Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

1 Yu Mas Trastem Ol Tok Blong Baebol

1 Yu Mas Trastem Ol Tok Blong Baebol

1 Yu Mas Trastem Ol Tok Blong Baebol

“Olgeta tok blong Baebol oli kamaot long God fastaem. Hem i putum long tingting blong ol man ya bifo, nao oli raetem long buk. Ol tok ya i stret gud blong tijim yumi long ol trutok, mo blong blokem ol krangke tok. Mo i stret gud blong stretem ol krangke fasin.”—2 Timoti 3:16.

?WANEM SAMTING I SAVE BLOKEM BILIF BLONG YU? Plante man oli talem se Baebol i wan buk blong ol save blong man nomo. Sam man oli talem se toktok blong hem i no laenap wetem wanem we man i faenem long histri. Sam narafala man oli talem se ol advaes blong Baebol oli olfala tumas, oli no save givhan long laef blong ol man tede.

?OLSEM WANEM BLONG NO LETEM SAMTING YA I WINIM YU? Plante taem, olgeta we oli talem se Baebol i no save givhan long laef tede, hemia from we oli no traem faenemaot moa save long saed blong Baebol. Oli stap folem nomo wanem we oli harem narafala man i talem. Be Baebol i givim woning ya se: “Man we i no gat hed, hem i save bilif long evri samting, be man we i gat hed, hem i stap lukluk gud long rod we bambae i folem.”—Proveb 14:15.

I nogud yu folem nomo enikaen toktok we ol man oli talem, olsem wan blaenman we i folem nomo man we i lidim hem i go. I moagud blong folem fasin blong ol faswan Kristin long taon ya Berea, long not blong Gris. Olgeta ya oli no bilif long enikaen samting we man i talem long olgeta. Oli gat gudfala fasin ya se ‘evri dei, oli stap ridimgud ol tok blong Baebol, blong faenemaot se ol tok ya i tru no i no tru.’ (Ol Wok 17:11) Tingbaot tu risen from wanem yu save trastem se Baebol i rili Tok we i kamaot long God.

Ol stori blong Baebol oli laenap wetem wanem we man i faenem long histri. Long ol yia bifo finis i kam, ol man we oli no bilif long Baebol, oli agensem mo oli gohed blong agensem Baebol, se nem blong ol man mo ol ples we Baebol i tokbaot, oli no tru. Be, bakegen mo bakegen, ol pruf oli soemaot klia se tok blong ol man ya nao we i no tru. Ol pruf ya oli soemaot se yumi save trastem ol stori blong Baebol.

I gat wan taem bifo we ol man blong save oli talem se King Sagon blong Asiria, we Baebol i tokbaot hem long Aesea 20:1, hem i no tru. Be nao, long ol yia 1840, ol man we oli stap digim graon blong faenem ol samting blong bifo, oli faenem haos blong king ya. Tede ol man oli save gud se Sagon hem i wan king blong Asiria bifo, mo oli gat save long hem moa i bitim ol narafala king blong Asiria.

Sam man we oli traem faenem poen long Baebol, oli talem se hed gavman blong Rom we nem blong hem Pontias Paelat, we Baebol i talem se hem nao i talem long ol man blong oli kilim Jisas i ded, hem i no tru. (Matiu 27:1, 22-24) Be long 1961, ol man we oli digim graon long taon ya Sisaria long Isrel, oli faenem wan ston we long ston ya oli raetem nem blong Paelat wetem posisen blong hem.

Wan niuspepa (U.S.News & World Report) blong Oktoba 25, 1999, i tokbaot olsem wanem ol stori blong Baebol oli laenap wetem ol samting we man i faenem long histri, i se: “Long fasin we i nambawan tumas, ol samting we ol man blong digim graon oli faenem long taem blong yumi oli pruvum se Oltesteman mo Niutesteman oli tok tru—i gat ol pruf i stap blong soemaot se stori blong ol olfala bubu blong neson blong Isrel, oli tru, bigfala wokbaot blong ol man Isrel taem oli aot long Ijip, hem i tru, ol pikinini blong laen blong Deved we oli king, hemia i tru, mo fasin blong laef blong ol man long taem blong Jisas, hem i tru.” Bilif long Baebol i no dipen long wanem we ol man oli faenem taem oli digim graon. Nating se i olsem, ol samting ya we man i faenem oli soemaot nomo se i tru tumas we buk ya i kamaot long God.

Waes we i stap long Baebol i givhan long ol man nomata oli blong wanem ples. Longtaem bifo we ol man oli faenemaot se i gat ol smosmol bebet mo vaeras we oli stap givim sik long man, Baebol i givim plante advaes long ol man blong God long saed blong fasin blong stap klin, hemia sem samting we ol dokta tede oli stap talem se yumi mas mekem blong blokem sik. (Levitikas 11:32-40; Dutronome 23:12, 13) Taem ol famle oli folem ol advaes blong Baebol long saed blong ol fasin we oli mas mekem insaed long famle, ale, famle i hapi moa. (Efesas 5:28–6:4) Taem wan man i traem folem ol rul blong Baebol long laef blong hem, hem i kam wan wokman we i tinghevi long wok blong hem, mo hem i kam wan bos we i mekem i gud long ol wokman blong hem. (Efesas 4:28; 6:5-9) Ol tingting blong God we oli stap long Baebol oli halpem man tu blong gat gudfala tingting mo filing we biaen i givhan long helt blong hem. (Ol Proveb 14:30; Efesas 4:31, 32; Kolosi 3:8-10) Sipos i gat wan God we i Wokem yumi, i stret nomo blong ting se bambae hem i givim olkaen advaes olsem blong halpem yumi.

?WANEM GUDFALA SAMTING WE YU SAVE KASEM? Waes we i stap long Baebol i save mekem man we i no waes i kam waes. (Ol Sam 19:7) Taem yumi trastem ol tok blong Baebol, ale Baebol i save halpem yumi bitim eni narafala buk, blong yumi gat bilif we i strong moa olsem nekis poen bambae i tokbaot.

Blong gat moa save long saed ya, yu save ridim japta 2, “Baebol—Wan Buk We God i Givim,” long buk ya ?Wanem Samting We Baebol i Rili Tijim? *

[Futnot]

^ par. 12 Hemia wan buk we ol Witnes blong Jeova oli wokem.