1. ?Yu yu sapraes long wanem, taem yu jes stat blong talemaot mesej blong Baebol long ol narafala?

?YU YU rimemba faswan taem we yu luksave se yu faenem trutok? Ating yu glad blong kasemsave long evri samting we yu stap lanem long Baebol. Maet yu stap ting se evri man bambae oli akseptem ol niufala tijing ya we yu bilif long hem. Yu yu bilif strong se mesej ya blong Baebol bambae i mekem oli gat wan gudfala laef naoia mo long fiuja. (Sam 119:105) Mo from samting ya, yu wantem tumas blong talemaot ol trutok ya long ol fren mo famle blong yu. ?Be wanem i hapen? Yu yu sapraes blong luk we plante oli no wantem akseptem trutok blong Baebol.

2-3. Long taem blong Jisas, ?plante man oli gat wanem tingting long saed blong hem?

² Yumi no nid blong sapraes taem ol narafala oli no akseptem mesej we yumi talemaot. Long taem blong Jisas, bighaf blong ol man oli no bilif long hem, nating se hem i mekem plante merikel we i pruvum se God i stap givhan long hem. Eksampol, taem Jisas i mekem Lasaros i laef bakegen, hemia wan merikel we ol man blong agens oli no save talem se i giaman. Nating se i olsem, ol lida blong ol man Jiu oli no wantem bilivim se Jisas i Mesaea. !Be oli wantem kilim Jisas mo Lasaros i ded!—Jon 11:47, 48, 53; 12:9-11.

³ Jisas i save se plante man bambae oli no bilif se hem i Mesaea. (Jon 5:39-44) Hem i talem long wan grup blong ol disaepol blong Jon Baptaes se: “Man we i no stambol from mi, hem i glad.” (Mat. 11:2, 3, 6) ?From wanem plante man oli no bilif long Jisas?

4. ?Bambae yumi tokbaot wanem long stadi ya?

 ⁴ Long stadi ya mo long nekis stadi, bambae yumi luk sam risen from wanem plante man long taem blong Jisas oli no bilif long hem. Mo tu, bambae yumi luk from wanem plante man tede oli stambol from mesej we yumi talemaot. Antap moa, bambae yumi luk from wanem i impoten blong gat strong bilif long Jisas blong yumi no stambol.

5. ?From wanem samfala oli no bilif se Jisas i Mesaea?

⁵ Plante man oli stambol from ples we Jisas i gruap long hem. Oli luksave we Jisas i wan nambawan tija mo i mekem plante merikel. Be long tingting blong olgeta, hem i pikinini blong wan kapenta we i pua nomo. Mo hem i kamaot long Nasaret, wan taon we oli luk se i no impoten nating. Iven Nataniel we biaen i kam wan disaepol blong Jisas, i bin talem se: “?Yu ting se wan gudfala samting i save kamaot long Nasaret?” (Jon 1:46) Ating Nataniel i bin talem ol tok ya from i no laekem taon ya we Jisas i gruap long hem. O maet hem i stap tingbaot profet tok ya long Maeka 5:2, we i talem se Mesaea bambae i bon long Betlehem, i no Nasaret.

6. ?Wanem i save halpem ol man long taem blong Jisas blong oli luksave se hem nao i Mesaea?

⁶ ?Baebol i talem wanem? Profet Aesea i bin talemaot se ol enemi blong Jisas, bambae oli no wantem faenemaot ‘evri ditel blong jeneresen’ blong Mesaea. (Aes. 53:8) Plante long ol ditel ya oli stap long ol profet tok. Sipos ol man ya oli tekem taem blong stadi long ol profet tok ya, bambae oli faenemaot se Jisas i bon long Betlehem mo se i kamaot long laen blong King Deved. (Luk 2:4-7) Taswe, ples we Jisas i bon long hem i laenap wetem profet tok blong Maeka 5:2. ?So wanem nao problem? Ol man ya oli kwik tumas blong mekem desisen we oli no gat evri pruf. From samting ya, oli no bilif o stambol from Jisas.

7. ?From wanem plante man tede oli no wantem lesin long ol man blong Jehova?

⁷ ?Hemia i sem mak tede? Yes. Bighaf blong ol man blong Jehova oli no rij mo oli no ol impoten man, taswe plante man oli ting se oli “no skul gud” mo oli ol “man olbaot nomo.” (Wok 4:13) Sam man oli harem se ol man blong God oli no save tijim Baebol, from we oli no graduet long ol Baebol skul. Sam narafala oli talem se ol Witnes blong Jehova, hemia wan “relijen blong ol man Amerika,” be trutok se bighaf blong ol Witnes blong Jehova oli no laef long Yunaeted Stet. Samfala oli talem se ol Witnes oli no bilif long Jisas. Long ol yia we i pas, ol man oli singaot ol Witnes se “Ol Komunis,” “Ol Amerikan spae,” mo “ol teroris.” Plante man oli no save trutok long saed blong ol Witnes blong Jehova, taswe taem oli harem ol stori olsem, hemia i mekem oli stambol.

8. Folem Ol Wok 17:11, ?wan man i mas mekem wanem blong luksave ol man blong God tede?

⁸ ?Olsem wanem blong no stambol? Ol man oli mas faenemaot samting we i tru. Hemia nao samting we Luk, we i raetem wan Gospel blong Baebol i mekem. Luk i traehad blong stadi gud long “ol stori” we oli tokbaot Jisas, from we hem i wantem se ol man we oli ridim stori ya oli ‘savegud se ol samting ya oli tru.’ (Luk 1:1-4) Ol man Jiu long taem bifo we oli laef long Berea oli mekem olsem Luk. Faswan taem we oli harem gud nius long saed blong Jisas, oli stadi gud long Hibru haf blong Baebol blong faenemaot sipos samting we oli harem, i tru no nogat. (Ridim Ol Wok 17:11.) Long sem fasin, tede ol man oli mas faenemaot samting we i tru. Oli mas skelem samting we ol man blong God i talem wetem  wanem we Baebol i talem. Mo tu, oli mas stadi long ol samting we ol man blong Jehova tede oli stap mekem. Sipos oli traehad blong “faenemaot trutok long saed blong ol Witnes mo bilif blong olgeta,” bambae oli no letem ol giaman stori o ol man blong agens oli blaenem olgeta.

9. ?Wanem i hapen taem Jisas i no wantem mekem wan saen long skae?

⁹ Sam man long taem blong Jisas oli harem se ol tijing blong hem oli no naf. Taswe, oli askem long hem blong i mekem “wan saen long skae” blong pruvum se hem i Mesaea. (Mat. 16:1) Ating oli askem samting ya long Jisas from rong tingting we oli gat long Daniel 7:13, 14. Be hemia i no stret taem yet blong Jehova i mekem profet tok ya i kamtru. Ol samting we Jisas i stap tijim, hemia i naf finis blong pruvum long olgeta se hem i Mesaea. Be taem Jisas i no wantem mekem saen ya we oli askem, oli stambol.—Mat. 16:4.

10. ?Olsem wanem Jisas i mekem profet tok blong Aesea long saed blong Mesaea i kamtru?

¹⁰ ?Baebol i talem wanem? Profet Aesea i tokbaot Mesaea se: “Bambae hem i no singaot bigwan o i leftemap voes blong hem, mo bambae hem i mekem se man i no harem voes blong hem long bigrod.” (Aes. 42:1, 2) Taem Jisas i stap prij, hem i no traem pulum ol man blong oli lukluk hem. Hem i no wokem ol bigfala tempol, i no werem ol spesel klos mo i no askem ol man blong oli singaot hem long sam spesel taetel. Taem oli stap jajem Jisas, hem i no traem blong mekem King Herod i glad o mekem wan saen blong hem i luk. (Luk 23:8-11) Jisas i mekem sam merikel, be wok we i moa impoten long hem, hemia blong talemaot gud nius. Jisas i talem long ol disaepol blong hem se: “Hemia nao wok we mi kam blong mekem.”—Mak 1:38.

11. ?Wanem rong tingting we samfala oli gat tede?

¹¹ ?Hemia i sem mak tede? Yes. Plante man tede oli praod from ol bigfala jos haos blong olgeta we oli flas gud, from ol lida blong olgeta we oli gat ol spesel taetel, mo from ol spesel  lafet we oli stap mekem, we plante oli fogetem finis se i stat olsem wanem. Ol man ya oli no gat plante save nating long saed blong God mo ol stamba tingting blong hem. Be ol man we oli kam long ol Kristin miting blong yumi, oli lanem ol samting we Jehova i wantem yumi blong mekem mo oli folem long laef blong olgeta. Ol Haos Kingdom blong yumi oli klin mo oli naes, be oli no flas bitim mak. Olgeta we oli stap lidim yumi oli no werem ol spesel klos mo oli no gat ol spesel taetel. Baebol nomo i stamba blong olgeta tijing mo bilif blong yumi. Nating se i olsem, plante man tede oli stambol from oli ting se fasin blong wosip blong yumi i simpol tumas, mo se samting we yumi tijim i defren long samting we oli wantem harem.

12. Folem Hibru 11:1, 6, ?bilif blong yumi i mas stanap long wanem?

¹² ?Olsem wanem blong no stambol? Aposol Pol i talem long ol Kristin we oli laef long Rom se: “Man i save bilif nomo afta we hem i harem tok. Mo man i harem tok ya taem wan narafala i tokbaot Kraes long hem.” (Rom 10:17) Taswe blong bildimap bilif, yumi mas stadi long Baebol, be i no blong joen long ol lafet blong jos we oli no stanap long Baebol, nating se ol lafet ya oli luk naes mo i mekem man i harem gud. Blong gat strong bilif, yumi mas gat stret save long Baebol, from we “sipos man i no bilif, i no posibol blong hem i mekem God i glad.” (Ridim Hibru 11:1, 6.) Taswe, yumi no nid blong luk wan spesel saen we i kamaot long skae blong pruvum se yumi faenem trutok. Taem yumi stadi gud long ol tijing blong Baebol we i mekem bilif blong yumi i strong, hemia i naf blong pruvum se yumi gat trutok mo blong yumi sakemaot ol rong tingting.

13. ?From wanem plante man oli no laekem Jisas?

¹³ Long taem blong Jisas, ol disaepol blong Jon Baptaes oli sapraes from we ol disaepol blong Jisas oli no mekem fasting. Jisas i eksplenem se taem hem i laef yet, i no nid blong oli mekem fasting. (Mat. 9:14-17) Be ol Farisi  mo ol man we oli agensem Jisas, oli no laekem hem nating from we hem i no folem ol kastom blong olgeta. Oli kros taem Jisas i hilim ol sikman long Sabat. (Mak 3:1-6; Jon 9:16) Oli praod se oli stap obei long loa blong Sabat, be oli girap oli gohed blong mekem bisnes insaed long tempol. Mo taem Jisas i tok strong long olgeta from samting we oli stap mekem, oli kros tumas long hem. (Mat. 21:12, 13, 15) Mo olgeta we Jisas i prij long olgeta insaed long sinagog long Nasaret oli kros we oli kros, taem Jisas i talem se oli olsem ol man Isrel bifo we oli tingbaot olgeta nomo mo oli no gat bilif. (Luk 4:16, 25-30) From we fasin blong Jisas i defren long wanem we ol man oli ekspektem, plante man oli stambol.—Mat. 11:16-19.

14. ?From wanem Jisas i no folem ol kastom we oli no laenap wetem Baebol?

¹⁴ ?Baebol i talem wanem? Tru long profet Aesea, Jehova i talem se: “Ol man ya oli kam klosap long mi long maot nomo mo oli stap ona long mi long lips blong olgeta nomo, be hat blong olgeta i stap longwe tumas long mi. Mo fasin blong olgeta blong fraet long mi i stanap long ol loa blong man nomo, hemia ol loa we ol man oli bin tijim ol man long hem.” (Aes. 29:13) Jisas i mekem i stret nomo taem hem i no wantem folem kastom blong ol man we i no stanap long Baebol. Olgeta we oli ting se rul mo kastom blong man i moa impoten i bitim Baebol, oli soemaot se oli no bilif long Jehova mo long hemia we hem i sanem hem i kam olsem Mesaea.

15. ?From wanem plante man tede oli no laekem ol Witnes blong Jehova?

¹⁵ ?Hemia i sem mak tede? Yes. Plante man oli harem nogud taem ol Witnes blong Jehova oli no joen wetem olgeta blong selebretem ol lafet we i no stanap long Baebol, olsem betde mo Krismas. Sam narafala oli kros taem ol Witnes blong Jehova oli no joen long ol lafet blong kantri o long ol kastom blong ded, we Baebol i agensem. Olgeta we oli stambol from ol samting ya we ol Witnes oli no mekem, oli ting se God i agri long wosip blong olgeta. Be ol man olsem oli no save mekem God i glad, sipos oli laekem moa ol kastom blong wol i bitim ol tijing blong Baebol.—Mak 7:7-9.

16. Folem Ol Sam 119:97, 113, 163-165, ?yumi mas mekem wanem mo blokem wanem?

¹⁶ ?Olsem wanem blong no stambol? Yumi mas lavem moa ol loa mo ol rul blong Jehova. (Ridim Ol Sam 119:97, 113, 163-165.) Taem yumi lavem Jehova, bambae yumi sakemaot eni kastom we hem i no laekem. Bambae yumi no letem eni samting i kam moa impoten i bitim lav we yumi gat long Jehova.

17. ?Wanem rong tingting we i mekem plante man oli stambol?

¹⁷ Sam man long taem blong Jisas oli wantem se gavman i jenis. Oli ting se Mesaea nao bambae i mekem oli kam fri long strong rul blong ol man Rom. Be taem oli traem putumap Jisas blong i kam king, Jisas i no wantem. (Jon 6:14, 15) Sam narafala, inkludum ol pris oli fraet se bambae Jisas i traem jenisim gavman, we hemia i save mekem se gavman blong Rom i save kam kros mo i tekemaot olgeta long posisen blong olgeta. From we sam man Jiu oli wari long saed blong politik, hemia i mekem oli stambol.

18. ?Wanem profet tok long saed blong Mesaea we plante oli no wantem save long hem?

¹⁸ ?Baebol i talem wanem? Nating se plante profet tok oli tokbaot se Mesaea bambae i wan Nambawan Man we i win long faet, be sam narafala profet tok oli talem se hem i mas ded fastaem from ol sin blong yumi. (Aes. 53:9, 12) Taswe, ?from wanem ol man ya oli gat rong tingting long saed blong Mesaea? Plante  man long taem blong Jisas oli no wantem save long ol profet tok we oli no givhan blong stretem ol problem blong olgeta kwiktaem.—Jon 6:26, 27.

19. ?Wanem i mekem plante man tede oli stambol?

¹⁹ ?Hemia i sem mak tede? Yes. Plante man tede oli stambol from yumi no joen long politik. Oli ting se yumi sud vot long ol taem blong eleksen. Be yumi luksave se long tingting blong Jehova, sipos yumi jusum wan lida blong wol blong i rulum yumi, hemia i olsem we yumi tanem baksaed long Jehova. (1 Saml. 8:4-7) Maet ol man oli gat tingting ya tu se yumi sud bildim ol skul, hospital, o mekem sam samting blong givhan long komuniti. Be taem oli luk we yumi putum tingting blong yumi i stap strong nomo long wok blong prij, mo yumi no traem blong stretem ol problem blong wol tede, hemia i mekem oli stambol.

20. Folem ol tok blong Jisas long Matiu 7:21-23, ?wanem nao men fokas blong yumi?

²⁰ ?Olsem wanem blong no stambol? (Ridim Matiu 7:21-23.) Men fokas blong yumi i blong mekem wok ya we Jisas i talem long yumi blong mekem. (Mat. 28:19, 20) Yumi no mas traem blong stretem ol problem blong wol ya. Yumi lavem ol man mo yumi harem nogud taem oli kasem trabol, be beswan rod blong givhan long olgeta, hemia taem yumi tijim olgeta long saed blong Kingdom blong God mo halpem olgeta blong oli fren wetem Jehova.

21. ?Yumi gat strong tingting blong mekem wanem?

²¹ Long stadi ya, yumi bin tokbaot fo risen we i mekem ol man long taem blong Jisas oli stambol mo hemia ol semfala samting we i mekem plante man tede oli no wantem lesin long yumi. ?Be hemia nomo ol samting we i save mekem ol man oli stambol? Nogat. Long nekis stadi bambae yumi tokbaot fo moa risen we i save mekem ol man oli stambol. !I gud yumi gohed blong lukaot gud blong no stambol mo gohed blong mekem bilif blong yumi i strong!