Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

STADI 45

SINGSING 138 Waet Hea i Naes Tumas

Lesen We Yumi Lanem Long Ol Laswan Toktok Blong Ol Gudfala Man Blong God

Lesen We Yumi Lanem Long Ol Laswan Toktok Blong Ol Gudfala Man Blong God

“?Yu no ting se waes i stap wetem ol olfala mo fasin blong kasemsave samting i joen wetem longfala laef?”JOB 12:12.

BIGFALA TINGTING

Sipos yumi obei long Jehova God, bambae yumi kasem plante blesing naoia, mo tu yumi save kasem laef olwe long fiuja.

1. ?Yumi save lanem wanem long olgeta we oli olfala moa?

 YUMI evriwan i nidim advaes blong yumi save mekem ol impoten desisen long laef. Yumi save kasem ol advaes ya tru long ol elda mo ol Kristin we oli bigman long spirit. Sipos oli olfala moa long yumi, yumi no mas gat tingting ya se advaes blong olgeta i no moa stret long yumi tede. Jehova i wantem se yumi lanem samting long olgeta we oli olfala moa. From we olgeta oli laef longtaem moa, oli lanem plante samting long saed blong laef mo oli waes.—Job 12:12.

2. ?Bambae yumi tokbaot wanem long stadi ya?

2 Long taem bifo, Jehova i yusum ol gudfala man blong hem we oli olfala moa blong leftemap tingting mo lidim ol man blong hem. Traem tingbaot eksampol blong Moses, Deved, mo aposol Jon. Olgeta oli laef long ol defdefren taem, mo ol samting we oli fesem long laef blong olgeta i no sem mak. Taem oli stap kam klosap long en blong laef blong olgeta, oli givim waes advaes long olgeta we oli yang moa. Olgeta wanwan oli tokbaot se i impoten blong obei long God. Jehova i letem oli raetemdaon ol tok ya blong olgeta long Baebol, blong yumi save lanem samting from. Nating se yumi yangfala o olfala, be yumi save kasem gudfala samting taem yumi ridim ol advaes ya blong olgeta. (Rom 15:4; 2 Tim. 3:16) Long stadi ya, bambae yumi luk ol laswan toktok blong ol trifala man ya, mo luk ol lesen we yumi save lanem from.

‘BAMBAE YUFALA I STAP LONGTAEM’

3. ?Wanem ol wok we Moses i mekem?

3 Moses i wok strong long wok blong Jehova long ful laef blong hem. Hem i mekem wok olsem wan profet, wan jaj, wan komanda, mo wan man blong raetem histri. !Hem i gat plante ekspiriens long laef! Hem i lidim nesen blong Isrel we oli slef, oli aot long Ijip mo hem i luk plante merikel we Jehova i mekem. Jehova i yusum hem blong i raetem ol faswan faef buk blong Baebol, Ol Sam 90, mo maet Ol Sam 91. Mo tu, maet hem i raetem buk blong Job.

4. ?Moses i leftemap tingting blong hu, mo from wanem?

4 Moses i ded taem hem i gat 120 yia. Be bifo we hem i ded, hem i singaotem olgeta man Isrel oli kam wanples, mo i rimaenem olgeta long ol samting we oli bin luk we Jehova i mekem blong olgeta. Sam long ol man Isrel ya oli yangfala nomo taem oli luk ol merikel we Jehova i mekem, mo olsem wanem hem i panisim ol man Ijip. (Eks. 7:​3, 4) Oli wokbaot long medel blong Red Si we Jehova i seraotem long tu haf, mo oli luk we hem i distroem ami blong Fero. (Eks. 14:​29-31) Long draeples oli luk olsem wanem Jehova i protektem mo i lukaotgud long olgeta. (Dut. 8:​3, 4) Mo naoia, taem oli stap stanap rere blong go insaed long Promes Lan, Moses i tekem laswan janis ya blong leftemap tingting blong olgeta. a

5. Ol laswan toktok blong Moses long Dutronome 30:​19, 20, ?i mekem ol man Isrel oli sua long wanem?

5 ?Moses i talem wanem? (Ridim Dutronome 30:​19, 20.) Hem i rimaenem ol man Isrel se bambae oli gat wan gudfala fiuja. Sipos Jehova i blesem olgeta, bambae oli save laef longtaem long kantri ya we hem i promes blong givim long olgeta. !Mo yes, kantri ya i naes we i naes, mo i gat plante gudfala kakae! Moses i tokbaot kantri ya long olgeta i se: “Kantri ya i gat ol bigfala taon we oli naes we yu no bildim, mo i gat ol haos we oli fulap long enikaen gudgudfala samting we yu no wok from, wetem ol hol blong wota we yu no digim, mo ol plantesen blong grep mo ol oliftri we yu no planem.”—Dut. 6:​10, 11.

6. ?From wanem God i letem ol narafala nesen blong oli faet agensem Isrel?

6 Moses i givim wan woning tu long ol man Isrel. Sipos oli wantem gohed blong stap laef long naesfala kantri ya, oli mas obei long ol komanmen blong Jehova. Moses i talem se oli mas “jusum laef,” mo oli save mekem olsem taem oli lesin long Jehova mo oli “fasgud long hem.” Be sore tumas, ol man Isrel oli no obei long Jehova. Taswe, God i letem ol man Asiria, mo samtaem biaen ol man Babilon blong oli kam faet agensem olgeta mo tekem olgeta i go kalabus long narafala kantri.—2 King 17:​6-8, 13, 14; 2 Kron. 36:​15-17, 20.

7. ?Yumi save lanem wanem long ol toktok blong Moses? (Mo tu, yu luk pija.)

7 ?Yumi lanem wanem? Sipos yumi obei bambae yumi kasem laef. Olsem ol man Isrel we oli rere blong go insaed long Promes Lan, yumi tu yumi stap klosap long niufala wol ya we God i promes blong givim long yumi. Yes i no longtaem, wol ya bambae i kam paradaes bakegen. (Aes. 35:1; Luk 23:43) Devel Setan mo ol dimon blong hem bambae oli no moa stap. (Rev. 20:​2, 3) Ol giaman skul bambae oli no moa lidim ol man i gowe long Jehova. (Rev. 17:16) Ol man blong gavman bambae oli no moa mekem i nogud long ol man we oli stap aninit long rul blong olgeta. (Rev. 19:​19, 20) Jehova bambae i no letem eni man we i rebel, i stap long paradaes. (Sam 37:​10, 11) Long taem ya bambae olgeta man oli obei long ol loa blong Jehova, we i mekem se oli joen gud mo oli stap long pis. Mo from samting ya, bambae olgeta evriwan oli lavlavem olgeta mo trastem olgeta. (Aes. 11:9) !Hemia bambae i wan nambawan taem! Mo tu, sipos yumi obei long Jehova, yumi save gohed blong laef long paradaes long wol ya blong olwe.—Sam 37:29; Jon 3:16.

Sipos yumi obei long Jehova, yumi save gohed blong laef long paradaes long wol ya blong olwe (Haf 7)


8. ?Olsem wanem promes ya blong laef olwe i halpem wan misinari? (Jud 20, 21)

8 Sipos yumi gohed blong tingting dip long promes blong God long saed blong laef olwe, bambae yumi wantem gohed blong fasgud long hem, nomata wanem trabol yumi fesem. (Ridim Jud 20, 21.) Mo tu, promes ya blong God i save givim paoa blong yumi faet agensem ol slak fasin blong yumi. Wan brata we i mekem wok blong misinari longtaem long Afrika, mo we i stap traehad blong winim wan slak fasin blong hem, i talem se: “Mi luksave se mi no save laef olwe long paradaes sipos mi no obei long Jehova. Taswe mi mi gat strong tingting blong faet agensem problem we mi gat, mo prea strong moa long Jehova. Wetem help blong hem, mi naf blong winim problem ya.”

“BAMBAE YU WIN”

9. ?Wanem ol trabol we Deved i fesem long laef blong hem?

9 Deved i wan gudfala king. Hem i wan man blong miusik, i raetem poem, i wan man blong faet, mo i wan profet. Hem i fesem plante trabol. Blong plante yia, hem i stap haed from we King Sol i stap traem blong kilim hem i ded. Afta we Deved i kam king, hem i mas ronwe bakegen blong sevem laef blong hem, from we boe blong hem Absalom i traem blong tekem ples blong hem blong kam king. Nating se Deved i fesem olgeta problem ya mo hem i mekem sam bigfala mastik tu, be hem i gohed blong holemstrong long God go kasem en blong laef blong hem. Jehova i tokbaot Deved se hem i “wan man we i stret long tingting blong [Hem].” !Taswe i stret nomo we yumi lesin long advaes blong Deved!—Wok 13:22; 1 King 15:5.

10. ?From wanem Deved i givim advaes long boe blong hem Solomon?

10 Traem tingbaot advaes we Deved i givim long boe blong hem Solomon, we bambae i kam nekiswan king blong Isrel. Jehova i jusum yangfala man ya blong i gohed blong leftemap tru wosip, mo blong i bildim wan Tempol blong ona long God. (1 Kron. 22:5) Solomon bambae i gat plante wok blong mekem, mo hem i nidim help blong Jehova tu blong lidim nesen blong Isrel. ?Deved bambae i talem wanem long hem? I gud yumi luk.

11. Folem 1 King 2:​2, 3, ?Deved i givim wanem advaes long Solomon, mo wanem i kamaot taem Solomon i obei long advaes ya? (Mo tu, yu luk pija.)

11 ?Deved i talem wanem? (Ridim 1 King 2:​2, 3.) Deved i talem long boe blong hem se sipos hem i obei long Jehova, bambae hem i win gud long laef blong hem. Mo blong plante yia, hem i gat wan gudfala laef. (1 Kron. 29:​23-25) Hem i bildim wan naesfala tempol, i raetem sam buk long Baebol, mo sam long ol tok blong hem i stap long sam narafala ples long Baebol tu. Plante man oli save hem from we hem i waes mo i rij. (1 King 4:34) Be olsem we Deved i eksplenem, Solomon i save gohed blong gat wan gudfala laef, sipos hem i gohed blong obei long Jehova God. Sore tumas, taem Solomon i stap kam olfala, hem i stat blong wosipim ol narafala god. Jehova i no moa glad long Solomon, mo i no moa givim waes long hem blong i rul long stret fasin mo jastis.—1 King 11:​9, 10; 12:4.

Laswan toktok blong Deved long boe blong hem Solomon, oli givhan long yumi blong luksave se sipos yumi obei long Jehova, bambae Hem i givim waes long yumi blong mekem ol gudfala desisen (Haf 11-12) b


12. ?Yumi save lanem wanem long ol toktok blong Deved?

12 ?Yumi lanem wanem? Sipos yumi obei long Jehova, evri samting we yumi mekem long laef bambae i go gud. (Sam 1:​1-3) I tru, Jehova i no promes blong mekem yumi kam rij mo kasem haenem olsem Solomon. Be sipos yumi obei long Hem, bambae hem i mekem yumi kam waes nao yumi naf blong mekem ol gudfala desisen. (Prov. 2:​6, 7; Jem. 1:5) Ol advaes blong Jehova oli save halpem yumi blong mekem gudfala desisen long saed blong wok, edukesen, ol samting blong mekem long taem blong spel mo pleplei, mo mane. Mo tu, oli save protektem yumi long ol samting we oli save spolem yumi. (Prov. 2:​10, 11) Ol advaes blong Jehova oli save halpem yumi blong gat ol gudfala fren, mo mekem yumi gat wan hapi famle laef.

13. ?Wanem i halpem Carmen blong i gat wan gudfala laef?

13 Carmen, we i laef long Mosambik, i ting se sipos hem i skul gud bambae hem i save gat wan gudfala laef. Taswe, hem i go long wan yunivesiti mo i stadi blong kam wan man blong wokem ol plan blong haos. Hem i talem se: “Mi laekem tumas samting we mi stap lanem, be hemia i tekem tumas taem mo paoa blong mi. Mi stap long skul stat long 7:30 long moning kasem 6:00 long naet. I had blong mi go long ol miting, mo frensip blong mi wetem Jehova i no moa strong. Mi luksave se mi stap traem blong mekem wok blong tu masta.” (Mat. 6:24) Carmen i prea from samting ya mo i mekem risej long ol buk blong yumi. Hem i gohed i se: “Afta we mi kasem ol gudfala advaes long ol elda mo long mama blong mi, mi tekem desisen blong lego yunivesiti mo mekem wok blong Jehova fultaem. Hemia i halpem mi blong mekem beswan jus long laef blong mi, mo mi no rigret nating.”

14. ?Wanem impoten mesej we Moses mo Deved i wantem makem?

14 Moses mo Deved i lavem Jehova, mo tufala i save se i impoten blong obei long hem. Long ol laswan toktok blong tufala, tufala i leftemap tingting blong ol man we oli stap lesin blong oli folem eksampol blong tufala, taem oli fasgud long Jehova we i God blong olgeta. Mo tufala tugeta i wonem ol man se sipos oli lego Jehova, bambae Jehova i no moa glad long olgeta, mo bambae oli no moa save kasem ol blesing we hem i promes blong givim long olgeta. Advaes blong tufala i stret yet long yumi tede. Plante handred yia afta, wan narafala man blong Jehova i eksplenem tu from wanem i impoten we yumi gohed blong holemstrong long God.

‘HEMIA I MEKEM YUMI GLAD MOA’

15. ?Wanem sam samting we aposol Jon i mekem mo i luk long taem we hem i laef yet?

15 Jon i wan gudfala fren mo wan aposol blong Jisas Kraes. (Mat. 10:2; Jon 19:26) Jon i spenem plante taem wetem Jisas blong prij, i luk we hem i mekem plante merikel, mo hem i no lego Jisas long ol taem we i had. Hem i luk we ol man oli kilim Jisas i ded, mo i luk Jisas taem hem i laef bakegen. Mo tu, hem i luk olsem wanem smol grup blong ol Kristin long faswan handred yia i gru, mo hem i laef go kasem taem ya we ol man oli stap ‘talemaot gud nius long olgeta ples long wol.’—Kol. 1:23.

16. ?Ol leta we Jon i raetem oli givhan long hu?

16 Klosap long en blong laef blong Jon, hem i gat ona ya blong raetem nambawan buk blong Revelesen. (Rev. 1:1) Jon i raetem Gospel we i karem nem blong hem. Mo tu, hem i raetem tri leta we naoia yumi singaotem se fas, seken, mo nambatri Jon. Hem i raetem nambatri leta blong hem i go long wan gudfala Kristin we nem blong hem Gaeas, we Jon i luk hem olsem wan gudfala pikinini blong hem long saed blong spirit. (3 Jon 1) Mo long taem ya tu, i sua se i gat plante moa Kristin we Jon i luk olgeta olsem ol pikinini blong hem. Ol samting we Jon i raetem oli leftemap tingting blong ol man blong Jisas long taem bifo, mo long taem blong yumi tu tede.

17. Folem 3 Jon 4, ?wanem i mekem Jon i glad?

17 ?Jon i raetem wanem? (Ridim 3 Jon 4.) Jon i raetem se hem i glad taem hem i luk we ol brata mo sista oli stap obei long God. Long taem we Jon i raetem nambatri leta blong hem, i gat samfala we oli stap spredem ol giaman tijing mo hemia i mekem se i gat bigfala problem insaed long kongregesen. Nating se i olsem, ol narafala oli gohed blong “wokbaot long trutok.” Oli obei long Jehova mo oli gohed blong “wokbaot folem ol komanmen blong hem.” (2 Jon 4, 6) Ol gudfala Kristin ya oli mekem Jon i glad tumas, be antap moa oli mekem Jehova tu i glad.—Prov. 27:11.

18. ?Yumi save lanem wanem long ol toktok blong Jon?

18 ?Yumi lanem wanem? Sipos yumi gohed blong holemstrong long Jehova, bambae yumi glad mo yumi mekem ol narafala tu oli glad. (1 Jon 5:3) Eksampol, yumi harem gud taem yumi save se yumi mekem Jehova i glad. Jehova i glad taem i luk we yumi stap longwe long ol nogud samting we wol ya i traem pulum yumi blong mekem, mo yumi obei long ol komanmen blong hem. (Prov. 23:15) Ol enjel long heven tu oli glad. (Luk 15:10) Mo yumi tu yumi glad taem yumi luk we ol brata mo sista oli holemstrong, taem oli fesem ol trabol mo ol traem. (2 Tes. 1:4) Mo taem wol ya blong Setan i lus, bambae yumi glad tumas se yumi stap gohed blong holemstrong long Jehova.

19. ?Sista ya Rachel i talem wanem long saed blong fasin ya blong tijim trutok long ol narafala? (Mo tu, yu luk pija.)

19 Yumi glad tu taem yumi serem trutok long ol narafala. Rachel, we i laef long Dominikan Ripablik, i harem se i wan bigfala ona blong tijim ol narafala long saed blong God ya we yumi stap wosipim. Hem i halpem plante man blong oli stat blong wosipim Jehova, hem i se: “I had blong mi tokbaot glad ya we mi kasem taem mi luk olgeta we mi tijim olgeta oli lavem Jehova, oli lanem blong trastem hem, mo oli mekem ol jenis long laef blong olgeta blong oli save mekem Jehova i glad. Glad ya we mi kasem i bigwan moa i bitim eni sakrefaes we mi bin mekem blong tijim olgeta.”

Yumi kasem glad taem yumi tijim ol narafala blong oli lavem mo obei long Jehova (Haf 19)


GUDFALA SAMTING WE YUMI KASEM LONG OL LASWAN TOKTOK BLONG OL GUDFALA MAN BLONG GOD

20. ?Wanem i mekem se yumi sem mak long Moses, Deved, mo Jon?

20 Moses, Deved, mo Jon oli laef bifo long yumi mo fasin blong laef blong olgeta long taem ya i defren olgeta long yumi tede. Be plante samting long saed blong olgeta i sem mak long yumi. Oli wosipim tru God, sem mak olsem yumi. Olsem olgeta, yumi tu yumi stap prea i go long Jehova, yumi trastem hem, mo yumi lukluk i go long hem blong i lidim yumi. Mo olsem ol gudfala man ya bifo, yumi trastem se Jehova bambae i blesem bigwan olgeta we oli stap obei long hem.

21. ?Olsem wanem Jehova bambae i blesem yumi sipos yumi obei long hem mo folem advaes blong Moses, Deved, mo Jon?

21 I gud yumi folem advaes we i kamaot long laswan toktok blong ol gudfala man ya blong God, mo obei long ol komanmen blong Jehova. Sipos yumi mekem olsem bambae yumi save wingud long olgeta samting we yumi mekem. Bambae yumi save laef mo “stap longtaem.” !Yes, yumi save laef olwe! (Dut. 30:20) Mo tu, bambae yumi kasem glad from we yumi save se yumi mekem Papa blong yumi long heven i glad, we hem nao bambae i blesem yumi long wan fasin we yumi neva tingbaot.—Efes. 3:20.

SINGSING 129 Mi Mas Gohed Blong Stanap Strong

a Plante long ol man Isrel we oli luk bigfala merikel we Jehova i mekem long Red Si, oli no laef blong go insaed long Promes Lan. (Nam. 14:​22, 23) Jehova i talemaot se olgeta we oli gat 20 yia i go antap, mo we oli rejista bambae oli ded long draeples. (Nam. 14:29) Nating se i olsem, Josua, Keleb, mo plante yangfala jeneresen mo traeb blong Livae, oli gat janis ya blong luk we Jehova i mekem promes blong hem i kamtru, taem ol man Isrel oli krosem Jodan Reva mo oli go insaed long Promes Lan.—Dut. 1:​24-40.

b OL PIJA: Lef: Deved i stap toktok laswan long boe blong hem Solomon, i givim sam gudfala advaes long hem. Raet: Ol Paenia oli stap kasem ol gudfala advaes long Skul Blong Ol Paenia.