?Olgeta Skul Oli Lidim Man i Go Long God?

“Mi mi gat wan bilif, mo bambae mi no save jenisim. Nomata yumi memba blong wanem skul, be yumi evriwan i mekem wosip long wan God nomo.”

?YU HAREM sam man oli talem tok olsem? Plante man oli ting se olgeta skul oli save halpem yumi blong faenem God mo kasem save from wanem yumi laef. Plante man oli talem tu se evri skul i gat gud saed blong hem mo nogud saed blong hem, mo se i no gat wan skul we i save talem se hem nomo i holem trutok mo hem nomo i rod blong lidim man i go long God.

Yumi laef long wan wol we ol man oli agri nomo long bilif blong narafala, se ol bilif oli defdefren, be oli gud nomo. Ale, olgeta we oli bilif olsem, oli save tingting nogud long yumi sipos yumi talem se i gat wan trufala skul nomo, mo oli ting se yumi stap jajem nogud ol man. ?Wanem tingting blong yu? ?Yu yu bilif se olgeta skul oli lidim yumi i go long God? ?Olsem wanem? ?Skul we man i stap long hem, i impoten?

?Ol Skul Oli Rili Defdefren?

Wan buk i talem se, naoia i gat 9,900 skul long wol, sam long ol skul ya oli stap long plante ples blong wol, mo i gat plante milian man we oli joen long olgeta. I gat samwe 70 pesen blong ol man long wol we oli joen long ol faef bigfala skul ya, Budis, Hindu, Islam, skul blong ol man Jiu, mo Kristin Skul. Sipos ol faef skul ya oli lidim yumi i go long semfala God, ating bambae plante samting we oli tijim, mo fasin we oli eksplenem ol samting long saed blong God mo ol stamba tingting blong Hem, i sem mak nomo. ?Ol skul ya oli rili sem mak?

Hans Küng i wan man blong skul ya Katolik we i stadi dip long bilif blong ol skul, mo hem i talem se ol bigfala skul ya oli gat semfala tijing long saed blong ol gudfala fasin we man i mas mekem long  narafala man. Bighaf blong ol man ya oli agri se i no stret blong kilim man i ded, giaman, stil, slip wetem wan we i stret famle blong yumi, mo oli tijim ol man blong soem respek long papa mama mo soem lav long ol pikinini tu. Be taem ol bigfala skul ya oli eksplenem ol narafala samting, speseli ol save long saed blong God, hemia i defren olgeta.

Olsem nao, ol man long skul ya Hindu oli mekem wosip long plante god, be ol man long skul ya Budis oli ting se God i no gat tingting mo filing, hem i wan paoa nomo. Skul ya Islam i tijim se i gat wan God nomo. Ol skul ya we oli talem se oli Kristin, olgeta tu oli bilif se i gat wan God nomo, be bighaf blong olgeta oli talem tu se God i wan Triniti. Mo tu, bilif blong ol wanwan Kristin skul ya i defdefren. Ol man Katolik oli mekem Meri i kam stamba blong wosip blong olgeta, be ol man Protestan oli no bilif olsem. Ol man Katolik oli no letem ol mama we oli joen long skul ya blong oli yusum ol meresin blong blokem pikinini, i defren long tingting blong bighaf blong ol man Protestan. Mo ol man Protestan, oli no save agri se fasin blong man i mared long man, i stret no i no stret.

?I stret blong ting se olgeta skul we oli tijim ol defdefren bilif oli stap mekem wosip i go long semfala God? Nogat. Defren olgeta, oli mekem tingting blong man i fasfas long saed blong hu nao God, mo wanem samting we hem i wantem se ol man we oli wosipim hem oli mekem.

?Ol Skul Oli Joenem Ol Man No Oli Seraotem Olgeta?

Sipos olgeta skul oli lidim yumi i go long semfala God, bambae yumi luksave se olgeta skul ya evriwan oli traehad blong mekem ol man oli joengud long pis. ?Be oli rili mekem samting ya? Histri i soem se ol skul oli no pulum ol man blong joengud, be olgeta nao oli stamba blong fasin seraot mo faet. Bambae yumi luk sam eksampol.

Stat long yia 1000 i go kasem yia 1200, ol man blong Krisendom, hemia ol skul we oli talem se oli Kristin, oli joen blong faet agensem ol man blong skul ya Islam, long ol defdefren Krused. Long ol yia 1600 long Yurop, ol man Katolik mo Protestan oli kilkilim olgeta long wan faet we oli kolem Thirty Years’ War. Long 1947, jes afta we kantri blong India we i bin stap aninit long rul blong Inglan, i kasem independen, ol man Muslim mo Hindu long India oli kilkilim olgeta. I no longtaem i pas, ol man Katolik mo Protestan long Not blong Ireland oli faet blong plante yia. Long Medel Is, ol man Jiu mo Muslim oli no joengud, oli stap seraot yet. Bigfala eksampol we i soem se ol skul oli seraotem ol man, hemia Wol Wo Tu, from we long taem ya, ol memba blong ol faef bigfala skul ya oli joen long faet agensem narafala kantri, mo oli kilkilim olgeta nating se ol man blong narafala kantri ya oli blong sem skul nomo olsem olgeta.

Frut blong samting ya i klia nomo. Ol skul blong wol oli no leftemap pis mo fasin joengud, mo oli no lidim ol man i go long wan God nomo. Defren olgeta, oli mekem ol man oli seraot mo oli mekem tingting blong olgeta i fasfas long saed blong hu ya God mo olsem wanem blong mekem wosip i go long hem. From samting ya, man we i wantem kam long trufala God, i mas jusum gud rod we hem i folem. Hemia nao samting we Baebol, wan olfala buk we ol man long wol oli savegud long hem, i pulum yumi blong mekem.

Yu Nao Yu Mas Jusum Se Bambae Yu Mekem Wok Blong Hu

Baebol i talem klia se blong faenem rod we i lidim yumi i go long trufala God, yumi mas tingting gud mo skelem ol samting bifo we yumi jusum wan rod. Josua we i man blong wok blong Jeova God, i talem long ol man Isrel bifo se: “Naoia yufala i mas jusumaot wanem god we yufala i wantem. Sipos  yufala i wantem biaen long ol god ya blong ol man Mesopotemia, we ol bubu blong yumi bifo oli stap mekem wosip long olgeta, i stap long yufala. No sipos yufala i wantem biaen long ol god blong ol laen blong Amoro we yumi stap long graon blong olgeta naoia, i stap long yufala. Be mi, wetem ol famle blong mi, bambae mifala i biaen long Hae God [“Jeova,” NW] nomo.” Plante yia biaen, profet Elaeja i pulum ol man bakegen blong oli tingbaot wanem jus we bambae oli mekem, i se: “?Wetaem bambae yufala i mekemap tingting blong yufala? Sipos Hae God [“Jeova,” NW] i God, i gud yufala i mekem wosip i go long hem. Be sipos Bal [wan god blong ol man Kenan] i God, i gud yufala i mekem wosip long hem.”—Josua 24:15, 16; 1 King 18:21.

Ol vas ya mo ol narafala vas blong Baebol oli soemaot klia se olgeta we oli wantem mekem wok blong trufala God, oli mas tingting gud long jus we oli mekem. Samting ya i sem mak tede. Sipos yumi wantem wosipim mo mekem wok blong trufala God, yumi tu, yumi mas mekem wan jus we i stret. ?Be wanem samting we i save halpem yumi blong jusum wosip we i stret? ?Olsem wanem blong luksave ol man we oli mekem trufala wosip?

Luksave Ol Man Blong Trufala Wosip Long Frut Blong Olgeta

Jisas Kraes i tokbaot olgeta we oli mekem trufala wosip mo olgeta we oli mekem giaman wosip taem hem i talem long ol man blong hem se: “Man i no save go tekem frut we i swit long rabis rop we i gat nil, mo i no save tekem gudfala frut long ol rabis rop olbaot. Gudfala tri, hem i save karem gudfala frut nomo, mo rabis tri, hem i save karem rabis frut nomo. Be gudfala tri i no save karem rabis frut, mo rabis tri i no save karem gudfala frut. . . . From samting ya, bambae yufala i save makem ol man ya long frut blong laef blong olgeta.” Taswe, ol frut long laef blong ol man, we i minim ol wok we oli mekem, hemia nao samting we bambae i givhan long yumi blong luksave se oli stap folem trufala skul. ?Wanem ol frut ya?—Matiu 7:16-20.

Faswan samting se, trufala wosip i mekem ol man oli joengud tugeta long lav. Jisas i talem long ol disaepol blong hem i se: “Mi mi givim wan niufala loa long yufala se, ‘Yufala i mas lavlavem yufala.’ Olsem we mi mi lavem yufala, ale long sem fasin, yufala i mas lavlavem yufala. Nao from we yufala i stap lavlavem yufala, bambae olgeta man oli luksave se yufala i man blong mi.” Ol man blong Jisas oli mas soemaot lav we i makemaot olgeta long fes blong ol man, se oli ol man we oli mekem trufala wosip.—Jon 13:34, 35.

From samting ya, i no stret blong ol trufala Kristin oli joen long faet blong kilim ol narafala. ?Olsem wanem? ?Ol memba blong ol skul oli folem rul ya? Long taem blong Wol Wo Tu, ol Witnes blong Jeova nomo oli stanap strong blong no mekem eni samting we i joen long faet, nomata wanem samting i hapen long olgeta. Wan man blong hae save, Hanns Lilje, we fastaem hem i wan bisop blong Protestan Skul long Hannover long Jemani, i raetem toktok ya long saed blong ol Witnes blong  Jeova, se: “I gat wan grup blong man nomo we oli gat raet blong talem se oli no bin sapotem rul blong ol Nasi from we samting ya i go agensem bilif blong olgeta.” Long taem blong faet ya, ol Witnes long plante ples blong wol, oli letem man i kilim mo mekem i nogud long olgeta, bitim we oli joen mo sapotem ol faet.

?Wanem ol narafala frut we Jisas i tokbaot we bambae i makemaot ol trufala disaepol? Long wan prea we plante man oli save long hem, Jisas i statem tok blong hem olsem: ‘Papa blong mifala long heven, plis mekem we ol man oli holem nem blong yu i stap tabu. Plis, yu mekem kingdom blong yu i kam. Plis yu mekem samting we yu yu wantem i kamaot long wol, olsem we i kamaot long heven.’ Jisas i tokbaot fastaem se nem blong God, Jeova, i tabu. Hem i talemaot klia se Kingdom blong God nomo bambae i mekem ol samting we Jeova i wantem oli kamtru long wol. ?Wanem skul we ol man oli save long hem, we i talemaot nem blong Jeova, mo i talemaot Kingdom blong God we i hop blong olgeta man blong putum pis long wol? Ol Witnes blong Jeova oli talemaot gud nius blong Kingdom long 236 kantri mo aelan, mo oli givimaot ol magasin mo ol buk long bitim 470 lanwis.—Matiu 6:9, 10, NW.

Antap long hemia, ol Witnes blong Jeova oli folem eksampol blong Jisas blong no joen long politik mo ol raorao blong wol. Jisas i tokbaot ol disaepol blong hem i se: “Olgeta oli no man blong wol, olsem we mi mi no man blong wol.” Mo tu, ol Witnes oli bilif se Baebol i tok blong God mo oli bilif se “olgeta tok blong Baebol oli kamaot long God fastaem. Hem i putum long tingting blong ol man ya bifo, nao oli raetem long buk. Ol tok ya i stret gud blong tijim yumi long ol trutok, mo blong blokem ol krangke tok. Mo i stret gud blong stretem ol krangke fasin, mo blong tijim yumi long ol stret fasin. Ol tok ya, God i givim blong bambae yumi ol man blong hem yumi save kam waes long olgeta samting, nao bambae yumi savegud ol rod blong mekem ol gudfala wok.”—Jon 17:14, 17; 2 Timoti 3:16, 17.

Trufala Skul i Defren Olgeta

Ol frut olsem lav we i pusum man blong lego ol samting we hem nomo i wantem, fasin blong wantem se nem blong Jeova i tabu, talemaot Kingdom blong God, fasin blong no joen long wol, mo bilif long Baebol, hemia nao ol frut we oli makemaot trufala skul. Ol frut ya, oli makemaot se ol man blong trufala wosip oli defren long ol narafala skul. Wan woman we i storian plante taem finis wetem ol Witnes blong Jeova, i talem se: “Mi mi save plante skul, mo olgeta evriwan oli sem mak nomo. Yufala nomo i rili defren long olgeta.”

I klia se i no olgeta skul evriwan we oli save lidim yumi i go long God. Be i gat wan grup nomo we i defren long ol narafala, hemia ol Witnes blong Jeova, we naoia namba blong olgeta i bitim seven milian man long fulwol. Oli talemaot Tok blong God, Baebol, mo oli folem long laef blong olgeta. Mo tu, oli mekem samting we ol narafala grup mo ogenaesesen oli no naf blong mekem, hemia blong halpem ol man blong ol defdefren kantri, lanwis, kalja mo kala, blong oli joengud tugeta blong wosipim trufala God, Jeova. Bambae oli glad blong givhan long yu blong kasem save long trufala God, mo blong faenemaot ol samting we hem i wantem yu blong mekem. Nao bambae yu save haremgud long pis mo fasin sef we i kamaot taem yumi wosipim God long rod we hem i agri long hem. ?Yu no ting se hemia wan gudfala mak blong kasem?

[Tok blong pija long pej 30]

Long 2004 long Yukren, pris blong Otodoks Skul i prea long wan niufala grup blong ol soldia

[Credit Line]

GENIA SAVILOV/AFP/Getty Images

[Tok blong pija long pej 31]

Ol Witnes blong Jeova oli halpem ol man long olgeta ples blong wol, blong save God mo Kingdom blong hem

[Credit Lines pej 28]

Page 28: Buddhist woman: © Yan Liao/Alamy; Hindu holy man: © imagebroker/Alamy; page 29: Man reading Koran: Mohamed Amin/Camerapix; Jewish man: Todd Bolen/Bible Places.com