1, 2. ?Wanem bigfala wok we Josua i mas mekem afta we Moses i ded?

JEHOVA i talem long Josua se: “Man blong wok blong mi i lus, be naoia, yu wetem olgeta ya, yufala i mas mekemrere blong gokros long Jodan Reva, blong go long kantri ya we mi wantem givim long yufala.” (Josua 1:1, 2) !Hemia wan bigfala jenis long laef blong Josua, we i bin wok wetem Moses blong klosap 40 yia!

² Naoia Josua i gat bigfala wok ya blong lidim ol man Isrel, be maet hem i wari se bambae oli no glad long hem, from we Moses i bin lidim olgeta blong plante yia finis. (Dutronome 34:8, 10-12) Folem vas blong Josua 1:1, 2, wan buk i eksplenem se long taem bifo mo tede tu, taem i gat jenis long saed blong lida blong wan kantri, hemia i save mekem bigfala trabol i kamaot.

3, 4. ?Olsem wanem God i blesem Josua? ?Wanem kwestin we yumi save tingbaot?

 ³ I tru we Josua i wari, be hem i trastem Jehova mo i kwik blong folem ol advaes we Jehova i givim. (Josua 1:9-11) Taswe God i blesem Josua, i yusum wan enjel blong i lidim Josua mo ol man Isrel. I luk olsem se nem blong enjel ya Tok, we i fasbon Pikinini blong God.—Eksodas 23:20-23; Jon 1:1.

⁴ Jehova i halpem ol man Isrel blong oli lan long ol niufala jenis we i hapen, long saed blong niufala lida blong olgeta, hemia Josua. Tede, i gat plante samting i jenis. Maet yu stap tingting se: ‘Ogenaesesen blong God i stap muv kwiktaem i go fored. ?Be from wanem yumi mas trastem Jisas we i lida blong yumi?’ (Ridim Matiu 23:10.) I gud yumi luk olsem wanem Jehova i lidim ol man blong hem long taem bifo, speseli taem i gat jenis.

5. ?Wanem i hapen taem Josua i stap kam klosap long taon blong Jeriko? (Yu luk pija long stat blong stadi.)

⁵ Afta we ol man Isrel oli gokros long Jodan reva, wan narakaen samting i hapen long Josua. Taem oli kam klosap long taon blong Jeriko, hem i mitim wan man we i holem naef blong faet. Josua i askem long hem se: “?Yu yu wan long mifala, no yu wan enemi blong mifala?” Man ya i talem se hem nao i “komanda blong ol soldia blong Hae God,” hem i wan enjel mo i rere blong protektem ol man blong God. Taem Josua i harem samting ya, hem i sapraes tumas. (Ridim Josua 5:13-15.) Ol narafala vas oli talem se Jehova nao i toktok long Josua, be i luk olsem se Jehova i yusum enjel ya nao blong i toktok long bihaf blong hem, olsem we hem i bin mekem long ol narafala taem bifo.—Eksodas 3:2-4; Josua 4:1, 15; 5:2, 9; Ol Wok 7:38; Galesia 3:19.

6-8. (1) ?From wanem i luk olsem se sam samting we enjel i talem i no stret? (2) ?Olsem wanem yumi save se ol advaes ya oli waes mo oli kamaot long stret taem? (Yu luk futnot tu.)

⁶ Enjel i talem stret samting we Josua i mas mekem blong winim taon blong Jeriko. Fastaem, i luk olsem se sam long ol plan ya i narakaen. Eksampol, enjel i talem se Josua i mas mekem sakomsaes long evri soldia. Hemia i min se oli no save faet kasem we bodi blong olgeta i kamgud. Taswe, ?yu ting se naoia i stret taem blong Josua i mekem sakomsaes long olgeta?—Jenesis 34:24, 25; Josua 5:2, 8.

⁷ Ating ol soldia oli stap tingting se: ‘Sipos ol enemi oli kam, ?bambae mifala i protektem famle blong mifala olsem wanem?’ !Be biaen, oli sapraes long wan samting! Ol man Jeriko oli fraet long ol man Isrel. Baebol i talem se: ‘Ol man Jeriko oli satemgud ol doa blong bigfala stonwol blong taon ya, mo oli stap lukaot blong blokem Josua olgeta oli no save go insaed. I no gat man i save go insaed mo go afsaed.’ (Josua 6:1) !I sua se nius ya i mekem ol man Isrel oli trastem God moa!

⁸ Enjel i talem long Josua se ol man Isrel bambae oli no go mekem faet long Jeriko. Be bambae oli maj i goraon long taon ya, wan taem, blong sikis dei. Mo long namba seven dei, bambae oli maj i goraon seven taem. Ating ol soldia oli stap tingting se: ‘!Yumi stap westem taem nomo!’ Be Jehova, we i Lida blong ol man Isrel, i savegud samting we hem i stap mekem. Taem ol man Isrel oli obei  long hem, oli kam strong moa long bilif mo oli no nid blong faet agensem ol soldia blong Jeriko.—Josua 6:2-5; Hibrus 11:30. *

9. ?From wanem yumi mas folem ol niufala jenis we i kamaot long ogenaesesen? Talem wan eksampol.

⁹ ?Yumi lanem wanem long stori ya? Samtaem ogenaesesen blong Jehova i mekem ol samting long wan niufala rod, mo samtaem yumi no kasem save from wanem i olsem. Eksampol, maet bifo yumi ting se i no impoten blong yusum tablet o mobaelfon taem yumi stadi, yumi prij, o yumi go long miting. Be naoia, yumi luk se i gat gudfala frut i kamaot taem yumi yusum ol tul ya. Taswe, ol jenis ya oli mekem yumi kam strong moa long bilif mo yumi joengud moa wetem ol brata mo sista.

10. ?Hu i stamba blong plan ya blong mekem miting wetem hed kampani long Jerusalem?

¹⁰ Traem tingbaot Konilias. Hem i no wan man Isrel mo hem i no sakomsaes, nao samwe long 13 yia afta we hem i kam Kristin, sam man Jiu we oli Kristin, oli stap talem se evri man oli mas sakomsaes. (Ol Wok 15:1, 2) Ol brata long taon blong Antiok oli stap raorao from samting ya. Taswe ol elda oli mekem plan se Pol bambae i go long Jerusalem blong askem hed kampani long saed blong bisnes ya. ?Be hu i stamba blong plan ya? Pol  i talem se: “Mi mi go from we Masta i soemaot long mi se mi mas go.” I klia se Kraes nao i lidim Pol, blong mekem se hed kampani i save stretem bisnes ya.—Galesia 2:1-3.

11. (1) ?Sam Kristin oli gat wanem tingting yet long saed blong sakomsaes? (2) ?Olsem wanem Pol i soemaot se hem i sapotem ol elda long Jerusalem? (Yu luk futnot tu.)

¹¹ Kraes i lidim hed kampani blong i eksplenem klia se ol Kristin we oli no man Jiu, oli no nid blong sakomsaes. (Ol Wok 15:19, 20) Be sam yia biaen, plante Kristin we oli man Jiu oli gohed blong mekem sakomsaes long ol boe blong olgeta. Biaen ol elda long Jerusalem oli harem se Pol i no respektem Loa blong Moses. Nao ol elda oli askem Pol blong i mekem wan samting blong soemaot se hem i respektem Loa ya. * (Ol Wok 21:20-26) Oli talem long Pol blong i tekem fo man i go long tempol, olsem nao ol man bambae oli luk se Pol i respektem Loa ya. Maet Pol i save talem se: ‘!I krangke blong mekem olsem! ?From wanem bae mi mekem? Ol Kristin we oli man Jiu, we oli no kasemsave long bisnes blong sakomsaes, olgeta nao oli stamba blong problem ya.’ Be Pol i no mekem olsem, hem i kasemsave se ol elda oli wantem se evriwan oli joen gud, ale hem i glad blong folem wanem we oli talem long hem. Maet yumi stap tingting se: ?From wanem Jisas i no stretem bisnes ya blong sakomsaes kwiktaem, nating se ol man oli no moa stap aninit long Loa blong Moses afta we Jisas i ded?—Kolosi 2:13, 14.

12. ?From wanem Kraes i letem taem i pas bifo we hem i stretem tingting ya long saed blong sakomsaes?

¹² I tektaem blong man i akseptem mo i folem wan niufala save. Sam Kristin we oli man Jiu, oli faenem i had blong akseptem hareap se oli no moa stap aninit long Loa blong Moses. (Jon 16:12) Stat bifo i kam, ol man Isrel oli holem tingting ya se sakomsaes i wan saen blong soemaot se oli stap frengud wetem God. Taswe i had blong oli lego tingting ya. (Jenesis 17:9-12) Samfala oli fraet se ol narafala man Jiu long komuniti blong olgeta bambae oli agensem olgeta from we oli no sakomsaes. (Galesia 6:12) Be biaen, Kraes i givim sam moa advaes long saed ya, tru long ol leta we aposol Pol i raetem.—Rom 2:28, 29; Galesia 3:23-25.

13. ?Bambae yumi mekem wanem sipos ogenaesesen i mekem wan jenis?

¹³ Kraes i gohed blong lidim Kristin kongregesen stat bifo i kam kasem tede. Taswe, sipos ogenaesesen i mekem wan jenis we yu no kasem save long hem, i gud yu tingbaot olsem wanem Kraes i lidim ol man blong God long taem bifo. Oltaem hem i givim ol gudfala advaes blong protektem ol man blong God, blong mekem bilif blong olgeta i strong, mo blong mekem oli joengud.—Hibrus 13:8.

14-16. ?Olsem wanem ol advaes we oli kamaot long “gudfala slef we i waes” oli pruvum se Kraes i wantem givhan long yumi blong gat strong bilif?

¹⁴ Tede, “gudfala slef we i waes” i givim ol advaes long stret taem we yumi nidim. (Matiu 24:45) Ol advaes ya oli pruvum se Jisas i kea long yumi. Mak, we i gat fo pikinini i talem se: “Setan i stap traem blong mekem kongregesen i kam slak, hemia taem hem i spolem ol famle. Taswe, yumi kasem advaes blong mekem famle wosip evri wik, hemia wan impoten samting we ol hed blong famle oli mas tingbaot, blong lukaotgud long famle blong olgeta.”

¹⁵ Taem yumi luksave se Kraes i stap lidim yumi, bambae yumi kasem save se hem i wantem halpem yumi blong mekem bilif blong yumi i stap strong. Eksampol, Patrik we i wan elda i talem se: “Fastaem, samfala oli no glad blong joen long ol smosmol grup blong prij long wiken.” Be hem i talem se jenis ya i soemaot se Jisas i stap tingbaot evriwan long kongregesen. Traem tingbaot, i gat sam brata mo sista we bifo oli sem mo oli no prij plante, be wetem niufala plan ya, naoia oli harem gud se oli save mekem moa long wok blong prij, mo bilif blong olgeta i kam strong.

¹⁶ Mo tu, Kraes i givhan long yumi blong putum tingting blong yumi i stap strong long impoten wok ya blong prij we i stap gohed tede. (Ridim Mak 13:10.) Andre, wan niufala elda, i traehad oltaem blong folem ol niufala save we oli kamaot long ogenaesesen blong Jehova. Hem i se: “Desisen ya blong katemdaon namba blong ol man we oli wok long ol branj ofis, i mekem yumi luksave se taem i sot tumas, mo yumi mas yusum ful paoa blong yumi long wok blong prij.”

17, 18. ?From wanem yumi mas tingbaot ol gudfala samting we oli save kamaot taem yumi wok folem ol niufala jenis?

¹⁷ Ol advaes we King blong yumi Jisas Kraes i stap givim, bambae oli halpem yumi naoia mo long fiuja. I gud yu tingbaot ol gudfala samting we yu kasem from we yu folem ol niufala jenis we oli kamaot. Long taem blong famle wosip, maet yufala i save tokbaot olsem wanem ol jenis long program blong ol miting, o long wok blong prij, i halpem famle blong yu.

¹⁸ Sipos yumi tingbaot se gudfala samting i save kamaot taem yumi folem ol advaes blong ogenaesesen, bambae i isi moa blong yumi folem ol advaes ya mo stap glad. Eksampol, naoia yumi no moa printim plante buk olsem bifo mo hemia i sevem mane. Mo from we yumi yusum ol niufala teknoloji, naoia wok blong prij i goaot moa. ?Olsem wanem? ?Yumi stap yusum ol buk mo ol video long mobaelfon o tablet blong yumi? Hemia i wan rod blong soemaot se yumi stap sapotem Kraes, we i wantem se yumi yusumgud ol samting blong ogenaesesen.

19. ?From wanem yumi mas sapotem ol niufala jenis we Kraes i mekem?

¹⁹ Taem yumi sapotem ol niufala jenis we Kraes i mekem, yumi stap halpem ol brata mo sista blong yumi blong oli gat strong bilif mo joengud oltaem. Andre i tokbaot ol niufala jenis we oli jes hapen i no longtaem long olgeta Betel raon long wol, i se: “Fasin blong ol brata mo sista we bifo oli wok long Betel, mo biaen oli mekem sam jenis long laef blong olgeta, i rili pulum mi blong trastem God mo respektem hem. Nomata se oli kasem wanem wok, be oli glad blong wok folem spid blong kat blong faet blong Jehova.”

20, 21. (1) ?From wanem yumi mas trastem Kraes we i lida blong yumi? (2) ?Bambae yumi tokbaot wanem long nekis stadi?

²⁰ I no longtaem, Jisas Kraes we i Lida blong yumi, bambae i “winim gud ol enemi blong hem.” (Revelesen 6:2; Ol Sam 45:4) Be naoia, hem i stap rerem yumi blong laef long niufala wol mo from ol wok we bambae yumi mekem long taem ya, blong tijim olgeta we oli laef bakegen mo blong mekem wol ya i kam paradaes.

²¹ Nomata wanem samting i hapen, yumi mas trastem Lida mo King blong yumi, from we hem bambae i lidim yumi i go long niufala wol. (Ridim Sam 46:1-3.) Tede, maet i had blong folem ol jenis, speseli taem yumi no tingbaot se bambae i olsem. Taem samting olsem i hapen, ?olsem wanem yumi save gohed blong gat pis long tingting mo bilif strong long Jehova? Bambae yumi tokbaot ansa blong kwestin ya long nekis stadi.