!Paradaes! Ol buk we oli soem ol ples we oli olsem “paradaes,” oli pulum yumi blong go long ol ples ya blong spel, mo fogetem ol trabol mo wari blong yumi. Be yumi save se taem yumi kambak long ples blong yumi, ol trabol blong yumi oli stap yet.

Nating se i olsem, paradaes i gat paoa long tingting blong plante man. Plante man oli stap askem se: ‘?“Paradaes” i jes wan stori nomo? ?Sipos yes, from wanem i gat paoa long tingting blong ol man? ?Wan dei bae i gat paradaes?’

Longtaem finis i kam, ol man oli intres long stori blong paradaes. Plante oli intres from we Baebol i tokbaot wan garen ‘we nem blong hem Iden, long saed i go long is.’ ?Wanem i mekem se garen ya i naes? Baebol i talem se, Jehova God “i mekem we ol naranarafala tri oli stap gru olbaot long hem. Ol tri ya oli gud tumas blong luk, mo frut blong olgeta i gud tumas blong kakae.” Garen ya i naes mo i gud tumas. Mo long medel blong garen ya, i gat wan tri i stap, hemia tri blong laef.—Jenesis 2:8, 9.

Mo tu, stori blong Jenesis i tokbaot fo reva we oli ron tru long garen ya. Tu long ol reva ya oli stap yet kasem tede, hemia Taegris Reva mo Yufretes Reva. (Jenesis 2:10-14) Tufala reva ya i ron tru long ples ya we bifo hem i Pesia, be tede yumi kolem Irak, mo tufala i ron kasem solwota blong Pesia.

From samting ya, paradaes long wol i stap long ol kastom stori blong ol man Pesia. Long wan musium long Yunaeted Stet, i gat wan mat we ol man Pesia oli wokem long ol yia 1500. Pija long mat ya i soemaot wan garen we i gat wol i goraon long hem, mo i gat ol tri mo ol flaoa long hem. Long lanwis Pesia, toktok ya “garen we wol i goraon long hem,” i minim “paradaes,” mo pija ya i soem naesfala garen blong Iden we Baebol i tokbaot.

Long olgeta ples long wol, i gat ol defdefren kastom stori we oli tokbaot paradaes. Taem ol man oli stap muv i go long ol defdefren ples long wol, oli tokbaot stori blong fas paradaes, be taem ol yia oli stap pas, stori ya i jenis sloslo folem kastom mo bilif blong ol man. Tede tu, taem ol man oli tokbaot wan ples we i naes tumas, oli talem se hem i paradaes.

Sam man blong bifo we oli stap travel blong faenem ol niufala ples, oli talem se oli faenem paradaes ya we i lus. Eksampol, long 1881, taem Charles Gordon, wan haeman blong ami blong Inglan, i visitim ol Aelan blong Seisel, hem i sapraes blong luk naesfala ples ya Vallée de Mai, nao hem i talemaot se hemia garen blong Iden. Tede, gavman i protektem ples ya blong ol man oli no spolem. Long ol yia 1400, man Itali ya Christopher Columbus, i goso long aelan blong Hispaniola we tede hem i Dominikan Ripablik mo Haiti, nao hem i stap tingting se maet hem i faenem garen blong Iden.

Wan buk blong histri (Mapping Paradise) i soemaot bitim 190 map blong bifo, mo plante long olgeta oli soemaot Adam mo Iv long garen blong Iden. Long olgeta ya, i gat wan map, we long ol yia 1200, wan man i wokem taem hem i mekem kopi blong hanraet blong Beatus blong Liebana. Long top blong map ya, i gat wan smol bokis we paradaes i stap long medel blong hem, mo fo reva oli kamaot long ples ya, nem blong olgeta “Taegris,” “Yufretes,” “Pison,” mo “Gihon,” mo olgeta wanwan oli ron i go long ol fo kona blong bokis ya. Map ya i blong soemaot Kristin skul we i spred i go long fo kona blong wol. Ol pija olsem oli soemaot se, nating we man i no save se Paradaes i stap wea, be long tingting blong ol man, hem i wan naesfala ples.

John Milton, wan Inglis man we i laef long ol yia 1600, i raetem wan buk we nem blong hem Paradise Lost. Buk ya i stanap long stori blong Jenesis, we i tokbaot sin we Adam i mekem mo God i ronemaot hem long Iden. Buk ya i tokbaot promes ya se ol man  bambae oli laef olwe long wol, mo i talem se: “Fulwol bambae i kam paradaes.” Biaen, Milton i raetem wan narafala buk we nem blong hem Paradise Regained.

I klia nomo se longtaem finis i kam, ol man oli intres long tingting ya se i gat wan paradaes we i lus. ?Be from wanem tede oli no moa wantem save long hem? Buk ya Mapping Paradise, i talem se: “Ol man we oli stadi long bilif blong ol jos, oli . . . no moa wantem faenem ples we paradaes i bin stap long hem.”

Plante man we oli stap go long jos, oli lanem se ples we bambae oli laef long hem, hemia heven, be i no paradaes long wol. Be Baebol i talem long Ol Sam 37:29, se: “Ol stret man ya bambae oli tekem graon ya i blong olgeta, mo bambae oli stap long hem gogo i no save finis.” From we tede wol blong yumi i no wan paradaes, ?olsem wanem yumi save sua se promes ya bambae i kamtru? *

Jehova God we i wokem fas Paradaes, i promes blong putumbak Paradaes we i lus. ?Bae hem i mekem olsem wanem? Traem tingbaot prea we Jisas i tijim long ol man. Hem i se: “Yu mekem Kingdom blong yu i kam. Yu mekem samting we yu wantem i kamtru long wol ya olsem long heven.” (Matiu 6:10) Kingdom ya i wan gavman we Jisas Kraes i lidim, mo bambae hem i tekem ples blong olgeta gavman long wol. (Daniel 2:44) Aninit long rul blong Kingdom ya, stamba tingting blong God long saed blong paradaes long wol, bambae i “kamtru.”

God i pulum profet Aesea blong i tokbaot ol samting we bambae oli kamtru long Paradaes. Ol defdefren trabol we oli stap spolem ol man tede, bambae oli no moa gat. (Aesea 11:6-9; 35:5-7; 65:21-23) Mifala i wantem se yu tekem smoltaem blong ridim ol vas ya long Baebol blong yu. Hemia bae i givhan long yu blong yu kasem save long samting we God bambae i mekem long ol man we oli obei long hem. Olgeta we bambae oli laef long taem ya, bambae oli harem gud long paradaes mo God bae i glad long olgeta.—Revelesen 21:3.

?From wanem yumi sua se Paradaes long wol i no wan stori nomo, be i wan tru samting? From we Baebol i talem se: “Heven i ples blong Hae God nomo, be wol ya, hem i givim long man.” Hop blong Paradaes long wol i wan samting we ‘God ya we i no save giaman, i promes longtaem finis.’ (Ol Sam 115:16; Taetas 1:2) !Hemia wan nambawan hop we Baebol i givim: Paradaes we bae i stap blong olwe!