!Yumi Nidim Man Blong Sevem Yumi!

KWIKTAEM nomo plante milian lita blong wota i fulumap wan maen blong digimaot jakol klosap long Pittsburgh, Pennsylvania, U.S.A. Naen man we oli wok insaed long maen ya, oli fas 73 mita aninit long graon long wan smol ples we wota i no kasem olgeta. Tri dei biaen oli jes sef, oli kamaot long maen ya mo oli no kasem kil. ?Oli sef olsem wanem?

Ol man we oli sevem olgeta oli yusum ol map blong maen ya mo ol satelaet (Global Positioning System) blong faenem stret ples we ol man ya oli fas long hem, ale oli digim wan hol we bigwan blong hem i 65 sentimeta mo oli sanem wan kej we i longfala mo i tintin, i godaon long ol man ya. Wanwan long ol naen man ya i go insaed long kej nao oli pulum hem i kam antap. Oli mekem olsem gogo olgeta evriwan oli kamaot long ples ya we oli save ded long hem. Ol man ya oli glad tumas, tingting blong olgeta i kwaet bakegen mo oli tangkiu bigwan from we oli sef.

Bighaf blong yumi bambae i neva fas aninit long graon olsem ol man ya we oli wok long maen blong digimaot jakol, mo bighaf blong yumi bambae i neva stap long wan bigfala trabol we klosap yumi ded from. Be yet, yumi evriwan i nidim man blong sevem yumi from we yumi no save ronwe long ol trabol olsem sik, olfala mo ded. Job, wan man we i holemstrong long God, i talem se: “Mifala man we i bon long wol ya, mifala i no strong. Laef blong mifala i sotfala nomo, mo i fulap long trabol. Mifala i stap kam bigfala kwiktaem nomo, olsem we flaoa i gru, be mifala i stap ded kwiktaem tu, olsem flaoa. Laef blong mifala i olsem sado, we i stap lus kwiktaem nomo.” (Job 14:1, 2) Nating se Job i talem toktok ya samwe 3,500 yia bifo, hem i tru yet tede from we i no gat wan long yumi we i save ronwe long fiuja blong yumi, hemia ded. Nomata yumi laef long wanem ples mo nomata yumi traehad blong lukaot long helt blong yumi, yumi nidim blong kam fri long fasin safa, ol trabol blong olfala, mo ded.

Ol man blong saens mo plante narafala man oli stap wokhad blong traem mekem se laef blong man i longfala moa i bitim yia we plante man i stap kasem naoia. Wan ogenaesesen i talem se mak blong hem i blong “winim ol samting we oli mekem man i ded” mo “blong halpem ol memba blong [ogenaesesen ya] blong oli save kasem mak we bodi blong olgeta i save laef olwe.” Be kam kasem tede, bigfala save blong saens wetem strong tingting blong ol man, i no mekem se man i laef longtaem moa. Olsem Moses i bin talem 3,500 yia bifo, bighaf blong ol man oli laef samwe 70 no 80 yia nomo.—Ol Sam 90:10.

Maet yu tu yu gat sem filing olsem Job long saed blong laef mo ded no maet yu gat wan narafala filing bakegen. Nating se i olsem, i sua se taem ol yia oli pas, yu tu bambae yu ‘lus kwiktaem olsem sado,’ bambae yu go longwe long ol fren, famle, haos blong yu mo olgeta samting we yu mekem long laef blong yu, bambae yu yu ded. Waes King Solomon blong Isrel bifo i raetem se: “Yes, i tru, ol man we oli laef yet oli save se bambae oli ded, be ol man we oli ded finis oli no moa save wan samting. Oli no moa save kasem pei blong ol samting we oli stap mekem, mo ol man oli fogetem olgeta finis.”—Prija 9:5.

Sore tumas, olsem Baebol i eksplenem, ded i “rul olsem king,” hem i olsem wan nogud rula we i bos long ol man. Yes, ded nao hem i laswan enemi we ol man oli nidim tumas blong kam fri long hem. (Rom 5:14, NW; 1 Korin 15:26) Ol beswan man we oli trenemgud olgeta blong sevem man long denja mo we oli gat ol beswan tul, oli no naf blong sevem yu blong olwe. Be Man ya we i Wokem yu, Jeova God, hem i rerem wan plan finis blong sevem yu blong olwe.

[Credit Line long pej 3]

Photo by Gene J. Puskar-Pool/Getty Images