KATELFIS, i wan nawita we i gat spesel fasin blong jenisim kala blong hem, mo samtaem i no isi blong man i luksave hem. Wan ripot i soemaot se, wan katelfis “i save wokem plante kalakala laen long bodi blong hem. Mo i save mekem samting ya, kwiktaem nomo.” ?Olsem wanem wan katelfis i save mekem samting ya?

Tingbaot: Aninit long skin blong wan katelfis, i gat wan spesel sel, we nem blong hem chromatophore. Sel ya i mekem se hem i save jenisim kala blong hem. Insaed long sel ya, i gat ol basket we oli fulap long ol samting we oli wokem kala mo i gat ol masel oli goraon long olgeta. Taem wan katelfis i wantem haedem hem wan, bren blong hem i sanem wan mesej long ol masel we oli goraon long ol basket ya. Ol basket ya, wetem ol smosmol samting we oli wokem kala long bodi blong hem, oli kam bigwan, mo kwiktaem nomo kala blong hem i jenis. Fasin ya blong jenisim kala, i no hapen nomo taem ol katelfis i wantem haed. Be hem i jenisim kala tu taem hem i wantem toktok wetem ol narafala katelfis, mo blong mekem fren.

Ol saentis long Yunivesiti blong Bristol, long Inglan, oli wokem wan giaman skin blong katelfis. Aninit long skin, i gat ol smol masin we oli wok olsem ol masel blong katelfis. Mo ol smol masin ya, oli goraon long ol smol blak raba we oli raon. Taem oli putum lektrik i go long giaman skin ya, masin we i wok olsem masel blong katelfis, i pulum ol blak raba ya mo oli kam bigwan mo oli jenisim kala blong skin.

Jonathan Rossiter, wan saentis, i talem se spesel fasin blong katelfis blong jenisim kala blong hem i gud tumas. Hem i talem se ol saentis oli save yusum ol save we oli fanem, blong wokem ol klos we oli save jenisim kala blong olgeta kwiktaem nomo. Rossiter i talem se, maet ol man bambae oli werem ol klos olsem blong haedem olgeta, no jes blong soem stael blong klos ya.

?Wanem tingting blong yu? ?Nawita we i gat spesel fasin blong jenisim kala, i kamaot olsem nomo, no i gat wan Man we i wokem?