Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

STADI 11

SINGSING 129 Mi Mas Gohed Blong Stanap Strong

Yu Save Gohed Blong Wosipim Jehova, Nating Se Yu Harem Nogud

Yu Save Gohed Blong Wosipim Jehova, Nating Se Yu Harem Nogud

“From nem blong mi, yu gohed nomo.”REV. 2:3.

BIGFALA TINGTING

Yumi save gohed blong wosipim Jehova nating se yumi fesem sam traem we i mekem yumi harem nogud.

1. ?Wanem sam blesing we yumi kasem from we yumi stap insaed long oganaesesen blong Jehova?

 YUMI glad tumas blong stap insaed long oganaesesen blong Jehova, long ol las dei ya we i had tumas. Naoia we laef long wol i stap kam mowas, Jehova i givim ol gudfala brata mo sista blong oli halpem yumi. (Sam 133:1) Hem i givhan long yumi tu blong yumi gat wan hapi famle. (Efes. 5:33–6:1) Mo hem i givim waes blong yumi save dil wetem ol wari blong yumi mo blong yumi save stap glad.

2. ?Yumi mas mekem wanem, mo from wanem?

2 Yumi mas traehad blong gohed blong wosipim Jehova. ?From wanem? From we maet samtaem, slak fasin blong narafala i save mekem yumi harem nogud. Mo tu, maet yumi harem nogud from ol sin we yumi mekem, speseli sipos yumi mekem sem sin ya bakegen mo bakegen. Yumi mas gohed blong wosipim Jehova, nating se (1) wan brata o sista i mekem yumi harem nogud, (2) taem hasban o waef blong yumi i mekem yumi harem nogud, mo (3) taem yumi harem nogud from wan sin we yumi mekem. Long stadi ya, bambae yumi tokbaot ol trabol ya wanwan, mo bambae yumi tokbaot lesen we yumi save lanem long eksampol blong tri man long Baebol, we oli gohed blong holemstrong long Jehova.

GOHED NATING SE WAN BRATA O SISTA I MEKEM YU HAREM NOGUD

3. ?Wanem samting we i save traem ol man blong Jehova?

3 Traem. Sam brata mo sista oli gat sam fasin we i save mekem yumi harem nogud. Sam narafala, maet oli save mekem sam samting we i no stret o oli no kaen long yumi. Mo ol elda tu oli save mekem mastik. Ol problem olsem, oli save mekem se samfala oli gat tu tingting long oganaesesen blong Jehova. Mo oli no traem blong joen wetem ol brata mo sista blong oli gohed blong wosipim Jehova we “solda blong wan i joen long solda blong narawan,” be oli stop blong joen wetem brata o sista ya we i mekem oli harem nogud, o oli stop blong go long ol miting. (Sef. 3:9) ?Be hemia i waes? Naoia bambae yumi tokbaot lesen we yumi save lanem long wan man long Baebol we i fesem sem problem olsem.

4. ?Wanem sam samting we i traem Pol?

4 Eksampol long Baebol. Aposol Pol i save se ol Kristin brata mo sista blong hem oli no stret gud. Eksampol, taem hem i stat blong joen wetem kongregesen, ol brata mo sista oli gat rong tingting long hem. (Wok 9:26) Biaen, samfala oli talem sam nogud samting long saed blong hem we i mekem se ol narafala oli no trastem hem. (2 Kor. 10:10) Mo tu, Pol i luk se wan elda i mekem wan rong desisen we i save mekem ol narafala oli stambol. (Gal. 2:​11, 12) Antap long hemia, Mak we i gudfala fren blong Pol i mekem hem i harem nogud tumas. (Wok 15:​37, 38) Pol i save letem wan long ol problem ya i blokem hem blong no joen wetem brata o sista ya, be hem i gat stret tingting long olgeta mo i gohed blong mekem wok blong Jehova. ?Wanem i halpem hem blong i gohed?

5. ?Wanem i givhan long Pol blong i no lego ol Kristin brata mo sista blong hem? (Kolosi 3:​13, 14) (Mo tu, yu luk pija.)

5 Pol i lavem ol brata mo sista. Lav we hem i gat long olgeta i pulum hem blong tingbaot ol gudfala fasin blong olgeta, be i no ol slak fasin blong olgeta. Mo tu, lav i halpem Pol blong mekem samting we hem i raetem long Kolosi 3:​13, 14. (Ridim.) Mo hemia nao samting we hem i mekem long Mak. Nating se Mak i lego hem long faswan misinari trip blong hem, be Pol i no gohed blong stap kros. Taem hem i raetem leta i go long kongregesen long Kolosi, hem i tokbaot Mak olsem wan gudfala man blong wok we i “givhan bigwan” long hem. (Kol. 4:​10, 11) Mo taem Pol i kalabus long Rom, hem i askem blong Mak i kam givhan long hem. (2 Tim. 4:11) I klia se Pol i no lego ol Kristin brata blong hem. ?Yumi lanem wanem long eksampol blong Pol?

I gat wan taem we Pol i no agri long tingting blong Banabas mo Mak. Be hem i no gohed blong kros long tufala, mo samtaem biaen hem i glad blong wok wetem Mak (Haf 5)


6-7. ?Wanem i save givhan long yumi blong yumi gohed blong soem lav long ol brata mo sista, nating se oli gat ol slak fasin? (1 Jon 4:7)

6 Lesen. Jehova i wantem se yumi gohed blong soemaot lav long ol Kristin brata mo sista blong yumi. (Ridim 1 Jon 4:7.) Sipos wan long olgeta i mekem yumi harem nogud, yumi save sua se hem i no minim blong mekem olsem, mo se hem i stap traehad blong mekem samting we i stret. (Prov. 12:18) Jehova i lavem ol man blong hem, nating se oli gat ol slak fasin. Mo taem yumi mekem wan sin, Jehova i no lego yumi, o i stap kros olwe long yumi. (Sam 103:9) !Hemia wan gudfala eksampol we yumi save folem!—Efes. 4:32–5:1.

7 Yumi mas tingbaot tu se naoia we en i kam klosap tumas, yumi nidim blong stap klosap moa long ol brata mo sista. Yumi mas tingbaot se ol man bambae oli agensem yumi moa, mo maet oli putum yumi long kalabus from bilif blong yumi. Sipos i hapen olsem, bambae yumi nidim moa ol brata mo sista i bitim bifo. (Prov. 17:17) Tingbaot samting we i hapen long Josep, a we i wan elda long Spen. Hem mo ol narafala brata oli go kalabus from oli no wantem joen long faet. Hem i talem se: “Long kalabus, i isi nomo blong kros long wan brata, from we mifala evriwan i stap wanples nomo. Be mifala i traehad blong no kam kros mo rere blong fogivim mifala, mo hemia i mekem mifala i joen gud. Mo tu, mifala i save protektem mifala long ol man ya we oli no wosipim Jehova we oli stap wetem mifala. Wan taem, mi kasem kil long han blong mi nao mi no moa save mekem eni samting mi wan. Be wan long ol brata i givhan blong wasem klos blong mi mo i mekem sam narafala samting tu. Ol brata oli soemaot lav long mi long taem we mi rili nidim.” !Eksampol ya i soemaot se i impoten we naoia yumi lanem blong stretem ol problem we yumi gat wetem ol narafala!

GOHED NATING SE HASBAN O WAEF BLONG YU I MEKEM YU HAREM NOGUD

8. ?Wanem sam samting we i save traem ol kapol?

8 Traem. Evri man we i mared i save fesem ol hadtaem. Baebol i talem klia se olgeta we oli mared, bambae oli kasem “trabol long bodi blong olgeta.” (1 Kor. 7:28) ?From wanem? Hemia from we mared i joenem tu sinman tugeta. Tufala wanwan i gat ol defren fasin, mo samting we tufala i laekem o no laekem oli no sem mak. Maet tufala i kamaot long defren kalja o bakgraon, mo tufala i soemaot ol fasin we tufala i no bin soemaot bifo we tufala i mared. Ol samting olsem oli save mekem problem i kamaot. Taswe, maet tufala i stat blong blemem tufala, i bitim we tufala i luksave problem mo wok tugeta blong stretem. Mo maet tufala i save gat tingting ya se beswan rod blong stretem ol problem ya, hemia blong tufala i seraot o divos. ?Be i tru se hemia nao beswan rod blong stretem problem? b Naoia bambae yumi tokbaot lesen we yumi save lanem long wan woman long Baebol, we i gohed blong wosipim Jehova nating se hem i fesem hadtaem long mared blong hem.

9. ?Wanem samting i traem Abigel?

9 Eksampol long Baebol. Abigel i maredem Nabal we Baebol i talem se hem i wan had man mo fasin blong hem i nogud. (1 Saml. 25:3) I sua se i mas had long Abigel blong laef wetem wan man olsem. ?Olsem wanem? ?I gat rod blong Abigel i ronwe long Nabal? Yes. Hem i gat janis blong mekem olsem, taem Deved we i fiuja king blong Isrel, i kam blong kilim i ded Nabal mo ol man blong hem. (1 Saml. 25:​9-13) Abigel i save ronwe mo letem Deved i mekem plan blong hem i kamtru. Be hem i no mekem olsem, hem i go toktok long Deved blong traem mekem se Deved i no kilim i ded hasban blong hem Nabal. (1 Saml. 25:​23-27) ?Wanem i pulum hem blong mekem olsem?

10. ?From wanem Abigel i no lego Nabal, nating se laef blong hem i had?

10 Abigel i lavem Jehova mo i respektem ol loa blong Hem long saed blong mared. I sua se hem i save gud samting we God i talem long Adam mo Iv, taem hem i stanemap faswan mared. (Jen. 2:24) Abigel i save se Jehova i tinghae long mared. Hem i wantem mekem God i glad, mo hemia i pulum hem blong i mekem bes blong hem blong traem mekem mared blong hem i stap strong, mo sevem hasban blong hem tu. Taswe, hem i tekem aksen kwiktaem blong traem blokem Deved blong i no kilim i ded Nabal. Mo tu, hem i glad nomo blong talem sore long Deved, nating se i no hem we i mekem i no stret. ?Ol hasban mo waef oli save lanem wanem long eksampol blong Abigel?

11. (1) ?Jehova i wantem se olgeta we oli mared, oli mekem wanem? (Efesas 5:33) (2) ?Wanem lesen we yu lanem long eksampol blong Carmen? (Mo tu, yu luk pija.)

11 Lesen. Jehova i wantem se ol hasban mo waef oli gohed blong stap tugeta, nating se fasin blong narawan i strong tumas. I sua se Jehova i glad tumas taem hem i luk se ol hasban mo waef oli wok tugeta blong traem stretem ol problem blong olgeta, mo soem lav mo respek long olgeta. (Ridim Efesas 5:33.) Traem tingbaot eksampol blong Carmen. Samwe sikis yia afta we hem i mared, hem i stat blong stadi Baebol wetem ol Witnes blong Jehova mo biaen hem i baptaes. Carmen i talem se: “Hasban blong mi i no glad long desisen blong mi. Mo hem i kros from mi stap aot i go long ol miting, mo mi gat strong tingting blong wosipim Jehova. From samting ya, hem i stap tok nogud long mi mo i stap talem se bambae hem i lego mi.” Nating se i olsem, Carmen i gohed blong traem mekem mared blong hem i stap strong. Blong 50 yia, Carmen i gohed blong soem lav mo respek long hasban blong hem. Carmen i gohed i se: “Taem ol yia oli stap pas, mi traem blong kasemsave gud long ol filing blong hasban blong mi, mo toktok kaen long hem. Mo from we mi kasem save se Jehova i tinghae long mared, mi mekem bes blong mi blong lukaot gud long mared blong mi. Mo from we mi lavem Jehova, mi neva gat tingting ya blong lego hasban blong mi.” c Sipos yu fesem hadtaem long mared blong yu, yu save sua se Jehova bambae i sapotem yu mo i halpem yu blong yu gohed blong wosipim hem.

?Yu lanem wanem long eksampol blong Abigel we i rere nomo blong mekem bes blong hem blong sevem olgeta long haos blong hem? (Haf 11)


GOHED NATING SE YU HAREM NOGUD FROM WAN BIGFALA SIN WE YU MEKEM

12. ?Yumi save gat wanem tingting sipos yumi mekem wan bigfala sin?

12 Traem. Sipos yumi mekem wan bigfala sin, yumi save harem nogud tumas. Baebol i talem se taem yumi mekem wan bigfala sin, yumi save harem se hat blong yumi i “brok mo i harem nogud tumas.” (Sam 51:17) Wan brata we nem blong hem Robert i wok had blong plante yia blong hem i save kam wan man blong givhan. Be biaen, hem i mekem wan bigfala sin, nao hem i luksave se hem i spolem gud Jehova. Hem i talem se: “Taem mi luksave se samting we mi mekem i no stret, tingting blong mi i stikim mi bitim mak. Mi harem olsem se mi sik, mi krae mo mi prea long Jehova. Mi tingbaot se long taem ya mi stap tingting se, i moa gud Jehova i no moa lesin long ol prea blong mi. From sin ya we mi mekem, i mekem Jehova i harem nogud tumas. Sipos yumi mekem wan bigfala sin, yumi save harem nogud bitim mak nao yumi stat blong tingbaot se Jehova i lego yumi, mo se i no stret we yumi wosipim hem bakegen. (Sam 38:4) Sipos hemia nao tingting blong yu, i gud yu tingbaot eksampol blong wan man long Baebol, we i gohed blong wosipim Jehova nating se hem i mekem wan bigfala sin.

13. ?Wanem ol mastik we aposol Pita i mekem, mo hemia i pulum hem blong mekem wanem bigfala sin?

13 Eksampol long Baebol. Long naet bifo we oli kilim Jisas, aposol Pita i mekem plante mastik we i pulum hem blong mekem wan bigfala sin. Fastaem, hem i trastem hem wan bitim mak, mo i tok flas se bambae hem i gohed blong folem Jisas nating se ol narafala aposol oli lego hem. (Mak 14:​27-29) Mo long garen blong Getsemane, Pita i no gohed blong stap wekap be hem i slip. (Mak 14:​32, 37-41) Mo afta, hem i lego Jisas. (Mak 14:50) Biaen, Pita i giaman tri taem se hem i no save Jisas, mo hem i mekem tok blong hem i strong taem i talem se God bambae i panisim hem sipos hem i giaman. (Mak 14:​66-71) ?Pita i mekem wanem taem hem i luksave se hem i mekem wan bigfala sin? Hem i harem nogud tumas mo i krae. Maet hemia from we tingting blong hem i stikim hem. (Mak 14:72) Traem tingbaot filing blong Pita afta we oli kilim Jisas i ded. !I sua se long taem ya hem i harem se hem i nogud!

14. ?Wanem i givhan long Pita blong i gohed blong wosipim Jehova? (Yu luk pija long pej.)

14 I gat plante risen we i mekem se Pita i gohed blong wosipim Jehova. Hem i no stap hem wan, be hem i go luk ol Kristin brata blong hem mo i sua se oli leftemap tingting blong hem. (Luk 24:33) Antap long hemia, taem Jisas i laef bakegen hem i kamtru long Pita, maet from hem i wantem leftemap tingting blong hem. (Luk 24:34; 1 Kor. 15:5) Biaen, hem i talem long Pita se bambae hem i givim plante moa wok long hem, be hem i no tok strong long hem from nogud samting we hem i bin mekem. (Jon 21:​15-17) Pita i save se hem i bin mekem wan bigfala sin, be hem i gohed blong mekem samting we i stret. ?From wanem? From hem i sua se Masta blong hem, Jisas, i lavem hem yet. Mo ol Kristin brata blong hem, oli gohed blong sapotem hem. ?Yumi save lanem wanem long eksampol blong Pita?

Jon 21:​15-17 i soemaot se Jisas i no lego Pita, mo hemia i mekem se Pita i gohed blong wosipim Jehova (Haf 14)


15. ?Jehova i wantem se yumi sua long wanem? (Ol Sam 86:5; Rom 8:​38, 39) (Mo tu, yu luk pija.)

15 Lesen. Jehova i wantem se yumi trastem se hem i lavem yumi, mo i rere blong fogivim yumi. (Ridim Ol Sam 86:5; Rom 8:​38, 39.) Taem yumi mekem wan sin, yumi save harem se tingting blong yumi i stikim yumi, mo hemia i stret nomo. Be, yumi no mas gat tingting ya se Jehova i no moa save lavem yumi o fogivim yumi. Be, yumi nidim help kwiktaem. Robert, we yumi tokbaot hem finis, i talem se: “Mi mekem sin from we mi dipen long prapa paoa blong mi taem mi fesem wan traem.” Robert i luksave se hem i mas toktok wetem ol elda, hem i talem se: “Taem mi toktok wetem ol elda, oli mekem mi haremsave se Jehova i lavem mi, mo mi haremsave se ol elda tu oli lavem mi. Oli givhan long mi blong luksave se Jehova i no lego mi.” Yumi tu, yumi save trastem se Jehova i lavem yumi tumas mo i rere blong fogivim yumi, sipos yumi tanem tingting blong yumi, yumi lukaot help, mo yumi gat strong tingting blong no mekem sem mastik ya bakegen. (1 Jon 1:​8, 9) Sipos yumi trastem se Jehova i lavem yumi mo i wantem fogivim yumi, bambae yumi no stop blong wosipim hem nating se yumi mekem wan bigfala sin.

Taem yu luk we ol elda oli traehad blong givhan long yu, ?hemia i mekem yu sua long wanem? (Haf 15)


16. ?From wanem yu gat strong tingting blong gohed blong wosipim Jehova?

16 Jehova i glad tumas taem yumi mekem bes blong yumi blong wosipim hem long ol las dei ya we i had tumas. Wetem help blong Jehova, yumi save gohed blong wosipim hem, nating se yumi harem nogud. Yumi save gohed blong lavem ol Kristin brata mo sista blong yumi mo fogivim olgeta, nating sipos oli mekem yumi harem nogud. Yumi soemaot se yumi lavem God mo yumi respektem ol plan blong hem, taem yumi mekem bes blong yumi blong stretem ol problem we i save kamaot long mared blong yumi. Mo sipos yumi mekem wan sin, yumi save askem help long Jehova, yumi akseptem se hem i lavem yumi mo i glad blong fogivim yumi, mo yumi gohed blong wosipim hem. Sipos yumi “no givap blong mekem ol gudfala wok,” yumi save sua se bambae yumi kasem plante blesing.—Gal. 6:9.

?YUMI SAVE MEKEM WANEM BLONG YUMI GOHED BLONG WOSIPIM JEHOVA, TAEM . . .

  • wan brata o sista i mekem yumi harem nogud?

  • hasban o waef blong yumi i mekem yumi harem nogud?

  • yumi harem nogud from wan sin we yumi mekem?

SINGSING 139 Yu Tingbaot Laef Long Niufala Wol

a Mifala i jenisim sam nem.

b Baebol i agensem fasin blong seraot mo i talem klia se taem hasban mo waef i seraot, hemia i no min se tufala i save maredem wan narafala. Be i gat sam spesel situesen nomo we i givim raet long ol Kristin blong oli seraot. Yu luk ol not 4 “Famle i Seraot” long buk ya !Enjoem Laef Olwe!

c Blong luk wan moa eksampol, yu go long jw.org mo luk video ya !No Letem Giaman Pis i Trikim Yu!—Darrel Mo Deborah Freisinger.