Mo tu, kontrak ya i putumap wan niufala oganaesesen, nem blong hem Ligofnesen. Wok blong hem i blong “mekem olgeta kantri blong wol oli wok gud tugeta mo blong mekem se i gat pis mo seftaem long fulwol.” Plante skul we oli giaman se oli Kristin oli sapotem Ligofnesen. Kaonsel blong Jos blong Kraes long Amerika i talem se Ligofnesen i “rod we politik i stap yusum blong soemaot Kingdom blong God long wol ya.” Blong soemaot se kaonsel ya i sapotem Ligofnesen, hem i sanem sam man oli go long wan bigfala miting long Paris blong tokbaot pis. Wan long ol man ya i talem se miting ya i “statem wan niufala taem long histri blong wol.”

I tru se wan niufala taem i stat, be i no bigfala miting ya we i statem taem ya. Long 1919, wan niufala taem i stat long saed blong wok blong prij, from we Jehova i givim paoa long ol man blong hem blong oli prij strong moa i bitim bifo. Be fastaem, i mas gat wan bigfala jenis i kamaot long ol Baebol Studen.

Oli makemaot Sarede 4 Jenuware 1919, olsem dei blong vot blong putumap ol daerekta blong Wajtaoa Sosaeti. Long taem ya, Joseph Rutherford we i bin lidim ol man blong Jehova, wetem seven narafala brata, oli stap long prisen long Atlanta, Georgia, Amerika. Oli sakem olgeta long kalabus blong nating nomo. ?Olsem wanem? ?Bambae ol brata oli vot from ol daerekta long prisen o bambae oli vot from sam narawan?

Long prisen, Brata Rutherford i wari long fiuja blong oganaesesen. Hem i save wanem i stap long tingting blong sam brata, hemia se i moagud blong putumap wan narafala presiden. Ale hem i raetem wan leta blong talem se i gud blong putumap Evander Coward. Hem i talem se Brata Coward i wan man we i “kwaet,” “i waes,” mo “i obei long Masta.” Be plante brata oli ting se i gud oli wet sikis manis, nao oli jes vot. Ol loea blong ol brata long prisen oli agri. Be sam brata oli no glad mo oli kam kros.

 Nao wan samting i hapen we Richard Barber i talem se i olsem ‘wota we i kilim faea.’ Wan brata we i no fraet blong toktok, i se: “Mi mi no wan loea, be mi save samting long saed blong loa blong soemaot lav. God i wantem se yumi holemstrong long hem mo ol brata blong yumi. Mi no save tingbaot wan rod we i moagud blong holemstrong long God, i bitim we yumi vot blong putumap Brata Rutherford bakegen olsem presiden.” —Sam 18:25.

Brata Macmillan we hem tu i stap long prisen, i talem se long nekis dei, Brata Rutherford i noknok long wol blong rum blong hem mo i talem se, “Pusum han blong yu i kam.” Nao Brata Rutherford i givim wan pepa we i gat mesej long hem. Brata Macmillan i luk sot mesej ya mo i save wantaem mining blong hem. Mesej ya i olsem: “RUTHERFORD WAES VAN BARBER ANDERSON HUDGINGS MO SPILL PRESIDEN FAS TRI DAEREKTA LAV LONG YUFALA EVRIWAN.” Hemia i min se oli putumap bakegen Joseph Rutherford olsem presiden, mo William Van Amburgh i daerekta yet.

Taem ol eit brata ya oli stap long prisen, ol Baebol Studen oli saenem wan pepa blong askem long gavman blong i letem olgeta oli gofri. Mo ol brata mo sista ya we oli no fraet, oli askem long ol narafala man tu blong oli saenem, mekem se bitim 700,000 man oli saenem pepa ya. Be long Wenesde 26 Maj 1919, bifo we oli gat janis blong givim pepa ya long gavman, Brata Rutherford mo ol narafala brata oli kam fri.

Brata Rutherford i toktok long olgeta we oli welkamem hem, i se: “Mi mi bilif strong se hadtaem ya we yumi evriwan i pastru long hem, i blong rerem yumi from ol trabol we i bigwan moa. . . . Yufala i no faet blong mekem se mifala i kamaot long prisen. Hemia i no bigfala risen. . . . Yufala i faet blong leftemap nem blong Jehova, mo yufala we i mekem olsem i kasem wan nambawan blesing.”

Ol samting we i hapen long kot i soemaot se Jehova i lidim bisnes ya. Long 14 Mei 1919, kot blong apil i mekem desisen ya: “Kot we i harem kes ya . . . i no mekem i stret long ol man ya, mo from samting ya jajmen agensem olgeta i jenis.” Hemia wan gudfala desisen. ?From wanem? Kot i bin putum sam bigfala poen agens long ol brata. Sipos oli lego ol brata nomo, bambae ol bigfala poen ya oli stap yet long ol fael blong kot. Be taem oli jenisim jajmen se ol brata oli no gat poen, hemia i min se i no gat wan fael long kot agensem olgeta.

Brata Macmillan i talem se: “Taem mifala i wet blong Masta i tekem mifala i go long  heven, mifala i no waet pej mo westem taem nomo. Mifala i save se mifala i mas faenemaot samting we Masta i wantem.”

Be ol brata long hedkwota oli no save statem bakegen wok we oli stap mekem plante yia finis. ?From wanem? From we taem oli stap long prisen, sam man oli spolem ol pat blong ol masin blong printim ol buk. Hemia i mekem ol brata oli harem nogud, mo sam long olgeta oli ting se maet wok blong prij i finis.

?Olsem wanem? ?I gat sam man yet we oli wantem harem gud nius blong Kingdom we ol Baebol Studen oli talemaot? Blong faenem ansa blong kwestin ya, oli singaot ol man i kam long wan pablik tok we Brata Rutherford i givim. Brata Macmillan i talem se: “Sipos i no gat man i kam long miting ya, bambae mifala i save se wok blong prij i finis.”

Taswe, long Sande 4 Mei 1919, long Los Angeles, Califonia, Brata Rutherford, we hem i sik bigwan, i givim pablik tok ya “Hop Blong Ol Man We Oli Stap Harem Nogud.” Samwe long 3,500 man oli kam, be haos miting i smol. Long nekis dei, hem i mekem tok ya bakegen mo 1,500 man i kam. !Ol brata oli faenemaot se plante man oli wantem harem gud nius!

Samting we ol brata oli mekem biaen, i gat paoa long wok blong ol Witnes blong Jehova kam kasem tede.

Wajtaoa blong 1 Ogis 1919 i talem se, long stat blong Septemba, bambae i gat wan asembli long Cedar Point, Ohio. Clarence Beaty, wan yangfala Baebol Studen long Missouri, i talem se: “Evriwan oli wantem go.” Bitim 6,000 brata mo sista oli kam, hemia i bitim namba we ol brata oli tingbaot. Wan narafala samting we i mekem se asembli  ya i wan taem blong glad, hemia se bitim 200 niufala disaepol oli baptaes long Lek Erie we i klosap.

Long 5 Septemba 1919, long namba faef dei blong asembli ya, Brata Rutherford i givim wan “Tok We i Go Long Ol Man We Oli Wok Wetem Hem,” nao i talem se bambae i gat wan niufala magasin, nem blong hem The Golden Age. * Bambae magasin ya i “tokbaot ol impoten nius, mo i soemaot wanem we Baebol i talem long ol samting we i stap hapen.”

Ol Baebol Studen oli no mas fraet blong prij wetem niufala magasin ya. Wan leta we i eksplenem olsem wanem blong mekem wok ya, i talem se: “Evriwan we oli givim laef long Jehova [baptaes] oli mas tingbaot se i wan bigfala blesing blong mekem wok ya, mo oli mas tekem janis naoia blong joen long bigfala wok blong prij long fulwol.” !Plante brata mo sista oli joen long wok ya! Long ol manis go kasem Disemba, ol pablisa blong Kingdom oli pulum bitim 50,000 man, blong oli wantem kasem evri kopi blong niufala magasin ya.

Long en blong 1919, ol man blong Jehova oli gat paoa mo oli rere blong wok strong. Mo tu, sam impoten profet tok long saed blong ol las dei, oli kamtru finis. Profet tok blong Malakae 3:1-4 i kamtru finis, se ol man blong God bambae oli kasem trabol we i klinim mo stretem olgeta. Ol man blong Jehova oli kam fri finis long “Bigfala Babilon,” mo Jisas i putumap “gudfala slef we i waes.” * (Rev. 18:2, 4; Mat. 24:45) Naoia ol Baebol Studen oli rere blong mekem wok ya we Jehova i wantem.