1-2. (1) ?Olsem wanem Setan i stap giaman long ol man? (2) ?Bambae yumi tokbaot wanem long stadi ya?

STAT long taem ya we God i wokem Adam mo Iv, Setan we i “papa blong ol giaman toktok,” i gohed blong trikim ol man. (Jon 8:44) Eksampol, hem i stap talem ol giaman tok long saed blong ded mo se man i gohed blong laef afta we hem i ded. Plante long ol kastom mo ol giaman tingting long saed blong ded, oli kamaot from ol giaman tok blong Setan. From samting ya, plante brata mo sista oli mas “faet strong blong holemtaet bilif” taem wan famle blong olgeta i ded.—Jud 3.

² Sipos samfala oli fosem yu blong folem wan kastom olsem, ?wanem i save halpem yu blong holemtaet trutok long saed blong ded? (Efes. 6:11) ?Olsem wanem yu save halpem wan Kristin we ol narafala oli fosem hem blong joen long wan kastom we God i no laekem? Stadi ya bambae i tokbaot ol rod we Jehova i yusum blong givhan long yumi. Fastaem, bambae yumi tokbaot samting we Baebol i talem long saed blong ded.

3. ?Wanem i kamaot taem Adam mo Iv i bilivim giaman tok blong Setan?

³ I no plan blong God blong ol man oli ded. Taswe blong Adam mo Iv i no ded, tufala i mas obei long Jehova. Hem i talem long tufala se: “Wan tri nomo i stap we i tabu blong yu kakae frut blong hem. Hemia tri ya we frut blong hem i save mekem yu yu save ol fasin we i gud, mo ol fasin we i nogud. Tri ya, sipos yu kakae frut blong hem, be long sem dei nomo, bambae yu ded.” (Jen. 2:16, 17) Be Setan i kam, mo i mekem trabol. Hem i yusum wan snek blong talem long Iv se: “No, hemia i no tru ya. Yutufala i no save ded.” Sori tumas, Iv i bilivim giaman  tok blong Setan mo i kakae frut blong tri ya. Mo biaen, Adam tu i kakae frut ya. (Jen. 3:4, 6) Hemia nao olsem wanem sin mo ded i kasem olgeta man.—Rom 5:12.

4-5. ?Olsem wanem Setan i gohed blong giaman long ol man?

⁴ Adam mo Iv i ded olsem we God i bin talem. Be Setan i gohed blong talem ol giaman tok long saed blong ded, mo sam narafala giaman tok bakegen. Wan long ol giaman tok ya, hemia tijing ya se bodi blong man i ded be spirit blong hem i gohed blong laef samples. Mo kam kasem tede, plante man oli bilivim giaman tijing ya.—1 Tim. 4:1.

⁵ ?From wanem plante man oli bilivim ol giaman tok blong Setan? Setan i save filing we ol man oli gat long saed blong ded, mo i yusum samting ya blong trikim olgeta. From we Jehova i wokem yumi wetem tingting ya blong laef olwe, yumi no wantem ded. (Pri. 3:11, NW) Yumi luk ded olsem wan enemi.—1 Kor. 15:26.

6-7. (1) ?Wanem i mekem se giaman tok blong Setan long saed blong ded i kam long klia ples? Yu eksplenem. (2) ?Olsem wanem Baebol i halpem yumi blong no fraet long ded?

⁶ Nating se Setan i traem blong haedem trutok long saed blong ded, be plante man oli save mo oli stap talemaot samting we Baebol i talem long saed blong ded mo hop blong ol dedman. (Pri. 9:5, 10; Wok 24:15) Trutok ya i mekem yumi harem gud mo i mekem yumi no fraet long ol dedman. Eksampol, yumi no fraet long ded mo long olgeta we oli ded. Yumi save se oli no laef mo oli no save spolem eni man. I olsem we oli stap slip nomo. (Jon 11:11-14) Mo tu, yumi save se olgeta we oli ded oli no harem save se ol yia oli stap pas. Taswe, nating se wan man i ded blong plante handred yia, be taem hem i laef bakegen, bambae hem i harem se taem i pas kwik nomo.

⁷ Trutok long saed blong ded i klia, mo i isi blong man i kasem save. !Hemia i defren olgeta long ol giaman tok blong Setan we oli fasfas! Hem i no trikim ol man nomo, be i spolem nem blong Man We i Wokem Yumi. Blong kasem save long trabol we Setan i mekem, bambae yumi tokbaot ol kwestin ya: ?Olsem wanem ol giaman tok blong Setan i spolem nem blong Jehova? ?Olsem wanem samting ya i mekem ol man oli no moa tinghae long ransom sakrefaes blong Jisas? ?Olsem wanem samting ya mekem ol man oli harem nogud mo oli safa?

8. Folem Jeremaea 19:5, ?olsem wanem ol giaman tok blong Setan i spolem nem blong Jehova?

⁸ Ol giaman tok blong Setan long saed blong ded i spolem nem blong Jehova. Wan giaman tok hemia se, ol dedman oli stap safa long faea. Tijing ya i spolem gud nem blong God, i mekem ol man oli ting se God ya we i gat lav i gat sem fasin olsem Setan. (1 Jon 4:8) ?Samting ya i mekem yu yu harem olsem wanem? Mo tu, ?yu ting se Jehova i harem olsem wanem? Hem i no laekem nating enikaen fasin we man i mekem blong spolem narafala.—Ridim Jeremaea 19:5.

9. ?Olsem wanem ol giaman tok blong Setan i save spolem bilif ya long saed blong ransom we Jon 3:16 mo 15:13 i tokbaot?

⁹ Ol giaman tok blong Setan long saed blong ded, i mekem man i no moa tinghae long ransom sakrefaes blong Jisas. (Mat. 20:28) Wan narafala giaman tok blong Setan, hemia se man i gohed blong laef afta we hem i ded. Sipos i olsem, bambae yumi evriwan i laef olwe mo i no nid blong Kraes i ded olsem wan ransom blong yumi save kasem laef olwe. Yumi mas tingbaot se sakrefaes blong Kraes i beswan rod blong soem se hem i lavem tumas ol man. (Ridim Jon 3:16; 15:13.) !Traem tingbaot filing blong Jehova mo Jisas, long saed blong tijing ya we i save mekem ol man oli no moa tinghae long nambawan presen ya!

10. ?Olsem wanem ol giaman tok blong Setan long saed blong ded i mekem man i harem nogud mo i safa?

¹⁰ Ol giaman tok blong Setan i mekem ol man oli harem nogud mo oli safa. Taem ol papa mo mama oli harem nogud from wan pikinini blong olgeta i ded, maet ol narafala oli talem se, God i tekemaot pikinini ya blong i kam wan enjel long heven. ?Yu ting se giaman tok ya blong Setan i mekem olgeta oli harem gud? Nogat. Antap moa, giaman tijing blong helfaea i mekem ol man oli fraet, olsem fasin ya blong bonem ol man we oli agensem ol tijing blong jos. Wan buk we i tokbaot kot blong ol man Spen bifo, i talem se ol jaj oli stap bonem ol man we oli agensem ol tijing blong jos long faea. Oli mekem olsem from we oli bilif se man bambae i tanem tingting blong hem bifo we i ded, mo bambae hem i no go safa long helfaea. Long plante ples, ol man oli mekem sam samting blong soem ona o blong kasem blesing long ol famle blong olgeta we oli ded finis. Sam narafala oli mekem sakrefaes blong kwaetem spirit blong ol dedman, blong oli no panisim olgeta. Sori tumas, ol giaman bilif ya oli no mekem man i harem gud, be i mekem ol man oli wari mo oli fraet.

11. ?Olsem wanem ol famle mo ol fren oli save pulum yumi blong agensem trutok blong Baebol?

¹¹ Lav we yumi gat long God mo Tok blong hem, i mekem yumi gat strong tingting blong obei long Jehova, taem wan famle o fren i traem pulum yumi blong joen long ol kastom blong ded we i agensem Baebol. Maet oli traem mekem yumi sem, mo oli talem se yumi no gat respek long ol dedman. O maet oli talem se fasin blong yumi i save mekem spirit blong dedman ya i spolem yumi. ?Olsem wanem yumi save sapotem trutok blong Baebol? Bambae yumi luk olsem wanem yumi save folem ol stamba trutok blong Baebol.

12. ?Wanem sam kastom long saed blong ded we oli no laenap wetem Baebol?

¹² Yumi mas stap ‘longwe’ long ol bilif mo kastom we oli no laenap wetem Baebol. (2 Kor. 6:17) Wan buk i tokbaot se plante man long ol aelan blong Karabien oli bilif se afta we wan man i ded, “gos” blong hem i save “mekem bigfala trabol long komuniti.” Wan kastom blong Afrika hemia se taem man i ded, oli mas  kavremap ol mira long haos blong dedman ya, mo oli mas tanem ol pija blong hem i fesem wol blong haos. ?From wanem oli mekem olsem? !Samfala oli talem se dedman ya i no mas luk hem wan! Yumi ol man blong Jehova, yumi no mas joen long eni kastom we i leftemap ol giaman tok blong Setan.—1 Kor. 10:21, 22.

13. Folem Jemes 1:5, ?sipos yu no sua long saed blong wan kastom, i gud yu mekem wanem?

¹³ Sipos yu no sua long saed blong wan kastom, i gud yu prea long Jehova mo yu askem waes blong hem. (Ridim Jemes 1:5.) Biaen, yu mekem sam risej long ol buk blong yumi. Mo tu, yu save askem ol elda long kongregesen blong oli givhan long yu. Bambae ol elda oli no talem samting we yu mas mekem, be bambae oli givim ol advaes blong Baebol blong givhan long yu. Taem yu mekem ol samting ya, yu stap trenem tingting blong yu blong “luksave samting we i stret mo samting we i rong.”—Hib. 5:14.

14. ?Olsem wanem blong no mekem narafala i foldaon?

¹⁴ ‘Yu mekem olgeta samting blong leftemap nem blong God. Yu no mas kam olsem ston we i mekem ol man oli foldaon.’ (1 Kor. 10:31, 32) Sipos yu gat tingting blong joen long wan kastom, yu mas tingbaot tu se maet samting ya i save spolem tingting blong ol narafala Kristin. !Yumi neva wantem mekem ol narafala oli foldaon! (Mak 9:42) Be tu, yumi no wantem spolem ol man we oli no Witnes. From samting ya, lav bambae i pusum yumi blong toktok long olgeta wetem respek, mo leftemap nem blong Jehova. Yumi no wantem agiu o sakem ol tok we i spolem kastom blong ol narafala man. !Yumi mas tingbaot se lav i gat paoa! Taswe taem yumi soemaot lav, bambae yumi mekem hat blong man we i agens i kam sofsof.

15-16. (1) ?From wanem i waes blong talemaot bilif blong yu long ol narafala? Talem wan stori. (2) ?Olsem wanem Rom 1:16 i save givhan long yumi?

¹⁵ Talemaot long ol narafala se yu yu wan Witnes Blong Jehova. (Aes. 43:10) Bambae i moa isi sipos ol famle mo ol neba blong yu oli save se yu stap wosipim Jehova God. Francisco we i laef long Mosambik i talem se: “Taem mi mo waef blong mi Carolina, i lanem trutok, mitufala i talem long ol famle se bambae mitufala i no moa wosipim ol dedman. Taem bigfala sista blong Carolina i ded, hemia i rili traem bilif blong mitufala. Long ples ya, i gat wan kastom blong wasem dedbodi. Wan famle  blong hem i mas slip tri dei klosap long ples we oli kafsaedem wota we oli yusum blong swimim dedman ya. Kastom ya i blong kwaetem spirit blong dedman ya, blong i no kam mekem trabol. Taswe, famle blong Carolina i ting se bambae hem i slip long ples we oli kafsaedem wota ya.”

¹⁶ ?Francisco mo Carolina i mekem wanem? Francisco i talem se: “From we mitufala i lavem Jehova mo mitufala i wantem mekem hem i glad, mitufala i jusum blong no joen long kastom ya. Hemia i mekem famle blong Carolina i kros tumas. Oli talem se mitufala i no soem respek long dedman, mo se bambae oli no moa halpem mitufala. From we mitufala i eksplenem bilif blong mitufala finis, mitufala i no moa talem wan samting from we oli kros tumas. Sam famle oli sapotem mitufala, mo oli talem se mitufala i eksplenem finis bilif blong mitufala. Sam taem biaen, tingting blong olgeta i kam kwaet, mo mifala i mekem pis. Mo tu, samfala oli kam long haos blong askem ol buk blong yumi.” Yumi no mas sem blong difendem trutok long saed blong ded.—Ridim Rom 1:16.

17. ?Wanem i save halpem yumi blong stap olsem wan tru fren?

¹⁷ Taem wan Kristin i lusum wan famle long ded, yumi mas traehad blong kam olsem “wan tru fren . . . we i rere blong givhan long taem blong trabol.” (Prov. 17:17, NW) ?Olsem wanem blong stap olsem “wan tru fren,” taem narafala i fosem wan brata o sista blong i joen long wan kastom we i agensem Baebol? Bambae yumi tokbaot tu stamba trutok blong Baebol, we i save givhan long yumi blong halpem olgeta we oli lusum wan famle long ded.

18. ?From wanem Jisas i krae? ?Yumi lanem wanem from eksampol blong Jisas?

¹⁸ ‘Yumi krae wetem olgeta we oli stap krae.’ (Rom 12:15) Maet yumi no save wanem blong talem long wan man we i harem nogud. Be taem oli luk we yumi krae wetem olgeta, hemia i save leftemap tingting blong olgeta. Taem Lasaros i ded, Meri, Mata mo sam narafala oli krae. Fo dei biaen, Jisas i kamtru mo hem tu “i krae,” nating se hem i save se bambae hem i mekem Lasaros i laef bakegen. (Jon  11:17, 33-35) Taem Jisas i krae, hemia i soemaot filing blong Jehova. Mo tu, i soemaot lav we hem i gat long famle blong Lasaros. I sua se hemia i leftemap tingting blong Mata mo Meri. Long sem fasin, taem ol brata mo sista oli luksave se yumi lavem mo yumi kea long olgeta, hemia i mekem olgeta oli harem gud from we oli save se oli gat ol gudfala fren blong sapotem olgeta.

19. ?Olsem wanem blong folem Prija 3:7 taem yu leftemap tingting blong wan Kristin we i harem nogud?

¹⁹ ‘Wan taem blong stap kwaet mo wan taem blong toktok.’ (Pri. 3:7) Wan narafala rod blong leftemap tingting blong wan Kristin we i harem nogud from man we i ded, hemia blong lesin gud taem hem i toktok. Yu letem hem i talemaot ol tingting mo filing blong hem, mo yu no mas “sek long ol tok” we hem i talem. (Job 6:2, 3) Maet hem i gat bigfala wari finis from samting we ol famle blong hem we oli no Witnes, oli mekem o oli talem. Taswe, i gud we yu prea wetem hem. Yu askem strong long Jehova blong i givim paoa long hem mo i mekem hem i gat klia tingting. (Sam. 65:2) Sipos i stret, yutufala i ridim Baebol tugeta, o yutufala i ridim wan laef stori long ol magasin blong yumi.

20. ?Bambae yumi tokbaot wanem long nekis stadi?

²⁰ !Yumi glad tumas blong save trutok long saed blong ded mo nambawan hop blong olgeta we oli ded! (Jon 5:28, 29) Taswe, ol toktok mo aksen blong yumi oli mas soemaot se yumi sapotem trutok blong Baebol, mo yumi tekem evri janis blong serem trutok ya long ol narafala. Long nekis stadi bambae yumi tokbaot wan narafala rod we Setan i yusum blong haedem trutok, hemia wok wetem ol rabis spirit. Mo tu, bambae yumi tokbaot olsem wanem blong stap longwe long ol pleplei mo ol samting we i joen wetem wok blong rabis spirit.