Klaemet jenis i spolem ol rif, ol sel, mo ol narafala samting we i laef long solwota. Ol saentis oli talem se long ol 30 yia we i kam, maet evri rif we oli stap sapotem ol laef samting long solwota oli save ded.

Ol man blong stadi oli talem se klosap 90 pesen blong ol pijin blong solwota oli bin kakae plastik, mo evri yia ol plastik we oli stap long solwota, oli kilim plante milian animol blong solwota i ded.

Long 2022, António Guterres we i Sekretari Jenerol blong Yunaeted Stet, i talem se: “Yumi no bin lukaot gud long solwota, mo tede yumi stap long wan taem we bambae yumi talem se ‘Solwota i Stap Long Denja.’”

God i wokem solwota mo ol laef samting long hem, long wan fasin we oli save gohed blong stap klin mo helti, sipos ol man oli no sakem tumas doti i go long hem. Buk ya Regeneration: Ending the Climate Crisis in One Generation, i eksplenem se sipos ol man oli no sakem doti long solwota, “ol samting long hem oli save klinim olgeta wan.” Traem luk sam eksampol:

• Wan smol laef samting we nem blong hem phytoplankton, i save kakae mo storem kabon daeoksaed, we i men gas we oli ting se hem nao i mekem se i gat klobol woming. Smol Phytoplankton ya i naf blong storem klosap sem amaon blong kabon daeoksaed we olgeta tri, gras, mo olgeta narafala plant long wol oli save storem sipos oli joen tugeta.

• Ol smol bakteria oli kakae ol skin mo bun blong ol fis we oli ded. Sipos oli no mekem olsem, solwota bambae i kam doti. Biaen, ol smol bakteria ya oli kam olsem kakae blong ol narafala laef samting long solwota. Websaet ya Smithsonian Institution Ocean Portal i talem se hemia i “mekem se solwota i klin mo i klia gud.”

• Fasin blong plante fis blong granem kakae, i givhan blong jenisim asid long solwota we i save spolem ol korel, ol sel, mo ol narafala laef samting, i kam ol gudfala minerol (alkaline) long wota.

Sipos ol man oli neva sakem doti long solwota, bambae oli no nid tu blong klinim. Taswe, ol man blong stadi oli leftemap tingting blong ol man blong yusum ol bag, ol tul, mo ol kontena we oli save yusum bakegen, i bitim we oli yusum ol plastik wan taem nomo, biaen oli sakem.

Be i gat moa samting yet blong mekem. I no longtaem i pas, wan oganaesesen we i lukaot long envaeronmen i tekemaot 9,200 tan blong ol doti we oli stap long sanbij, long 112 kantri long wan yia nomo. Be hemia smol amaon nomo blong ol doti we i stap go long solwota evri yia.

National Geographic i talem se: “Ol man oli bonem plante fuel we i mekem se ol animol blong solwota, oli no moa naf blong klinim solwota olsem we oli sud mekem.”

“Wol ya i fulap gud long ol samting we yu mekem. I gat solwota we i bigwan we i bigwan, mo i fulap gud long ol laef samting mo man i no naf blong kaontem evriwan, i gat ol smolwan mo ol bigwan tu.”—Ol Sam 104:​24, 25.

God i krietem solwota long fasin we i save klinim hem wan. Traem tingbaot: Sipos hem nao i wokem solwota mo olgeta samting we i laef long hem, yumi sua se hem i naf blong karemaot ol samting we i stap spolem solwota. Yu luk haf ya “God i Promes Se Wol Blong Yumi Bambae i Stap,” long pej 15.