Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

Yu Traem Luk Nem We Oli Raetem Long Tufala Haos Ya

Yu Traem Luk Nem We Oli Raetem Long Tufala Haos Ya

Yu Traem Luk Nem We Oli Raetem Long Tufala Haos Ya

SAINT MORITZ. ?Yu yu harem nem ya finis? Plante man long olgeta ples long wol oli save long hem, from we hemia nem blong wan hotel we i stap long Engadine, long Swiselan. Saint Moritz i wan long ol naesfala hotel we, longtaem finis i kam, hem i pulum fulap man oli kam blong luk ol bigbigfala hil we sno i kavremap top blong olgeta mo we oli stap long saot is blong Swiselan, klosap long Itali. Mo hemia ples we Nasnal Pak blong Swiselan i stap long hem tu. Ples ya i naes we i naes, i gat ol defdefren kaen tri, ol flaoa, mo plante defdefren anamol tu. Olgeta samting ya oli stap presem Bigfala Man ya we i Mekem yumi, hemia Jehova. (Sam 148:7-10) Be i gat wan narafala samting tu we i presem Jehova. Hemia ol hanraet we ol man long ples ya oli stap mekem long ol yia 1600, folem wan kastom blong olgeta. Mo sam haf blong ol hanraet ya oli stap yet tede.

Plante long ol haos we oli stap long medel blong ol hil ya, i gat sam toktok i stap long olgeta we maet oli pulum ae blong yu. Hemia from we long fored blong ol haos ya, antap long doa, i gat nem blong God i stap. Long ol handred yia we oli pas, ol man long ples ya oli stap folem wan kastom, hemia blong flasem afsaed blong haos blong olgeta wetem ol hanraet. Oli save pentem hanraet ya long wol blong haos, no oli skrasem long simen blong haos nomo, no oli katem long wan ston. Long pej ya, yu luk pija blong wan haos long vilej blong Bever. Oli tanem ol tok blong hanraet ya i olsem: “Oli bildim haos ya long yia 1715. Jehova i statem olgeta samting , mo Jehova i finisim olgeta samting. God i naf blong mekem olgeta samting, mo i no gat wan samting i save kamaot sipos God i no mekem.” Yes, prapa nem blong God i stap tu taem long olfala hanraet ya.

Long vilej blong Madulain, yu save luk wan hanraet we i olfala moa. Hanraet ya i talem se: “Ol Sam 127. Sipos Jehova i no givhan long man blong wokem haos, i blong nating nomo we man blong wokem haos ya i wok had long hem. Lucius Rumedius. Long yia 1654.”

?From wanem nem blong God i stap long klia ples olsem? Long taem blong Refomesen, * oli raetem Baebol long lanwis Romansh, we i kamaot long Latin, mo we ol man Engadine oli stap toktok long hem. Yes, Baebol i fas buk we oli tanem i go long lanwis ya. Taswe, ol save we ol man ples ya oli ridim long Tok blong God, i pulum tingting blong plante long olgeta. Ale taem oli raetem prapa nem blong olgeta afsaed long ol haos blong olgeta, oli stap raetem ol tok blong Baebol tu, we prapa nem blong God i stap long olgeta.

Yes, kam kasem tede, ol hanraet ya oli stap talemaot nem blong Jehova, mo oli stap presem hem. Ol man we oli laef long ples ya mo ol man we oli kam blong lukluk ples ya, oli save lanem moa long saed blong nambawan God ya, Jehova. Blong mekem olsem, oli mas go long wan narafala haos we oli raetem nem blong God long hem, hemia Haos Kingdom blong ol Witnes blong Jehova long Bever.

[Futnot]

^ par. 5 Wan grup afta long ol yia 1500 K.T., we i agensem plante tijing blong Katolik jos mo i stanemap Protestan skul.

[Credit Line blong pija long pej 14]

© Stähli Rolf A/age fotostock