1, 2. (1) ?Ol man oli stap mekem wanem blong traem kam fri? (2) ?Wanem i kamaot from?

TEDE, plante man long wol oli talem se oli no gat raet blong mekem sam samting mo oli no fri. Samfala oli pua, ol man oli mekem i no stret long olgeta, mo oli agensem olgeta. Sam narafala oli no save talem mo jusum samting we oli wantem, mo oli no save laef long fasin we oli wantem. Ol man olsem oli wantem kam fri.

² Ol man ya oli maj long rod mo oli girap agensem gavman blong traem kam fri. ?Be oli kasem samting we oli wantem? Nogat. Plante taem, oli harem nogud moa, mo maet oli ded from. Ol tok blong King Solomon long Prija 8:9 oli tru tumas, se: “Sam man oli gat paoa, mo ol narafala man oli stap aninit long olgeta, oli stap harem nogud.”

3. ?Yumi mas mekem wanem blong yumi save glad?

³ Baebol i tokbaot samting we yumi mas mekem blong harem gud. Disaepol Jemes i talem se: “Man we i stap luklukgud long loa ya we i stret gud mo i save mekem man i fri, mo hem i gohed blong folem, . . . bambae hem i glad long  samting we hem i mekem.” (Jemes 1:25) Loa ya we i stret gud i kamaot long Jehova. Hem nao i save samting we yumi nidim blong yumi glad fulwan. Taem hem i mekem Adam mo Iv, tufala i fri, mo hem i givim evri samting we tufala i nidim blong glad.

4. ?Adam mo Iv i fri olsem wanem? (Yu luk pija long stat blong stadi.)

⁴ Jenesis japta 1 mo 2 i tokbaot olsem wanem Adam mo Iv i fri. Tufala i gat evri samting we tufala i nidim, tufala i no fraet long wan samting, mo i no gat man i save spolem tufala. Tufala i no wari long kakae, wok, sik, mo ded. Tede ol man oli tingbaot fasin fri ya olsem wan drim nomo. (Jenesis 1:27-29; 2:8, 9, 15) ?Be olsem wanem? ?Adam mo Iv i fri olgeta? Bambae yumi luk.

5. ?I nidim wanem blong ol man oli save fri?

⁵ Plante man oli ting se bambae oli fri sipos oli save mekem eni samting we oli wantem, mo oli no kasem trabol from. Wan buk (The World Book Encyclopedia) i eksplenem se man i fri, taem “hem i save jusum rod blong hem mo folem.” Be buk ya i talem tu se, ol man oli fri sipos ol loa we gavman i mekem oli stret, oli impoten, mo oli no strong tumas. Hemia i soemaot se i nidim sam loa blong ol man oli save fri. ?Be hu i gat raet blong talem sipos wan loa i stret, i impoten, mo i no strong tumas?

6. (1) ?From wanem Jehova nomo i fri olgeta? (2) ?Ol man oli fri olsem wanem, mo from wanem?

⁶ Yumi neva mas fogetem se Jehova nomo i fri olgeta. Hemia from we hem nao i wokem olgeta samting, i gat olgeta paoa, mo hem i Rula blong heven mo wol. (1 Timoti 1:17; Revelesen 4:11) King Deved i talem ol gudfala toktok blong eksplenem haenem blong Jehova. (Ridim 1 Kronikel 29:11, 12.) Be ol man long heven mo long wol oli no fri olgeta. Oli fri blong mekem sam samting nomo. Jehova God i wantem we yumi kasem save se hem nomo i gat raet blong talem wanem loa i stret, i impoten, mo i no strong tumas. Taem Jehova i wokem evri samting, hem i putumap sam loa.

7. ?Wanem sam samting we yumi mas mekem blong harem gud?

⁷ Nating se Adam mo Iv i fri blong mekem plante samting, be i gat sam loa we tufala i mas obei long olgeta. Sam long ol loa ya, tufala i no harem save se tufala i stap obei long olgeta. Traem tingbaot: Blong stap laef, tufala i mas pulum win, kakae, mo slip. ?Olsem wanem? ?Tufala i harem se tufala i stap kalabus? Nogat. Jehova i meksua se ol samting ya oli mekem tufala i harem gud. (Ol Sam 104:14, 15; Prija 3:12, 13) Yumi evriwan i harem gud blong pulum freswin, kakae ol gudfala kakae, mo slip gud long naet. Yumi no harem se yumi stap kalabus. Adam mo Iv tu i no harem olsem.

8. ?Wanem spesel loa we God i putum long Adam mo Iv, mo from wanem?

⁸ Jehova i putum wan spesel loa long Adam mo Iv. Hem i talem se tufala i mas gat plante pikinini blong fulumap wol, mo tufala i mas lukaot gud long wol. (Jenesis 1:28) ?Olsem wanem? ?Loa ya i mekem se tufala i kalabus? !Nogat! Hemia i givim janis long tufala blong mekem wol ya i kam wan paradaes, we tufala i save stap olwe long hem wetem ol pikinini blong tufala. Hemia nao plan blong  God. (Aesea 45:18) Tede, sipos man i no wantem mared mo gat pikinini, hem i no brekem loa blong God. Be bighaf blong ol man oli wantem mared mo gat pikinini, nating se bambae oli kasem sam trabol. (1 Korin 7:36-38) ?From wanem? From we, long rod ya oli save harem gud. (Ol Sam 127:3) Sipos Adam mo Iv i bin obei long Jehova, tufala i save harem gud olwe long mared mo long famle laef.

9. ?From wanem loa blong God long Jenesis 2:17 i stret, i impoten, mo i no strong tumas?

⁹ Jehova i putum wan narafala loa long Adam mo Iv, mo i talem wanem bambae i hapen sipos tufala i no obei, i se: “Wan tri nomo i stap we i tabu blong yu kakae frut blong hem. Hemia tri ya we frut blong hem i save mekem yu yu save ol fasin we i gud, mo ol fasin we i nogud. Tri ya, sipos yu kakae frut blong hem, be long sem dei nomo, bambae yu ded.” (Jenesis 2:17) ?Olsem wanem? ?Loa ya i stret, i impoten, mo i no strong tumas? ?Hem i mekem tufala i kalabus? Nogat. Plante man we oli stadi dip long Baebol oli talem se loa ya i waes mo i stret. Wan man i talem se loa ya i tijim yumi “se God nomo i save wanem i gud . . . long ol man, mo wanem i nogud . . . Blong kasem ol samting we i ‘gud,’ ol man oli mas trastem God mo obei long hem. Sipos oli no obei, olgeta nao oli mas jusumaot wanem i gud . . . mo wanem i nogud.” Be samting ya i had tumas long ol man.

10. Taem man i fri blong jus, ?from wanem i no min se hem i gat raet blong talem wanem i gud mo wanem i nogud?

¹⁰ Samfala oli talem se Jehova i no letem Adam i fri blong mekem samting we hem i wantem. Be ol man ya oli no kasem save se taem man i fri blong jusum samting we hem i wantem, hemia i no min se hem i gat raet blong talem wanem i gud mo wanem i nogud. Adam mo Iv i fri blong jusum sipos tufala i wantem obei long God o nogat. Be Jehova nomo i gat raet blong talem wanem i gud mo wanem i nogud. Adam mo Iv i mas tingbaot samting ya taem tufala i luk tri ya we i pija blong “ol fasin we i nogud mo ol fasin we i gud.” (Jenesis 2:9) Taem yumi mekem wan jus, yumi no save stret wanem bambae i kamaot from, mo yumi no save talem evri taem se samting we i gud bambae i kamaot. Taswe plante taem man i gat gudfala tingting taem i mekem wan jus o desisen, be samting we i kamaot se hem i safa, i kasem bigfala trabol, o i ded. (Ol Proveb 14:12) Yes, ol man oli no naf blong save evri samting. Taem Jehova i putum loa long Adam mo Iv se tufala i no mas kakae frut blong tri, hem i wantem tijim tufala se blong stap fri, tufala i mas obei long hem. ?Be Adam mo Iv i jusum wanem rod?

11, 12. ?From wanem Adam mo Iv i kasem bigfala trabol? Talem wan pijatok.

¹¹ Sore tumas, Adam mo Iv i mekem wan rabis jus, tufala i no obei long  Jehova. Iv i lesin long Setan we i promes se: “Bambae ae blong yutufala i open, nao bambae yutufala i kam olsem [God], we i save ol fasin we i nogud mo ol fasin we i gud.” (Jenesis 3:5) ?Olsem wanem? ?Jus blong tufala i mekem se tufala i kam fri moa, olsem Setan i talem? Nogat. Tufala i faenemaot se taem man i no obei long Jehova, hem i kasem bigfala trabol. (Jenesis 3:16-19) ?From wanem? From we Jehova i no letem man i fri blong talem wanem i gud mo wanem i nogud.—Ridim Ol Proveb 20:24; * Jeremaea 10:23.

¹² Hemia i sem mak long paelot blong wan plen. Hem i mas folem stret rod blong kasem ples we hem i wantem go long hem, mo i mas yusum ol masin long plen blong soemaot rod. Mo tu, hem i mas toktok long ol man we oli talem wetaem mo weples hem i save flae, blong i no sperem ol narafala plen. Be sipos paelot i girap i flae long rod we hem nomo i wantem mo i no obei, bigfala trabol i save kamaot. Sem mak long Adam mo Iv. Tufala i no wantem folem tok blong God, be tufala i folem tingting blong tufala nomo. ?Wanem i hapen? !Bigfala trabol i kamaot! Tufala i kasem sin mo ded, mo tufala i pasem i go long ol pikinini blong tufala. (Rom 5:12) Taem tufala i traem talem wanem i gud mo wanem i nogud, tufala i no kam fri moa, be tufala i lusum fasin fri we Jehova i givim long tufala fastaem.

13, 14. ?Olsem wanem yumi save kam friman tru?

¹³ Samfala oli ting se bambae i moagud sipos man i fri olgeta. ?Tok ya i tru? Nating se man i save harem gud taem i fri, be traem tingbaot sipos i no gat ol loa long wol ya. ?Bambae i olsem wanem? The World Book Encyclopedia i talem se, evri kantri i gat plante loa blong protektem ol man, mo tu, blong blokem ol man blong oli no fri olgeta. I no isi blong mekem ol loa olsem. Taswe yumi luk se i gat plante loa, mo plante loea mo jaj, blong eksplenem ol loa ya mo mekem ol man oli obei.

¹⁴ Jisas i eksplenem olsem wanem yumi save kam friman tru, i se: “Sipos yufala i obei oltaem long ol tok blong mi, yufala i prapa disaepol blong mi. Mo bambae yufala i save trutok, mo trutok bambae i mekem yufala i kam fri.” (Jon 8:31, 32) Taswe, blong kam friman tru, yumi mas mekem tu samting: (1) Yumi mas obei long trutok we Jisas i tijim. (2) Yumi mas kam disaepol blong hem. Olsem nao, yumi save kam friman tru. ?Bambae yumi kam fri long wanem? Jisas i talem se: “Ol man we oli stap mekem sin, oli slef blong sin.” Hem i gohed se: “Sipos Pikinini i mekem yufala i kam fri, bambae yufala i friman tru.”—Jon 8:34, 36.

15. ?From wanem fasin fri we Jisas i tokbaot, i save mekem yumi kam “friman tru”?

¹⁵ Fasin fri we Jisas i promes long ol disaepol blong hem, i moa gud i bitim fasin  fri we ol man tede oli wantem. Taem Jisas i talem se, “sipos Pikinini i mekem yufala i kam fri, bambae yufala i friman tru,” hem i stap talem se oli save kam fri long sin. Yumi evriwan i slef blong sin, mo hemia i moa nogud i bitim enikaen fasin blong wok slef. ?Olsem wanem yumi slef blong sin? Sin i pulum yumi blong yumi mekem ol nogud fasin, mo i blokem yumi tu, blong yumi no mekem samting we i stret, mo yumi no traehad. Samting we i kamaot se, yumi kros, yumi harem nogud, yumi safa, mo long en blong ol samting ya, yumi ded. (Rom 6:23) Aposol Pol i save se i nogud tumas blong stap olsem slef blong sin. (Ridim Rom 7:21-25.) Taem i no moa gat sin, bambae yumi kam friman tru, olsem Adam mo Iv fastaem.

16. ?Olsem wanem yumi save kam friman tru?

¹⁶ Taem Jisas i talem se, “sipos yufala i obei oltaem long ol tok blong mi,” hem i soemaot se yumi mas mekem sam samting blong kam fri. ?Yumi mas mekem wanem? Yumi givim laef blong yumi long Jehova, i min se yumi lego ol samting we yumi nomo i wantem, mo yumi obei long ol loa we Jisas i givim long ol disaepol blong hem. (Matiu 16:24) Olsem Jisas i promes, bambae yumi kam friman tru long fiuja, taem yumi kasem fulwan ol blesing blong ransom sakrefaes.

17. (1) ?Yumi mas mekem wanem blong stap glad? (2) ?Bambae yumi tokbaot wanem long nekis stadi?

¹⁷ Sipos yumi wantem stap glad, yumi mas obei long ol tijing blong Jisas, olsem ol disaepol blong hem. Sipos yumi mekem samting ya, bambae yumi kam fri long sin mo ded, we yumi slef blong hem. (Ridim Rom 8:1, 2, 20, 21.) Long nekis stadi, bambae yumi tokbaot olsem wanem blong yusum gud fasin fri we yumi gat naoia. Olsem nao, yumi save ona blong olwe long Jehova God, we i mekem man i kam friman tru.