Maet ol man oli no laekem ol narafala we kantri, kala, traeb, o lanwis blong olgeta i defren, be i no hemia nomo. Oli no laekem olgeta ya tu we jos blong olgeta i defren, o olgeta we oli man o woman, o olgeta we oli rij o pua. Samfala oli jajem ol narafala from yia mo edukesen blong olgeta, disabiliti blong olgeta, o fes blong olgeta. Be yet, oli ting se oli no gat fasin ya blong no laekem narafala.

?Vaeras ya blong no laekem narafala, i save kasem yu? Sipos narafala i gat fasin ya, yumi save luksave kwiktaem nomo. Be sipos yumi nao yumi gat, maet i had blong luksave. Blong talem stret, yumi evriwan i gat fasin ya, maet smol o bigwan. Profesa David Williams we i stadi long laef blong man, i talem se taem ol man oli tingting nogud long wan grup blong man, nao biaen oli mitim wan memba blong grup ya, “bambae oli mekem i defren long man ya, be oli no kasemsave nating se oli stap mekem olsem.”

Eksampol, Jovica i stap long wan kantri long saotis Yurop, mo long ples ya, i gat wan smol grup blong man we ol narafala oli no laekem. Jovica i talem se: “Mi ting se evri man long grup ya, oli nogud. Mo mi ting se hemia i tru from evri man oli gat tingting ya, be mi no luksave se mi gat fasin ya blong no laekem narafala.”

Plante gavman oli putumap ol loa blong stopem fasin ya blong agensem o no laekem narafala from kala blong skin o kantri blong olgeta. Nating se i olsem, rabis fasin ya i gohed yet. ?From wanem? From we ol loa ya oli blokem aksen blong man nomo. Be oli no blokem tingting mo filing blong man. Mo fasin blong no laekem narafala i stat fastaem long tingting mo hat blong man. ?Olsem wanem? ?Yumi no naf blong winim fasin ya? ?I gat wan meresin blong stopem vaeras ya blong no laekem narafala?