1, 2. (1) ?Wanem i hapen long Nabot mo ol boe blong hem? (2) ?Long stadi ya, bambae yumi tokbaot wanem tufala fasin?

TU RABIS MAN i talem se Nabot i tok nogud long God mo long king. Ol tok blong tufala i giaman. Be ol narafala man oli bilivim giaman tok ya, nao oli talem se Nabot i mas ded. Ale, oli stonem gudfala man ya mo ol boe blong hem oli ded. !Traem tingbaot filing blong ol man blong laekem stret fasin, we oli wajem samting ya! Hemia i no wan giaman stori. Nabot i wan gudfala man blong Jehova. Hem i laef long taem ya we King Ehab i rul long Isrel.—1 King 21:11-13; 2 King 9:26.

² Bambae yumi tokbaot samting we i hapen long Nabot. Mo tu, bambae yumi tokbaot wan bigfala mastik we wan gudfala elda i mekem long taem blong ol fas Kristin. Tufala eksampol ya oli soemaot se, sipos yumi wantem folem fasin blong Jehova we i stret oltaem, yumi nidim tingting daon mo yumi mas fogivim narafala. Long stadi ya, bambae yumi tokbaot tufala fasin ya.

3, 4. ?Nabot i wanem kaen man? ?From wanem hem i no wantem salem plantesen blong hem long King Ehab?

³ Long taem blong Nabot, plante man Isrel oli folem nogud fasin blong King Ehab mo rabis woman blong hem Kwin Jesebel. Oli wosipim giaman god ya Bal mo oli no obei long Jehova mo ol loa blong hem. Be Nabot i defren. Long tingting blong hem, i moa impoten blong fren gud wetem Jehova, i bitim we hem i stap laef.

⁴ Ridim 1 King 21:1-3. Ehab i wantem pem plantesen blong grep blong Nabot. Sipos no, bambae hem i tekem plantesen ya mo i givim wan narafala plantesen we i moa gud, olsem jenis blong hem. Be Nabot i no wantem. ?From wanem? Nabot i eksplenem gud long Ehab, se: “Graon ya i blong famle blong mi, i stat long ol bubu blong mi bifo kam kasem tede, mo i no stret long fes blong Hae God blong mi letem long yu olsem.” Loa we Jehova i givim long ol man Isrel bifo, i talem se oli no mas salem graon blong olgeta, graon ya i mas stap long laen blong olgeta nomo. Nabot i no wantem brekem loa ya blong Jehova. (Levitikas 25:23; Namba 36:7) I klia se Nabot i stap obei gud long Jehova.

5. ?Jesebel i mekem wanem blong kasem plantesen blong Nabot?

⁵ Taem Nabot i no wantem salem plantesen blong hem, King Ehab mo woman blong hem Kwin Jesebel, i mekem wan rabis plan. Jesebel i talem long tu man, blong tufala i giaman se Nabot i mekem wan samting we i nogud olgeta. Ale, ol man oli kilim Nabot mo ol boe blong hem oli ded, nao Ehab i tekem plantesen blong Nabot i blong hem. Hem i mekem samting we i no stret nating. ?Jehova i mekem wanem?

6, 7. ?Olsem wanem Jehova i soemaot se hem i laekem stret fasin? ?From wanem samting ya i mas mekem ol famle mo ol fren blong Nabot oli harem gud?

⁶ Kwiktaem nomo, Jehova i sanem Elaeja i go luk Ehab. Elaeja i talem stret long hem se hem i wan man blong kilim man i ded, mo i wan stilman. ?Jehova i mekem wanem desisen? Hem i mekem desisen se bambae hem i kilim i ded Ehab, woman blong hem, mo ol boe blong hem, olsem we oli mekem long Nabot mo ol boe blong hem.—1 King 21:17-25.

⁷ Ol famle mo ol fren blong Nabot oli harem nogud tumas long rabis samting we Ehab i mekem. Be Jehova i luk samting we i hapen mo i tekem aksen kwiktaem. Ating samting ya i mekem ol famle mo ol fren blong Nabot oli harem gud. Be ating samting we i hapen biaen, i traem tingting daon blong olgeta mo fasin blong trastem Jehova.

8. ?Taem Ehab i harem panis we Jehova bambae i givim, hem i mekem wanem? ?Wanem i kamaot from?

⁸ Taem Ehab i harem panis we Jehova  bambae i givim long hem, “hem i harem nogud tumas we tingting blong hem i foldaon olgeta, nao i terem klos blong hem, i tekemaot, mo i putum ol rabis klos nomo. Hem i livim kakae, mo i stap slip wetem ol rabis klos ya. Mo oltaem, hem i stap wokbaot we i harem nogud tumas.” Yes, Ehab i mekem tingting blong hem i godaon. ?Wanem i hapen? Jehova i talem long Elaeja se: “Hem i putum tingting blong hem i stap daon olgeta. Nao from we hem i mekem olsem, bambae mi no sanem trabol ya i kam long taem ya we hem i stap laef yet. Bambae mi sanem i kam long famle blong hem, long taem we pikinini blong hem i king.” (1 King 21:27-29; 2 King 10:10, 11, 17) Jehova, we “i stap skelem olgeta samting long hat blong man,” mo i save se yumi wanem kaen man, i seftem taem blong panis blong Ehab.—Ol Proveb 17:3.

9. ?Olsem wanem tingting daon i save givhan long ol famle mo ol fren blong Nabot?

⁹ Taem ol famle mo ol fren blong Nabot oli harem se bambae Jehova i jes panisim famle blong Ehab afta we Ehab i ded, ating nius ya i traem bilif blong olgeta. Be tingting daon i save givhan long olgeta. ?Olsem wanem i save givhan?  Tingting daon bambae i mekem se oli gohed nomo blong wosipim Jehova, from we oli trastem hem se oltaem hem i mekem i stret. (Ridim Dutronome 32:3, 4.) Long fiuja, taem Nabot mo ol boe blong hem oli laef bakegen, ol famle blong hem bambae oli kasem blesing. Jehova bambae i mekem i stret nomo long Nabot mo ol boe blong hem. (Job 14:14, 15; Jon 5:28, 29) Man we i gat tingting daon i save se, “olgeta samting we yumi mekem, nating we i gud no i nogud, go kasem ol samting we yumi haed nomo blong mekem, be [God] bambae i mekem kot long yumi from olgeta evriwan.” (Prija 12:14) Jehova i save plante samting we yumi no save, mo hem i skelem evri samting ya. Taswe, tingting daon i save givhan long yumi, blong yumi no lusum bilif.

10, 11. (1) ?Wanem sam samting we oli save traem yu? (2) ?Olsem wanem tingting daon i save givhan long yu?

¹⁰ Sipos ol elda oli mekem wan desisen we yu no kasem save long hem mo yu no agri long hem, ?bambae yu mekem wanem? Maet yu no wan famle blong yu i lusum wok long kongregesen. Maet kongregesen i putumaot man no woman blong yu, boe no gel blong yu, no wan gudfala fren blong yu, be yu no agri long desisen blong ol elda. Maet ol elda oli sore long wan brata no sista we i mekem sin, be yu yu ting se oli no mas sore long hem. Taem ol samting olsem i hapen, oli save traem bilif blong yumi long Jehova mo long plan we hem i putumap long kongregesen tede. ?Olsem wanem tingting daon i save givhan long yumi? Bambae yumi tokbaot tu rod.

¹¹ Fas rod: Sipos yu gat tingting daon, bambae yu tingbaot se yu no save evri samting long saed blong ol problem ya. Maet yu ting se yu save evri samting, be Jehova nomo i save wanem i stap long hat blong man. (1 Samuel 16:7) Taem yu tingbaot samting ya, yu kasem save se yu yu smol nomo, yu no save plante samting, mo yu mas jenisim tingting blong yu. Seken rod: Sipos yu luk wan samting we i no stret, no narafala i mekem i no stret long yu, tingting daon bambae i givhan long yu blong yu gohed nomo blong obei, mo yu wet long Jehova blong i stretem problem ya. Baebol i talem se: “Man we i stap obei long God, olgeta samting long laef blong hem bambae oli stap ron gud. Be laef blong man nogud bambae i no olsem . . . laef blong olgeta bambae i no . . . kam longfala moa.” (Prija 8:12, 13) Sipos yu mekem tingting blong yu i stap daon, samting ya bambae i givhan long yu, mo bambae i mekem i gud long ol narafala tu we oli save long problem ya.—Ridim 1 Pita 5:5.

12. ?Bambae yumi tokbaot wanem stori, mo from wanem?

¹² Wan samting we i hapen long taem bifo long Antiok long Siria, i traem ol Kristin mo i soemaot sipos oli gat tingting daon mo oli rere blong fogivim narafala. Stori ya bambae i givhan long yumi, blong yumi skelem gud fasin blong yumi  blong fogivim narafala. Bambae i givhan long yumi tu, blong yumi kasem save se taem Jehova i yusum ol man we oli no stret gud bIong mekem wok blong hem, hemia i no daonem stret fasin blong hem.

13, 14. ?Aposol Pita i kasem wanem wok? ?Olsem wanem Pita i soemaot se hem i no fraet?

¹³ Bighaf blong ol Kristin bifo oli save gud aposol Pita we i wan elda long kongregesen. Hem i wan fren blong Jisas mo hem i gat ol impoten wok blong mekem. (Matiu 16:19) Long yia 36, Pita i kasem wan spesel wok, hemia blong prij long Konilias mo evriwan long haos blong hem. ?From wanem wok ya i spesel? From we Konilias i no wan man Jiu we i sakomsaes, be hem i blong narafala laen. Taem tabu spirit i kamdaon long Konilias mo olgeta long haos blong hem, Pita i luksave se oli naf blong baptaes olsem ol Kristin, nao hem i talem se: “Ol man ya oli kasem Tabu Spirit finis, stret olsem we yumi kasem. ?Hu nao i save blokem olgeta, se oli no save baptaes long wota?”—Ol Wok 10:47.

¹⁴ Long yia 49, ol aposol mo ol elda long Jerusalem oli mekem miting blong tokbaot kwestin ya: ?Ol Kristin we oli no man Jiu oli mas sakomsaes, no nogat? Long miting ya, Pita i talem wetem strong tingting se hem i luk tabu spirit i kamdaon long samfala we oli no man Jiu. Ol tok ya we Pita i talem, i givhan long hed kampani blong i mekem wan gudfala desisen. (Ol Wok 15:6-11, 13, 14, 28, 29) Ol Kristin we oli man Jiu mo olgeta we oli no man Jiu, oli mas glad se Pita i no fraet blong talemaot samting we hem i luk. !Ating i isi nomo blong ol Kristin ya oli trastem Pita, we i soemaot bilif, mo i bigman long tingting blong hem!—Hibrus 13:7.

15. ?Pita i mekem wanem bigfala mastik long Antiok long Siria? (Yu luk pija long stat blong stadi.)

¹⁵ I no longtaem afta long miting ya long Jerusalem, Pita i go long Antiok long Siria, mo i spenem taem wetem ol brata we oli no man Jiu. Yumi save se oli glad tumas blong lesin long Pita, mo blong lanem plante samting from ol save we hem i gat mo ol wok we hem i mekem. Be wantaem nomo, Pita i no moa wantem kakae wetem olgeta. Mo Pita i pulum sam Kristin we oli man Jiu, wetem Banabas, blong olgeta tu oli no moa kakae wetem ol brata ya. !Ating ol brata we oli no man Jiu oli sapraes, mo oli harem nogud tumas! ?Olsem wanem wan gudfala Kristin elda i mekem bigfala mastik ya we i save seraotem kongregesen? Samting we i moa impoten se: ?Olsem wanem mastik blong Pita i save givhan long yumi, taem wan elda i mekem no i talem wan samting we i spolem yumi?

16. ?Hu i stretem Pita, mo hem i talem wanem? ?Wanem ol kwestin we yumi save askem?

¹⁶ Ridim Galesia 2:11-14. Pita i foldaon long trap ya blong fraet long man. (Ol Proveb 29:25) Pita i save finis tingting blong Jehova long olgeta we oli no  man Jiu. Nating se i olsem, hem i fraet se ol Kristin blong Jerusalem we oli man Jiu mo oli sakomsaes, bambae oli no glad long hem taem oli luk we hem i joen wetem ol Kristin blong ol narafala laen. Aposol Pol i stretem Pita, i talem se hem i gat tu fes. ?From wanem? From we Pol i stap long miting ya long Jerusalem long yia 49, taem Pita i toktok wetem strong tingting long saed blong ol man blong ol narafala laen. (Ol Wok 15:12; Galesia 2:13) ?Ol Kristin we oli harem nogud, oli mekem wanem? ?Oli lego Jehova? ?Pita i lusum wok blong hem from bigfala mastik ya we hem i mekem?

17. From we Jehova i fogivim Pita, ?Pita i kasem wanem blesing?

¹⁷ Pita i mekem tingting blong hem i stap daon, mo i lesin taem Pol i stretem hem. Baebol i no talem se Pita i lusum wok blong hem, be i talem se biaen, tabu spirit i pulum hem blong i raetem tu leta we naoia oli stap long Baebol. Long seken leta, hem i tokbaot Pol olsem ‘gudfala brata blong yumi.’ (2 Pita 3:15) I tru, mastik blong Pita i mas mekem ol Kristin we oli no man Jiu oli harem nogud. Be Jisas, we i hed blong kongregesen, i gohed blong yusum Pita blong mekem wok. (Efesas 1:22) Sipos ol brata mo sista long kongregesen ya oli fogivim Pita, bambae oli soemaot se oli folem fasin blong Jisas mo Papa blong hem. Yumi hop se, i no gat wan long olgeta we oli foldaon from mastik blong Pita.

18. ?Wetaem i impoten blong folem fasin blong Jehova blong mekem i stret?

¹⁸ Long Kristin kongregesen bifo, i no gat wan elda we i stret gud. Mo long Kristin kongregesen tede tu, i no gat wan elda we i stret gud. Baebol i talem se: “Yumi evriwan i mekem mastik plante taem.” (Jemes 3:2, NW) Yumi save samting ya finis. ?Be olsem wanem sipos mastik blong wan brata i spolem yu? ?Bambae yu yu folem fasin blong Jehova blong mekem i stret? Traem tingbaot: Sipos wan elda i talem sam tok we i jajem yu, ?bambae yu mekem wanem? Sipos wan elda i no tingting gud fastaem, nao i talem sam tok we i spolem yu, ?bambae yu lego Jehova? ?Bambae yu ting se i no stret we brata ya i gohed blong mekem wok blong elda, no bambae yu wet long Jisas we i hed blong kongregesen, blong i stretem? ?Bambae yu tingbaot bigfala wok we brata ya i mekem finis, no yu tingbaot mastik blong hem nomo? Sipos elda ya i gohed long wok blong hem no i kasem moa wok, ?bambae yu yu glad? Sipos yu fogivim hem, yu soemaot se yu stap folem fasin blong Jehova blong mekem i stret.—Ridim Matiu 6:14, 15.

19. ?Yu mas gat strong tingting blong mekem wanem?

¹⁹ Yumi laekem stret fasin, taswe yumi stap wet nomo long dei blong Jehova blong i finisim ol fasin we oli no stret, we Setan mo rabis wol ya i mekem. (Aesea 65:17) Go kasem taem ya, ol fasin we oli no stret bambae oli gohed. Be taem narafala i mekem samting we yu ting se i no stret, i gud yu mekem tingting blong yu i stap daon, mo yu tingbaot se maet yu no save evri samting long saed blong bisnes ya. Sipos narafala i mekem i no stret long yu, i gud yu fogivim hem. Taem yu mekem olsem, yu stap folem fasin blong Jehova, we i mekem i stret oltaem.