SIPOS yu stap wari o fraet from we yu harem tumas rabis nius tede, yu yu sem mak long plante narafala man. Long 2014, Barack Obama we i presiden blong Yunaeted Stet long taem ya i talem se, plante man we oli harem rabis nius oltaem oli ting se “wol ya i stap go krangke, mo man i no naf blong mekem wan samting blong stopem.”

Be afta we hem i talem ol tok ya, hem i toktok gud long saed blong ol plan we oli stap gohed blong stretem plante trabol long wol. Hem i tokbaot plan we sam gavman oli gat blong stretem ol trabol, i talem se hemia i “gud nius,” i “hop se bambae i wok,” mo hem i “stap tingting long gudfala saed” nomo. I olsem we hem i talem se sipos ol man we oli gat gudfala tingting oli traehad, oli save mekem wol ya i kam gud moa, mo blokem bigfala trabol we i save spolem wol ya.

Plante man oli gat sem tingting. Samfala oli trastem saens, mo oli bilif se ol saentis bambae oli wokem plante niufala samting kwiktaem blong stretem ol trabol. Wan man we i save gud wok ya blong putum bigfala save long wan smol samting olsem flas draev, i talem wetem strong tingting se long yia 2030, “save mo wok blong olgeta bambae i kam antap wan taosen taem moa, mo long 2045, bambae i kam antap wan milian taem.” Hem i gohed se: “Yumi stap gohed gud. Nating se ol trabol we yumi fesem oli stap kam bigwan moa, be yumi stap winim olgeta.”

?I tru se wol blong yumi i kam nogud tumas, nao yumi klosap long wan bigfala trabol we bambae i spolem fulwol? Sam saentis mo sam man blong politik oli traem blong givim hop, be plante man oli wari yet. ?From wanem?

OL BOM BLONG KILIM FULAP MAN I DED WANTAEM. Yunaeted Neson mo ol narafala grup olsem, oli traehad blong katemdaon namba blong ol niuklia bom long wol, be oli no save mekem. Sam stronghed lida oli laf long ol loa we ol grup ya oli putumap. Naoia, ol kantri we oli gat niuklia bom finis, oli stap hareap blong wokem ol niufala bom we oli save kilim plante moa man i ded wantaem. Mo ol kantri we bifo oli no gat ol bom, naoia oli gat naf bom blong kilim fulap man i ded wantaem.

Ol niuklia bom we ol kantri oli stap wokem, oli mekem se wol ya i kam wan ples we i denja tumas, nating se ol man oli talem se i gat “pis.” Wan buk (Bulletin of the Atomic Scientists) i talem se: “Sipos wan dei i gat ol bom we oli no nidim man blong mekem oli bosta be oli folem wan program nomo, hemia bambae i wan bigfala trabol bitim mak.”

 SIK I STAP KAM BIGWAN MOA. Ol saentis oli traehad blong mekem sam samting blong givhan long helt blong man, be oli no save winim evri sik. Ol man oli stap kasem ol bigfala sik from hae blad presa, man i fatfat tumas, doti long win, mo drag, mo ol sik ya oli stap kam antap moa tede. Plante moa man oli ded from kansa, hat atak o strok, mo sik blong suga, hemia ol sik we oli no kasem long narafala man. I gat ol narafala sik tu, olsem sik long tingting. Mo i no longtaem i pas, ol man oli sek long tu bigfala sik ya Ebola mo Zika, we oli save pas i go kwiktaem long ol man, mo oli spolem laef blong plante man. Bigfala poen se: !Ol man oli no naf blong winim ol sik, mo i luk olsem se sik bambae i neva finis!

OL MAN OLI SPOLEM WOL. Ol faktri oli stap sakem plante doti i go long win. Evri yia, plante milian man oli stap ded from we oli pulum doti win ya.

Ol man, ol vilej, mo ol grup we oli wok blong gavman, oli stap gohed blong sakem ol doti blong toelet, ol doti blong hospital, ol meresin we oli yusum long garen, ol plastik, mo ol narafala doti, i go long solwota. Wan buk (Encyclopedia of Marine Science) i talem se: “Ol doti ya oli posenem ol fis mo ol gras we i gru long solwota, mo i posenem tu ol man we oli kakae ol samting ya.”

Antap long hemia, yumi sot long ol klin wota blong dring. Wan man Inglan we i raetem ol buk blong saens, Robin McKie, i givim woning se: “Long evri ples long wol bambae i gat hadtaem blong kasem wota.” Ol man blong politik oli talem se ol man nao oli stamba blong trabol ya, mo i wan bigfala denja long laef blong ol man.

OL DISASTA OLI SPOLEM OL MAN. Ol hariken, waelwin, mo etkwek, oli mekem se bigfala wota i ron, ol hil oli brobrok, mo oli spolem ol ples. Ol disasta ya oli kilim i ded plante moa man i bitim bifo, mo plante moa oli kasem bigfala trabol from. Wan stadi we U.S. National Aeronautics and Space Administration i mekem, i soemaot se bambae i kam mowas yet. Bambae “ol hariken oli kam bigwan moa, ples bambae i hot bitim mak we plante man bambae oli ded from, mo rentaem mo draetaem bambae i kam moa nogud.” ?Olsem wanem? ?Bambae ol disasta ya oli spolem olgeta man?

Maet yu tingbaot sam narafala trabol we oli save spolem laef blong ol man. Be sipos yu tingbaot ol trabol nomo, bambae yu neva faenem ansa blong ol kwestin long saed blong fiuja. Mo tu, samfala oli talem se, bambae yu no faenem ansa sipos yu lesin long ol man blong politik mo ol saentis. Be olsem yumi tokbaot finis, plante man oli faenem ol gudfala ansa long ol kwestin long saed blong trabol long wol mo fiuja. ?Oli faenem ol ansa ya wea?