Jehova i wantem se tufala we i mared i hapi mo tufala i frengud tugeta blong olwe. (Mat. 19:4-6) Sipos yu gat tingting blong mared, ?olsem wanem yu save faenem wan gudfala man o woman? From we Jehova i wokem yumi, hem i save samting we i save lidim yumi blong gat wan hapi mared. Taswe, sipos yumi folem ol rul we hem i givim long yumi, bambae yumi kasem trufala glad. Hemia sam long ol rul ya.

Faswan, yumi mas luksave samting ya se: “Hat i save giaman i bitim eni narafala samting mo i denja bitim mak.” (Jer. 17:9) Taem wan man i wantem tumas blong mared, nao i faenem wan woman mo tufala i stat blong fren, i isi nomo blong tufala i gat strong filing long tufala, mo hemia i save mekem i had long tufala blong mekem ol waes desisen. Sipos tufala i mared jes from ol strong filing ya, bambae tufala i harem nogud biaen. (Prov. 28:26) Taswe i no waes blong tufala we i stap fren, oli talemaot ol dip filing we oli gat long narawan o mekem sam promes bifo we tufala i savegud tufala.

Ol Proveb 22:3 i talem se: “Man we i tingting gud i luksave we trabol i stap kam, nao i go haed, be man we i no gat ekspiriens, hem i gohed nomo, i no wantem save, mo biaen i safa from.” ?Wanem trabol i save kamaot sipos yumi yusum ol websaet blong faenem wan blong mared wetem? Samfala oli mitim ol strenja long ol websaet ya mo oli stat blong frenem olgeta, be biaen oli luksave se man ya i giaman long olgeta. Mo tu, samfala oli wokem ol giaman akaon blong oli save trikim ol man mo stilim mane blong olgeta. Mo plante taem, ol man ya oli stap giaman se oli ol Witnes.

Wan narafala problem se, plante long ol websaet ya oli yusum ol program long kompiuta, blong jusum se hu i stret blong frenem hu. Nating se i olsem, i no gat pruf we i soemaot se ol rod ya oli rili wok gud. ?Olsem wanem? ?Yu ting se i stret blong trastem ol program blong kompiuta we man nomo i wokem, blong mekem ol impoten desisen long saed blong mared? Blong talem stret, ol program blong kompiuta oli neva wok gud olsem ol rul blong Baebol.—Prov. 1:7; 3:5-7.

Ol Proveb 14:15 i talem se: “Man we i no save samting, i bilif long evri toktok, be man we i tingting gud, hem i skelem gud wanwan step blong hem.” Bifo we yu stap tingting se man ya bambae i wan gudfala hasban o waef, i gud yu traem savegud hem fastaem. Be hemia bambae i had sipos  yu stap frenem wan long intenet. Nating se yutufala i stap sanem ol foto o mesej long yutufala, ?be hemia i minim se yu yu savegud man ya? Samfala we oli ting se oli faenem man we i stret long olgeta, oli sek taem oli luk hem fes tu fes.

Man blong raetem sam i talem se: “Mi mi no stap joen wetem ol man blong giaman, mo mi stap longwe long olgeta we oli stap haedem prapa fasin blong olgeta.” (Sam 26:4) Plante man oli ting se i oraet nomo we oli giaman long ol profael pija blong olgeta, blong mekem ol man oli laekem olgeta. Oli haedem ol nogud fasin blong olgeta taem oli sanem mesej long ol narafala long intenet. Nating sipos samfala oli talem se oli Witnes blong Jehova, ?be i tru se oli ol Kristin we oli baptaes? ?Oli bigman long saed blong spirit? ?Oli frengud wetem Jehova? ?Oli gat gudnem insaed long kongregesen? ?O oli stap mekem ol samting we i no stret, mo oli “ol rabis fren”? (1 Kor. 15:33; 2 Tim. 2:20, 21) ?Mo oli fri blong mared folem ol rul blong Baebol? Yu nid blong faenem ansa blong ol kwestin ya, be bambae i had sipos yu no askem long ol Witnes we oli savegud man ya. (Prov. 15:22) Be tu, wan man blong Jehova i no save tingbaot blong “karem yok” wetem wan man we i no bilif.—2 Kor. 6:14; 1 Kor. 7:39.

Yes, i denja blong go long ol websaet blong faenem wan blong fren wetem, be yet i gat sam nara gudfala rod we yu save folem, blong faenem mo savegud wan man we yu wantem mared wetem. ?Weples yu save faenem wan gudfala man o woman blong mared wetem? Taem ol man oli fri yet blong joen wanples, ol Witnes blong Jehova oli gat janis ya blong savegud ol narafala, taem oli joen wanples long ol miting, ol asembli, mo long ol kakae.

Naoia we ol man oli no moa save joen wanples from COVID-19 pandemik, yumi stap yusum ol elektronik tul blong mekem ol miting blong kongregesen we i givim janis long ol singel Witnes blong oli savegud olgeta. Yu save harem we oli givim ol tok long ol miting mo oli soemaot bilif blong olgeta, taem oli givim ol ansa. (1 Tim. 6:11, 12) Mo tu, maet yu save toktok wetem olgeta long ol brekaot rum long ZOOM, afta long ol miting. Taem yu joen wetem ol narafala Witnes, yu save luk olsem wanem man we yu intres long hem i tritim ol narafala, mo long rod ya yu save luk se hem i wanem kaen man o woman mo hem i gat wanem kaen fasin. (1 Pita 3:4) Sloslo taem yu stat blong savegud hemia we yu intres long hem, bambae yu naf blong faenemaot sipos yutufala i gat ol semfala mak, mo sipos yutufala i stret long yutufala.

Taem olgeta we oli singel oli yusum ol rul blong Baebol blong halpem olgeta blong faenem wan blong mared wetem, i sua se bambae oli gat wan hapi mared. Hemia i olsem tok blong proveb we i se: “Man we i faenem wan gudfala waef [o hasban], hem i faenem wan gudfala samting, mo Jehova i soemaot se hem i glad long hem.”—Prov. 18:22.