentis oli stat blong ting se maet ol sta mo planet oli hang long open ples nomo. Be buk blong Job we oli raetem long ol yia 1400 bifo Kraes, i talem finis se God i “putum wol ya i hang long open ples nomo.”—Job 26:7.

HELT

BAEBOL I NO WAN BUK BLONG MERESIN, BE SAM SAMTING WE HEM I TALEM, OL DOKTA OLI JES FAENEMAOT BIAEN.

Sikman i mas stap longwe long ol narafala man.

Folem Loa we God i givim long Moses, ol man we oli gat sik ya leprosi oli mas stap longwe long ol narafala man. Be ol dokta oli jes faenemaot samting ya 700 yia i pas, taem fulap man oli ded from ol strong sik we oli pas kwiktaem nomo i go long ol man. Mo loa ya i stret yet tede. —Levitikas japta 13 mo 14.

Swim afta we oli tajem wan dedman.

Bifo long yia 1900, ol dokta oli no wasem han blong olgeta afta we oli tajem wan dedbodi, be oli gohed nomo blong wok long ol sikman. Plante man oli ded from. Be folem Loa we God i givim long Moses, man we i tajem wan dedbodi i doti long fes blong God, mo i mas swim blong kam klin. Kastom ya i joen wetem skul blong olgeta, be i givhan tu long helt blong olgeta.—Namba 19:11, 19.

Berem sitsit.

Evri yia, bitim 500,000 pikinini oli ded from sitsitwota. Oli kasem sik ya from we ol man oli no berem gud sitsit blong olgeta. Loa we God i givim long Moses i talem se ol man oli mas gobus longwe long ples we ol man oli stap long hem. —Dutronome 23:13.

Dei blong sakomsaes.

Loa blong God i talem se oli mas mekem sakomsaes long pikinini boe long namba eit dei blong hem. (Levitikas 12:3) Long fas wik blong laef blong bebi, blad blong hem i no strong tumas, be afta long wik ya, blad i kam strong moa. Taswe, nating se ol man bifo oli no gat save olsem ol dokta tede, be oli wet kasem namba eit dei blong mekem sakomsaes. Hemia i mekem i gud long bebi.

Tingting mo helt.

Ol man blong stadi mo ol saentis oli talem se sipos man i glad, mo i gat gudfala tingting long fiuja, mo i talem tangkiu from evri samting we hem i kasem, mo i glad blong fogivim narafala, bambae helt blong hem i gud moa. Baebol i talem se: “Sipos yu yu stap glad oltaem, sik i no save spolem yu. Be sipos tingting blong yu i stap kam nogud oltaem, bambae yu stap long rod blong ded nomo.”—Ol Proveb 17:22.