Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

Wok Had Blong Gat “Gudhan Blong Tij”

Wok Had Blong Gat “Gudhan Blong Tij”

Wok Had Blong Gat “Gudhan Blong Tij”

“Yu mas talemaot tok blong [God]. . . . Yu mas pulum ol man blong oli bilif long hem, mo yu mas tok strong long ol man we oli rong, mo yu mas mekem tingting blong ol man oli stanap strong, mo yu mas mekem tingting blong yu i longfala blong tijimgud olgeta [“gat gudhan blong tij,” NW].”—2 TIM. 4:2.

1. ?Jisas i talem long ol disaepol blong hem blong oli mekem wanem? ?Mo hem i givim wanem eksampol long saed ya?

TAEM Jisas i stap long wol, hem i mekem ol bigbigfala merikel blong tekemaot sik blong plante man. Nating se i olsem, ol man oli no tingbaot hem olsem wan man blong mekem merikel, be oli tingbaot hem olsem wan tija. (Mak 12:19; 13:1) Wok we i moa impoten long tingting blong Jisas, hemia blong talemaot gud nius blong Kingdom blong God. Mo hemia wok we i moa impoten long tingting blong ol man blong Jisas tede tu. Olgeta Kristin oli mas mekem wok ya blong pulum ol man oli kam disaepol blong Jisas. Oli mekem olsemia taem oli tijim ol man blong folem ol tok we Jisas i bin talem.—Mat. 28:19, 20.

2. ?Yumi nidim wanem blong mekemgud wok blong prij?

2 Blong mekem wok ya blong pulum ol man oli kam disaepol, yumi traehad oltaem blong kamgud moa long fasin blong yumi blong tij. Aposol Pol i soemaot se samting ya i impoten tumas, taem hem i raetem leta i go long Timoti, fren blong hem we i stap mekem sem wok blong prij olsem hem. Pol i talem se: “Yu mas lukaot gud long fasin blong yu, mo long ol tok we yu stap tijim ol man long hem. Oltaem yu mas mekem olgeta fasin ya. Sipos yu mekem olsem bambae yu save sevem yu, wetem ol man we oli stap lesin long yu.” (1 Tim. 4:16) Fasin blong tij we Pol i stap tokbaot, i no blong givim save nomo long man, nogat. Ol Kristin we oli karem frut long wok blong prij, oli mekem trutok blong Baebol i kasem hat blong ol man, nao trutok ya i pusum olgeta blong jenisim ol fasin blong olgeta. Blong mekem olsem, oli mas gat gudhan blong tij. ?Olsem wanem yumi save gat “gudhan blong tij” taem yumi stap talemaot gud nius blong Kingdom blong God?—2 Tim. 4:2, NW.

Lanem Blong Gat “Gudhan Blong Tij”

3, 4. (a) ?Olsem wanem yumi save lanem blong gat “gudhan blong tij”? (b) ?Olsem wanem Tiokratik Skul i givhan long yumi blong kam ol gudfala tija?

3 Wan diksonari i talem mining blong “gudhan” se “man i lanem blong mekemgud wan samting taem hem i stadi, i mekem samting ya bakegen mo bakegen, mo i lukluk narafala.” I nidim we yumi mekem trifala samting ya evriwan, blong yumi save kam ol gudfala tija blong gud nius. I gat wan rod nomo blong kasemsave gud long samting we yumi wantem tijim man long hem, hemia blong stadi mo prea long saed ya. (Ridim Ol Sam 119:27, 34.) Sipos yumi lukluk gud long fasin blong ol narafala we oli save tij gud, bambae yumi lanem ol rod we oli yusum mo yumi save folem fasin blong olgeta. Mo sipos yumi mekem bakegen mo bakegen ol samting we yumi lanem, bambae yumi kamgud moa long fasin blong tij.—Luk 6:40; 1 Tim. 4:13-15.

4 Jeova i Bigfala Tija blong yumi. Hem i yusum ogenaesesen blong hem long wol blong trenem ol man blong hem long ol rod we oli save yusum blong mekemgud wok ya blong prij. (Aes. 30:20, 21) Evri wik, olgeta kongregesen oli kasem trening ya long Tiokratik Skul. Skul ya i blong halpem olgeta we oli joen long hem blong kamgud moa long wok ya blong talemaot Kingdom blong God. Buk we oli yusum moa bitim ol narafala buk long skul ya, hemia Baebol. Tok ya we i kamaot long Jeova i talem wanem we yumi mas tijim ol man long hem. Mo tu, Baebol i soemaot wanem ol rod blong tij we oli karem frut mo we oli stret gud. Oltaem Tiokratik Skul i pulum yumi blong tingbaot se, bambae yumi kamgud moa long wok blong tij sipos yumi yusum Tok blong God, askem ol gudfala kwestin, yusum ol klia mo isi tok, mo intres long ol narafala. Naoia bambae yumi tokbaot ol poen ya wanwan. Afta, bambae yumi tokbaot olsem wanem blong mekem trutok i kasem hat blong ol studen.

Yusum Tok Blong God Blong Tij

5. ?Ol tok we yumi talem blong tijim man i mas stanap long wanem? ?From wanem?

5 Jisas, we i tij gud bitim ol narafala man, hem i yusum ol tok blong Baebol blong tijim man. (Mat. 21:13; Jon 6:45; 8:17) Tok we Jisas i talem i no kamaot long hem be i kamaot long God we i sanem hem. (Jon 7:16-18) Yumi mas folem fasin ya blong Jisas. Ol tok we yumi talem long wok blong prij mo long ol Baebol stadi i mas stanap long Tok blong God. (2 Tim. 3:16, 17) Tok ya we i kamaot long God i gat paoa, mo i pulum man bitim enikaen waes tok we yumi wan yumi save talem. Baebol i gat paoa. Nomata wanem poen we yumi stap traehad blong halpem studen blong kasem, beswan rod i blong askem long hem blong ridim wanem we Baebol i talem.—Ridim Hibrus 4:12.

6. ?Olsem wanem tija i save meksua se studen i kasem mining blong ol save we tufala i stadi long hem?

6 From we wan Kristin tija i yusum Baebol oltaem, hemia i no min se hem i no nidim blong reregud from Baebol stadi we bambae hem i mekem. Defren olgeta, hem i mas tingting gud long ol vas blong Baebol we oli stap long ol paragraf, blong jusum gud olgeta we hem mo studen bambae tufala i ridim long stadi. Klosap oltaem i gud blong jusum ol vas we oli soemaot from wanem yumi bilif olsem. Mo tu, tija i mas halpem studen blong kasemsave mining blong evri vas we hem i ridim.—1 Kor. 14:8, 9.

Askem Ol Gudfala Kwestin

7. ?From wanem i gud blong yusum ol kwestin blong tijim man?

7 Sipos tija i askem ol gudfala kwestin, hem i save pulum studen blong tingting gud long ol save, nao save ya bambae i kasem hat blong studen. Taswe i moagud we yu askem long studen blong eksplenem ol vas long yu, i bitim we yu yu eksplenem ol vas long hem. Maet yu nidim blong askem sam moa kwestin long hem blong givhan long hem blong kasem stret mining blong vas. Taem yu yusum ol kwestin blong tijim studen, yu yu givhan long hem blong kasemsave from wanem yumi bilif olsem, mo yu halpem hem blong hem tu i bilif long tijing ya.—Mat. 17:24-26; Luk 10:36, 37.

8. ?Olsem wanem blong luksave wanem i stap long hat blong studen?

8 Fasin blong stadi we ol buk blong yumi oli yusum, hemia kwestin mo ansa. Bighaf blong ol man we yu stadi Baebol wetem olgeta bambae oli lukaot ansa blong ol kwestin long ol paragraf long buk, mo bambae oli ansa kwik. Be wan tija we i stap traehad blong mekem trutok i kasem hat blong studen, bambae i wantem moa i bitim we studen i givim stret ansa nomo. Tingbaot: Maet studen i save eksplenem wanem we Baebol i talem long saed blong ol nogud fasin blong seks. (1 Kor. 6:18) Be sipos tija i askem sam gudfala kwestin long kaen fasin, hem i save faenemaot wanem tingting blong studen long saed blong ol rabis fasin ya. Maet tija i askem se: “?From wanem Baebol i agensem fasin ya blong slip olbaot? ?Wanem tingting blong yu long loa ya we God i givim? ?Yu yu ting se i moagud long yumi sipos yumi folem loa ya blong God long laef blong yumi?” Ol ansa we studen i givim oli save soemaot wanem i stap long hat blong hem.—Ridim Matiu 16:13-17.

Yusum Ol Klia Mo Isi Tok

9. ?Taem yumi tijim man long ol save blong Baebol, yumi mas tingbaot wanem?

9 Bighaf blong ol trutok blong Baebol oli klia mo isi. Be maet plante man we yumi stadi wetem olgeta oli konfius from we oli bin lanem ol tijing blong ol giaman skul. Taswe wan gudfala tija bambae i mekem ol save blong Baebol i kam isi blong studen i kasem. Ol gudfala tija oli givimaot save long fasin we i isi, i klia, mo i stret. Sipos yumi folem fasin ya, bambae yumi no mekem trutok i kam wan samting we i strong blong studen i kasem. Yumi no mas talem plante tumas smosmol poen we studen i no nidim blong save long olgeta. Mo yumi no nidim blong tokbaot evri haf blong vas we yumi ridim. I moagud blong tokbaot haf ya nomo we i pruvum poen ya we yumi stap tijim studen long hem. Sloslo, studen bambae i kasem ol dip trutok blong Baebol taem save blong hem i kam bigwan moa.—Hib. 5:13, 14.

10. ?Blong save hamas paragraf blong mekem long wan Baebol stadi, yumi mas tingbaot wanem?

10 ?Yumi mas stadi long hamas paragraf long wan stadi? Yu nomo yu mas luksave samting ya. Save mo laef blong ol studen i defdefren. Save mo laef blong ol tija tu i no sem mak. Be oltaem yumi mas tingbaot se yumi ol tija yumi wantem halpem studen blong yumi blong wokem bilif we i strong. Taswe yumi mas letem naf taem blong hem i ridim, i kasemsave, mo i agri long ol trutok blong Baebol we yumi stap tijim long hem. Yumi no mas stadi long moa save i bitim wanem we hem i naf blong kasem. Be yumi no mas slo tumas tu. Afta we studen i kasem gud wan poen, yumi gohed long nekiswan.—Kol. 2:6, 7.

11. ?Yumi save lanem wanem from fasin blong aposol Pol blong tijim man?

11 Taem aposol Pol i prij long ol man we oli no gat save, hem i talemaot gud nius long fasin we i klia mo i isi. Nating se Pol i skulgud, be hem i no yusum ol flas tok we i had blong kasemsave long olgeta. (Ridim 1 Korin 2:1, 2.) Ol man we oli rili wantem save trutok oli laekem ol trutok blong Baebol from we ol trutok ya oli klia mo isi. Man we i no skulgud, be hem tu i save kasemsave long ol trutok ya.—Mat. 11:25; Wok 4:13; 1 Kor. 1:26, 27.

Givhan Long Ol Studen Blong Tinghae Long Samting We Oli Lanem

12, 13. ?Wanem i save pulum studen blong tekem aksen folem samting we hem i stap lanem? Givim wan eksampol.

12 Blong ol tijing we yumi givim oli karem frut, oli mas kasem hat blong studen. Hem i mas luksave olsem wanem hem i save folem ol tijing ya long laef blong hem, olsem wanem bambae oli givhan long hem, mo olsem wanem bambae laef blong hem i kam moagud sipos hem i folem ol tok blong Baebol.—Aes. 48:17, 18.

13 Tingbaot sipos yumi stap tokbaot Hibrus 10:24, 25 wetem wan studen. Tufala vas ya oli pulum ol Kristin blong joen wanples, blong leftemap tingting blong olgeta wetem ol tok blong Baebol, mo blong kampani tugeta long lav. Sipos studen i no stap kam long ol miting yet, i gud blong tekem smoltaem blong eksplenem olsem wanem yumi mekem ol miting mo wanem we yumi tokbaot. Maet yumi talem tu se ol miting oli haf long wosip blong yumi, mo yumi save soem olsem wanem ol miting oli givhan long yumi wanwan. Biaen, yumi askem long studen blong i kam long miting. Tingting we i pusum hem blong obei long ol tok ya blong Baebol, i mas from we hem i wantem obei long Jeova, i no from we hem i wantem mekem tija blong hem i glad.—Gal. 6:4, 5.

14, 15. (a) ?Wan studen blong Baebol i save lanem wanem long saed blong Jeova? (b) ?Olsem wanem save long saed blong ol fasin blong God i save givhan long wan Baebol studen?

14 Wan bigfala blesing we ol studen oli kasem taem oli stadi Baebol mo mekem i wok long laef blong olgeta, hemia se oli lanem blong savegud Jeova mo lavem hem. (Aes. 42:8) Jeova i wan Papa we i gat lav, hem i wokem heven mo wol, mo evri samting oli blong hem. Be antap long hemia, Jeova i talemaot ol fasin mo wok blong hem long ol man we oli lavem hem mo mekem wosip long hem. (Ridim Eksodas 34:6, 7.) Taem Moses i lidim neson blong Isrel i aot long wok slef long Ijip, Jeova i talemaot se hem i hu. Hem i se: “Bambae mi soemaot mi olsem we bambae mi soemaot mi.“ (Eks. 3:13-15, NW) Ol tok ya i minim se Jeova i save tekem eni fasin we hem i nidim blong tekem, blong mekem ol plan blong hem oli kamtru long ol man we hem i jusumaot olgeta. From samting ya, ol man Isrel oli bin save Jeova olsem Man blong sevem olgeta, Man blong faet from olgeta, Man blong givim ol samting we oli nidim, Man blong mekem ol promes blong hem oli kamtru, wetem plante narafala wok bakegen.—Eks. 15:2, 3; 16:2-5; Jos. 23:14.

15 Ating ol studen blong yumi bambae oli no luk han blong Jeova long laef blong olgeta olsem we Moses i luk ol merikel. Nating se i olsem, from samting we oli lanem, oli kasem moa tangkiu long hat blong olgeta, nao oli bilif strong long ol save ya mo mekem i wok long laef blong olgeta. Bambae oli luksave se oli mas trastem Jeova blong hem i givim fasin no fraet mo waes long olgeta, mo blong hem i lidim olgeta. Taem oli mekem ol samting ya, bambae oli save Jeova olsem wan Man blong givim waes advaes we oli save trastem, mo wan Man blong givim ol samting we oli nidim wetem plante moa samting bakegen.—Sam 55:22; 63:7; Prov. 3:5, 6.

Soemaot Lav Mo Intres Long Hem

16. ?Blong karem frut, from wanem i no save we tija i gat we i impoten bitim ol narafala samting?

16 Maet yu ting se yu no gat gudhan blong tij olsem we yu wantem. Be yu no mas letem tingting blong yu i foldaon from. Jeova mo Jisas tufala i stap lidim bigfala wok ya blong tijim ol man we i stap gohed long olgeta ples blong wol tede. (Wok 1:7, 8; Rev. 14:6) Tufala i save blesem bigfala traehad we yumi mekem, nao ol tok blong yumi i save gat paoa long man we hat blong hem i stret. (Jon 6:44) Maet tija i no nambawan tumas long fasin blong hem blong tij, be sipos hem i soemaot trufala lav long studen blong hem, samting ya i save tekem ples blong ol fasin we hem i no gat. Aposol Pol i kasemsave se i impoten tumas blong soem lav long olgeta we yumi tijim olgeta.—Ridim 1 Tesalonaeka 2:7, 8.

17. ?Olsem wanem yumi save soemaot se yumi rili intres long wanwan Baebol studen blong yumi?

17 Long sem fasin, yumi save soem se yumi rili intres long wanwan studen blong yumi sipos yumi tekem taem blong savegud olgeta. Taem yumi stadi wetem wan studen long saed blong ol rul blong Baebol, ating bambae yumi savegud ol samting long laef blong hem. Maet yumi luksave se hem i stap folem finis sam fasin long laef blong hem we hem i lanem long Baebol. Long sam narafala samting, maet hem i nidim blong mekem sam jenis yet. Sipos yumi halpem studen blong luksave olsem wanem ol save we hem i lanem long Baebol stadi blong hem i stret long laef blong hem wan, yumi save givhan long hem wetem lav, blong hem i kam wan trufala disaepol blong Kraes.

18. ?From wanem i impoten blong prea wetem studen blong yumi mo tokbaot hem long prea blong yumi?

18 Samting we i moa impoten bitim ol narafala samting, hemia se yumi mas prea wetem studen blong yumi mo tokbaot hem long prea blong yumi. Hem i mas luksave klia se yumi wantem givhan long hem blong kasem mak ya we hem i savegud God ya we i wokem hem, i kam klosap long God, mo i kasem gudfala frut taem i letem God i lidim hem. (Ridim Ol Sam 25:4, 5.) Taem yumi prea long Jeova blong i blesem wan studen we i stap traehad blong folem samting we hem i lanem, studen i luksave se i impoten we hem i mas ‘mekem samting we tok blong God i talem.’ (Jem. 1:22) Mo tu, taem studen i lesin long ol prea we oli kamaot long hat blong yumi, bambae hem tu i lanem olsem wanem blong prea. !Yumi kasem bigfala glad taem yumi halpem ol Baebol studen blong oli frengud wetem Jeova!

19. ?Bambae yumi tokbaot wanem long nekis stadi?

19 Yumi glad blong save se i gat bitim sikis milian haf Witnes long olgeta ples blong wol we oli stap traehad blong gat “gudhan blong tij,” taem oli bisi blong halpem ol man we oli rili wantem save trutok blong oli folem ol tok we Jisas i talem finis. ?Wanem frut i stap kamaot long wok blong prij we yumi mekem? Bambae yumi tokbaot ansa blong kwestin ya long nekis stadi.

?Yu Yu Save Tingbaot?

• ?From wanem ol Kristin oli mas lanem blong gat “gudhan blong tij”?

• ?Wanem sam rod blong kamgud moa long fasin blong tij?

• ?Wanem i save tekem ples blong sam fasin blong tij we yumi no nambawan tumas long olgeta?

[Kwestin]

[Tok blong pija long pej 13]

?Yu yu putum nem blong yu finis long Tiokratik Skul?

[Tok blong pija long pej 14]

?From wanem i impoten blong askem studen blong i ridim vas long Baebol?

[Tok blong pija long pej 16]

Prea wetem studen blong yu mo tokbaot hem long prea ya