Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

Folem Stret Fasin Blong Jehova Blong Jajem Man Mo Blong Gat Sore

Folem Stret Fasin Blong Jehova Blong Jajem Man Mo Blong Gat Sore

“Yufala i mas soemaot stret fasin blong jajem man, mo yufala i mas kaen, yufala i mas gat sore long ol narafala man.”SEKARAEA 7:9.

SINGSING: 125, 88

1, 2. (1) ?Wanem tingting blong Jisas long Loa blong God? (2) ?Olsem wanem ol tija blong Loa mo ol Farisi oli no folem stret tingting we i stap long Loa?

JISAS i laekem tumas Loa blong Moses. Yumi no sapraes long samting ya, from we Loa ya i kamaot long Man we i moa impoten long laef blong Jisas i bitim ol narafala man, hemia Papa blong hem, Jehova. Ol Sam 40:8 i talemaot olsem wanem Jisas i laekem Loa blong God, i se: “God blong mi. . . . Mi mi wantem tumas blong mekem ol samting we yu yu wantem. Oltaem mi mi holem tok blong yu long tingting blong mi.” Jisas i soemaot long evri samting we hem i talem mo i mekem, se Loa blong God i stret gud, i givhan long man, mo ol tok blong hem bambae oli kamtru.—Matiu 5:17-19.

2 Ating Jisas i harem nogud taem hem i luk we ol tija blong Loa mo ol Farisi oli no folem stret tingting we i stap long Loa blong Papa blong hem, be oli mekem i strong tumas long ol man. Jisas i talem long olgeta se: “Yufala i stap kaontem ol lif ya min mo dil mo kamin, blong makem wan i blong God, naen i blong yufala,” i min se, oli lukaot gud blong obei long ol smosmol samting long Loa. ?Be wanem i rong? Jisas i talem se: ‘Yufala i lego ol tok blong Loa we oli impoten moa, olsem man i mas mekem i stret, i mas gat sore, mo i mas gat bilif.’ (Matiu 23:23) Ol Farisi oli no kasem mining blong Loa, mo oli ting se oli moa gud i bitim ol narafala. Be Jisas i kasem save bigfala tingting long Loa, mo samting we evri loa i soemaot long saed blong Jehova.

3. ?Bambae yumi tokbaot wanem long stadi ya?

3 Tede ol Kristin oli no nid blong folem Loa blong Moses. (Rom 7:6) Taswe, ?from wanem Jehova i putum Loa ya long Baebol? From we hem i wantem se yumi kasem save ‘ol tok we oli impoten moa,’ hemia ol stamba tingting blong Loa, mo yumi folem olgeta. Traem tingbaot: ?Wanem ol stamba samting we yumi lanem from ol taon blong haed? Long las stadi, yumi tokbaot samting we man i mas mekem blong hem i save go haed long wan long ol taon ya, mo ol lesen we yumi lanem from. Long stadi ya, bambae yumi tokbaot ol taon ya bakegen, samting we yumi lanem long saed blong Jehova, mo olsem wanem blong folem fasin blong hem. Bambae yumi ansa long trifala kwestin ya: ?Olsem wanem ol taon blong haed oli soemaot se Jehova i gat sore? ?Oli soemaot wanem tingting blong Jehova long saed blong laef? ?Mo olsem wanem oli soemaot se hem i gat stret fasin blong jajem man? Taem yumi faenem ol ansa, i gud yu traem luksave olsem wanem blong folem fasin blong Papa blong yumi long heven.—Ridim Efesas 5:1.

OL TAON YA OLI SOEMAOT SORE BLONG GOD

4, 5. (1) ?Wanem i mekem i isi blong man i ronwe i go long wan taon blong haed? ?From wanem i gud se i isi? (2) ?Yumi lanem wanem long saed blong Jehova?

4 Jehova i mekem se ol taon blong haed oli no stap longwe tumas. Hem i talem long ol man Isrel blong oli jusumaot tri taon long is saed blong Jodan Reva mo tri taon long wes saed. ?From wanem? From we bambae i isi blong man i ronwe i go kwik long olgeta. (Namba 35:11-14) Mo tu, oli lukaot gud long ol rod we oli go long ol taon ya. (Dutronome 19:3, NW) Ol stori blong ol man Jiu bifo, oli talem se i gat ol saen long rod blong lidim man i go. Taswe taem wan man Isrel i no minim blong kilim narafala i ded, i no nid blong hem i ronwe i go long narafala kantri blong haed, we ol man oli save pulum hem blong i wosipim ol giaman god. Hem i save go long wan taon blong haed long Isrel nomo.

5 Traem tingbaot: Jehova i talem se man we i kilim narafala i ded, hem tu i mas ded. Be hem i givim janis long man we i no minim blong kilim narafala i ded, blong i kasem sore mo i stap sef. Wan man blong stadi dip long Baebol i talem se: “Plan ya i klia, i no fasfas, mo i isi.” Jehova i no olsem wan jaj we i wantem spolem ol man blong hem, nao i lukaot rod blong panisim olgeta, nogat. Hem “i gat bigfala sore.”—Efesas 2:4.

6. ?Ol Farisi oli folem fasin sore blong Jehova? Yu eksplenem.

6 Ol Farisi oli no gat sore. Ol stori blong ol man Jiu bifo oli talem se, sipos man i mekem sem mastik bitim tri taem, ol Farisi oli no moa fogivim hem. Jisas i soemaot se fasin ya i rong, taem hem i talem pijatok blong wan Farisi we i stanap klosap long wan man blong tekem mane blong takis, mo i prea se: “God, mi mi talem tangkiu long yu from we mi mi no olsem ol stilman, ol man we oli no stret, ol man blong adaltri, mo mi no olsem man ya blong tekem takis.” ?Jisas i wantem soemaot wanem? Hem i wantem soemaot se ol Farisi “oli lukluk ol narafala man se oli nating nomo,” mo oli no ting se oli mas gat sore long olgeta.—Luk 18:9-14.

Sipos yu gat tingting daon, narafala i no save fraet blong kam luk yu mo askem long yu blong yu fogivim hem(Haf 4-8)

7, 8. (1) ?Olsem wanem blong folem fasin sore blong Jehova? (2) ?From wanem yumi mas mekem tingting blong yumi i stap daon?

7 Yumi mas folem fasin blong Jehova, be i no fasin blong ol Farisi. Yumi mas soemaot sore. (Ridim Kolosi 3:13.) Olsem nao, man we i spolem yumi bambae i no fraet blong kam luk yumi, mo askem yumi blong yumi fogivim hem. (Luk 17:3, 4) I gud yumi wanwan i askem se: ‘?Mi glad blong fogivim narafala kwiktaem, nating se hem i spolem mi plante taem? ?Mi mi wantem mekem pis wetem man we i spolem mi o i mekem mi mi harem nogud?’

8 Blong fogivim narafala, yumi mas mekem tingting blong yumi i stap daon. Ol Farisi oli ting se oli hae moa long ol narafala, taswe oli no save fogivim olgeta. Be yumi ol Kristin, yumi mas “luk ol narafala man se oli hae moa” long yumi, nao bambae yumi glad blong fogivim olgeta. (Filipae 2:3) Yumi wanwan i save askem se: ‘?Mi mi stap folem fasin blong Jehova, blong mekem tingting blong mi i stap daon?’ Sipos tingting blong yumi i stap daon, man we i spolem yumi bambae i no fraet blong kam luk yumi, mo askem yumi blong yumi fogivim hem, mo tu, bambae i moa isi blong yumi fogivim hem. Yumi mas kwik blong soemaot sore, mo slo blong kam kros.—Prija 7:8, 9.

RESPEKTEM LAEF, NAO JEHOVA I ‘NO SAVE JAJEM YU’

9. ?Olsem wanem Jehova i makem gud long tingting blong ol man Isrel se laef i tabu?

9 Wan bigfala risen blong ol taon blong haed, i blong mekem se ol man Isrel oli no gat fol long fes blong God from we oli kilim wan gudfala man i ded. (Dutronome 19:10) Jehova i tinghae long laef, mo i agensem man we i kilim narafala i ded. (Ol Proveb 6:16, 17) Taswe, maet man i no minim blong kilim narafala i ded, be Jehova, we i stret gud mo i tabu, i tinghae yet long laef ya we i lus. Man ya we i no minim blong kilim narafala i ded i save kasem sore blong God, be fastaem, hem i mas talemaot evri samting we i hapen long ol elda. Sipos oli faenemaot se i wan aksiden, hem i mas stap long taon blong haed go kasem we hae pris i ded. Maet hemia i min se hem i mas stap long taon ya blong ful laef blong hem. Hemia i makem gud long tingting blong ol man Isrel se laef i tabu. Blong ona long Jehova we i givim laef, oli mas lukaot gud blong oli no mekem wan samting we i save spolem laef blong narafala man.

10. Folem tok blong Jisas, ?olsem wanem ol tija blong Loa mo ol Farisi oli ting nating long laef blong man?

10 Ol tija blong Loa mo ol Farisi oli no olsem Jehova. Oli ting nating long laef blong man. Jisas i talem long olgeta se: “Yufala i tekemaot ki we i blong openem doa blong save. !Yufala i no go insaed long doa ya, mo yufala i blokem ol man we oli wantem go insaed!” (Luk 11:52) ?Jisas i minim wanem? Ol tija blong Loa mo ol Farisi oli sud eksplenem mining blong Tok blong God long ol man, mo givhan long olgeta blong oli kasem laef we i no save finis. Be oli no mekem olsem. Oli traem blokem man blong i no folem Jisas, we i “Nambawan Man blong givim laef.” (Ol Wok 3:15) Long rod ya, oli stap lidim ol man blong oli go lus nomo. Oli flas mo oli tingbaot olgeta nomo, oli ting nating long laef blong man. !Oli rabis we i rabis!

11. (1) ?Olsem wanem Pol i soemaot se hem i tinghevi long laef, olsem Jehova? (2) ?Olsem wanem yumi save gat strong tingting blong prij, olsem Pol?

11 ?Olsem wanem yumi save stap longwe long fasin blong ol tija blong Loa mo ol Farisi, mo folem fasin blong Jehova? Yumi mas respektem laef mo tinghevi long hem. Aposol Pol i mekem olsem taem hem i talemaot gud nius blong Kingdom long evri man we hem i faenem. Taswe, hem i save talem se: “Mi mi no gat poen from blad blong eni man.” (Ridim Ol Wok 20:26, 27.) ?Be olsem wanem? ?Pol i prij nomo from we Jehova i talem se hem i mas mekem, mo from we i no wantem se tingting blong hem i stikim hem? Nogat. Pol i lavem ol man. Hem i tinghevi long laef blong olgeta, mo i wantem se oli kasem laef we i no save finis. (1 Korin 9:19-23) Yumi tu, yumi mas tinghevi long laef, olsem Jehova. Hem i wantem se olgeta man oli tanem tingting blong olgeta mo laef olwe. (2 Pita 3:9) Blong folem fasin blong Jehova, yumi mas lavem ol man. Sipos yumi gat sore, bambae yumi wantem prij long olgeta, mo bambae yumi mekem wok ya wetem strong tingting.

12. ?From wanem ol man blong God oli mas lukaot gud blong no putum laef long denja?

12 Blong tinghevi long laef olsem Jehova, yumi mas lukaot gud blong no putum laef long denja. Yumi mekem olsem taem yumi wok, maet blong bildim o fiksimap haos wosip, mo taem yumi draevem trak, maet blong go long miting. I moa impoten blong lukaot gud se man i stap sef mo helti, i bitim we yumi sevem taem mo mane. Oltaem God blong yumi i mekem i stret, mo yumi wantem mekem sem mak. Ol elda nao oli mas lukaot moa se oli no putum laef long denja, hemia laef blong narafala mo laef blong olgeta tu. (Ol Proveb 22:3) Sipos wan elda i talem sam advaes we yu mas folem blong stap sef, i gud yu lesin. (Galesia 6:1) Yu mas tinghevi long laef olsem Jehova, nao hem i ‘no save jajem yu.’

“OLI MAS TEKEM HEM I GO LONG KOT”

13, 14. ?Olsem wanem ol elda long Isrel oli save jajem man long stret fasin, olsem Jehova?

13 Jehova i talem long ol elda long Isrel blong oli folem stret fasin blong hem blong jajem man. Fastaem, oli mas faenemaot stret, wanem i bin hapen. Afta, oli mas faenemaot sipos man ya i minim blong kilim narafala i ded, wanem tingting we hem i gat long saed ya, ol fasin blong hem bifo we samting ya i hapen, mo sipos hem i badfren wetem man ya. Olsem nao, bambae oli save sipos i stret blong soemaot sore long hem. (Ridim Namba 35:20-24.) Blong jajem man ya se i mas ded, i mas gat tu witnes we tufala i givim pruf se hem i minim nomo blong kilim narafala i ded.—Namba 35:30.

14 Afta we ol elda oli faenemaot wanem i bin hapen, oli mas tingbaot man ya, i no samting we hem i mekem nomo. Oli mas waes blong kasem save long samting we man ya i no talemaot, mo risen blong samting we i hapen. Impoten moa, oli mas gat tabu spirit blong oli save folem fasin blong Jehova blong luksave samting, gat sore, mo jajem man long stret fasin.—Eksodas 34:6, 7.

15. ?Tingting we Jisas i gat long ol man blong mekem sin i defren olsem wanem long ol Farisi?

15 Ol Farisi oli no gat sore taem oli jajem man. Oli tingbaot nomo sin we man i mekem, be oli no tingbaot man ya mo samting we i stap long hat blong hem. Taem oli luk we Jisas i kakae long haos blong Matiu, oli askem long ol disaepol se: “?From wanem tija blong yufala i stap kakae wetem ol man blong tekem takis mo ol man we oli stap mekem sin?” Jisas i ansa se: “Ol man we oli no sik, oli no nidim dokta, be olgeta we oli sik, yes, oli nidim. I gud yufala i go lanem mining blong tok ya we i talem se: ‘Mi mi wantem we man i gat sore long ol narafala, be i no blong stap mekem sakrefaes.’ From we mi mi no kam blong singaot ol stret man, be mi mi kam blong singaot ol man we oli stap mekem sin.” (Matiu 9:9-13) ?Olsem wanem? ?Jisas i stap mekem eskius from sin blong ol man ya? Nogat. Hem i wantem se oli tanem tingting blong olgeta. Hemia nao wan impoten samting we hem i stap talemaot taem i prij. (Matiu 4:17) Jisas i luksave se sam ‘man blong tekem takis mo mekem sin’ oli wantem jenisim fasin blong olgeta. Oli no go long haos blong Matiu blong kakae nomo, be oli go blong folem Jisas. (Mak 2:15) Sore tumas, bighaf blong ol Farisi oli no gat sem tingting olsem Jisas. Oli no ting se ol man ya oli save jenis, be oli ting se oli lus finis. !Oli defren olgeta long Jehova, we i jajem man long stret fasin mo i gat sore!

16. ?Ol elda we oli mekem kot komiti oli mas faenemaot wanem?

16 Tede, ol elda oli mas “laekem ol fasin we i stret,” olsem Jehova. (Ol Sam 37:28) Fastaem oli mas “faenemaot gud” sipos i tru se wan brata o sista i mekem bigfala sin. Sipos hem i mekem, oli mas folem ol advaes blong Baebol blong stretem trabol ya. (Dutronome 13:12-14) Taem ol elda oli mekem kot komiti, oli mas skelem gud se hem i tanem tingting blong hem o nogat. Samtaem hemia i no isi. Tingting we brata o sista ya i gat long sin we hem i mekem mo samting we i stap long hat blong hem, bambae i soemaot sipos hem i tanem tingting. (Revelesen 3:3) Wan man we i mekem bigfala sin i mas tanem tingting blong hem fastaem, nao i save kasem sore blong God. *

17, 18. ?Olsem wanem ol elda oli save sipos wan brata o sista i rili tanem tingting blong hem? (Yu luk pija long stat blong stadi.)

17 Jehova mo Jisas, tufala i save luk wanem i stap long hat blong man, taswe tufala i save gud ol tingting mo filing blong hem. Be ol elda oli no save luk hat blong man. Taswe, sipos yu yu wan elda, ?olsem wanem blong save sipos wan brata o sista i rili tanem tingting blong hem? Fastaem, yu mas prea blong askem waes mo fasin luksave. (1 King 3:9) Afta, yu yusum Baebol mo ol buk we gudfala slef i wokem, blong skelemgud fasin blong brata o sista ya, se hem i ‘harem nogud olsem man blong wol,’ no hem i ‘harem nogud olsem God i wantem,’ i min se, hem i rili tanem tingting blong hem. (2 Korin 7:10, 11) I gud yu stadi long ol man long Baebol we oli tanem tingting, mo olgeta we oli no tanem tingting, nao yu makem gud ol filing, tingting, mo aksen blong olgeta.

18 Namba tri samting, se yu mas tingbaot brata o sista ya, be i no samting we hem i mekem nomo. ?From wanem hem i olsem? ?Wanem i pulum hem blong i mekem desisen ya? ?Wanem samting i had long hem, mo wanem samting we hem i no naf blong mekem? Baebol i talem se Jisas we i hed blong Kristin kongregesen, ‘i no luk long ol samting ya nomo we ol man oli luk, mo i no save tingbaot ol samting ya nomo we ol man oli stap talem long hem. Hem i stretem bisnes blong ol man we trabol i kasem olgeta, long fasin we i stret olgeta.’ (Aesea 11:3, 4) Ol elda, Jisas i putumap yufala blong yufala i lukaot long kongregesen, mo hem bambae i givhan long yufala, blong yufala i gat sore mo jajem man long stret fasin. (Matiu 18:18-20) !Yumi glad tumas se ol elda oli stap lukaot gud long yumi! Mo oli givhan long yumi, blong yumi tu yumi gat sore mo jajem man long stret fasin.

19. ?Ol taon blong haed oli tijim yu long wanem samting?

19 Long Loa blong Moses, i gat ol “stamba save mo trutok.” Loa ya i tijim yumi long Jehova mo ol tingting blong hem. (Rom 2:20) Taswe, ol taon blong haed we Loa i tokbaot oli tijim ol elda long “stret fasin blong jajem man,” mo oli tijim yumi evriwan blong yumi lavlavem yumi, ‘yumi kaen, mo yumi gat sore.’ (Sekaraea 7:9) I tru se yumi no moa folem Loa, be fasin blong Jehova i no jenis. Hem i ting se i impoten yet blong jajem man long stret fasin mo soemaot sore. I wan bigfala blesing blong wosipim wan God olsem. !I gud yumi folem ol nambawan fasin ya blong hem, mo yumi go haed long hem olsem sef ples blong yumi!

^ par. 16 Yu luk “Wan Kwestin” long Wajtaoa blong Oktoba 1 2006, pej 31.