CICADA, hem i wan bebet we i olsem grasopa, mo i laef long evri kantri, be i no long Antaktika. I gat wan kaen Cicada we ol saentis oli faenemaot long not is blong Amerika, mo oli sapraes tumas long hem. Oli singaot hem se, Periodical Cicadas.

Tingbaot: Long en blong koltaem, ol Cicada ya oli kam plante we plante mo oli laef blong sam wik nomo, biaen oli ded. Long sot taem we oli laef, oli jenisim skin blong olgeta, oli krae mo mekem plante noes, oli flae olbaot, mo oli mekem pikinini, afta oli ded. Samwe long 13 no 17 yia afta, ol nekis grup blong bebet ya oli kamkamaot bakegen, be hemia i dipen se oli blong wanem ples. Long taem ya ?wanem i hapen long olgeta?

Fastaem, i gud yumi kasem save long fasin blong laef blong ol bebet ya. Ol bebet ya oli stat blong mekem pikinini, afta long faswan wik we oli kamkamaot long graon. Wan woman Cicada i save putum 400 kasem 600 eg, mo oli putum eg long ol smosmol hol insaed long branj blong ol tri. Afta sam wik i pas, ol eg oli brok mo ol smol bebet ya oli folfoldaon i go long graon, mo oli laef insaed long graon. Oli dring wota long rus blong ol tri, mo oli laef 13 no 17 yia insaed long graon. Biaen, oli kamkamaot long graon, mo afta long wan wik, oli mekem pikinini mo oli folem sem fasin blong laef.

I gat wan haf long magasin ya Nature, we i tokbaot ol bebet ya. Hem i talem se: “Long ol handred yia we oli pas, ol saentis oli no kasem save gud long spesel fasin blong laef blong wan Cicada. . . . Tede tu, ol man blong stadi long ol bebet oli stap traehad yet blong kasem save fasin blong laef blong bebet ya.” I no gat wan narafala anamol no bebet, we i gat spesel fasin blong laef, olsem ol Cicada.

?Wanem tingting blong yu? ?Spesel fasin blong laef blong Cicada, i kamaot olsem nomo, no i gat wan Man we i wokem?