Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

?God i Glad Long Enikaen Fasin Blong Wosip?

?God i Glad Long Enikaen Fasin Blong Wosip?

?God i Glad Long Enikaen Fasin Blong Wosip?

Ansa we plante man oli givim:

▪ “Ol skul oli olsem ol defdefren rod blong tekem man i go long God.”

▪ “Yu save bilif long enikaen samting nomo, be hat blong yu i mas tru.”

?Jisas i talem wanem?

▪ “Yufala i mas pas long get ya we i smol nomo blong go insaed. From we get ya we i bigwan, mo rod ya we i isi nomo, hemia i blong go lus. Mo plante man oli stap folem rod ya. Be get ya we i smol nomo, mo rod we i strong, hemia i blong go kasem laef. Mo smol man nomo oli faenem.” (Matiu 7:13, 14) Jisas i no holem tingting ya se ol skul oli olsem ol defdefren rod blong tekem man i go long God.

▪ “Bambae plante man oli save singaot long mi se, ‘Masta, Masta. Long nem blong yu, mifala i talemaot ol tok we God i givim long mifala. Mo long nem blong yu, mifala i ronemaot plante devel. Mo long nem blong yu, mifala i mekem plante merikel. ?Olsem wanem long mifala?’ Be bambae mi mi talem stret long fes blong olgeta se, ‘Neva mi mi save yufala. Yufala i man blong mekem ol rabis fasin, yufala i gowe long mi.’” (Matiu 7:22, 23) Jisas i no glad long evri man we i talem se hem i man blong hem.

PLANTE man we oli strong long skul blong olgeta, oli tinghae long ol tijing mo kastom blong skul ya. ?Be olsem wanem sipos ol tijing ya oli no stret wetem Tok blong God, Baebol? Jisas i soemaot se i denja blong folem ol kastom we ol man nomo oli stanemap. Hem i talem long ol lida blong skul long taem blong hem se: “Yufala i mekem tok ya blong God i nating nomo, blong bambae yufala i save holem kastom blong yufala.” Biaen, hem i talem bakegen sam tok we God i talem bifo finis, se: “Ol man ya oli stap ona long mi long ol toktok blong olgeta nomo, be tingting blong olgeta i longwe tumas long mi. Oli stap mekem wosip long mi blong nating nomo, from we taem oli tijim ol man, oli talem se tok ya i blong mi, be i tingting blong man nomo.”—Matiu 15:1-9; Aesea 29:13.

I no ol tijing nomo we oli impoten, be fasin blong yumi tu i impoten. Baebol i tokbaot samfala we oli talem se oli stap mekem wosip long God, i se: “Oli stap talem se oli save God, be ol fasin we oli stap mekem, i soemaot we tok ya blong olgeta i no tru.” (Taetas 1:16) Mo tu, Baebol i tokbaot ol man long taem blong yumi se: “Bambae oli laekem ol samting we oli save harem gud long hem, i bitim we oli lavem God. Bambae oli soem olgeta se oli man blong skul, be skul blong olgeta bambae i no wan trufala samting long laef blong olgeta. Bambae yu no joen nating wetem ol man olsem.”—2 Timoti 3:4, 5, Contemporary English Version.

Yes, hat blong yumi i mas tru taem yumi wosipim God, be hemia nomo i no naf. ?From wanem? From we, nating se hat blong man i tru, be hem i save wosipim God long fasin we i no stret. Taswe i impoten tumas we yumi gat stret save long saed blong God. (Rom 10:2, 3, NW) Sipos yumi kasem stret save mo yumi folem wanem we Baebol i talem, ale yumi save mekem God i glad. (Matiu 7:21) Taswe, blong folem skul we i truwan, stret tingting i mas pusum yumi blong mekem wosip, ol tijing we yumi bilif long olgeta oli mas stret, mo ol wok blong yumi oli mas stret. !Ol wok we i stret, i minim se oltaem yumi mas mekem samting we God i wantem!—1 Jon 2:17.

Sipos yu yu wantem kasem save moa long wanem we Baebol i talem long saed blong God, yu save askem long ol Witnes blong Jeova blong oli mekem Baebol stadi long yu we yu no pem.

[Tok blong makem poen long pej 9]

Blong folem skul we i truwan, stret tingting i mas pusum yumi blong mekem wosip, ol tijing we yumi bilif long olgeta oli mas stret, mo ol wok blong yumi oli mas stret