Yumi Mas Traehad Blong Mekem Pis

“Oltaem yumi mas strong blong folem ol fasin we i save mekem pis.”—ROM 14:19.

1, 2. ?From wanem pis i stap long medel blong ol Witnes blong Jehova?

LONG wol tede i no gat pis. Ol man we oli kamaot long sem kantri mo oli toktok sem lanwis, plante taem jos, politik, mo ol samting we oli gat long laef i seraotem olgeta. Be ol Witnes blong Jehova oli defren. Nating se oli kamaot long “olgeta kala, mo olgeta kantri, mo long olgeta laen, mo long olgeta lanwis,” oli harem gud from pis i stap long medel blong olgeta.—Rev. 7:9.

² Pis we i stap long medel blong yumi i no kamaot olsem nomo. I kamaot from we yumi ‘gat pis wetem God’ mo from bilif we yumi gat long Pikinini blong hem, we blad blong hem i ron from ol sin blong yumi. (Rom 5:1; Efes. 1:7) Mo tu, tru God i givim tabu spirit long ol man blong hem, mo pis i frut blong spirit ya. (Gal. 5:22) Narafala risen from wanem yumi gat pis mo yumi joen gud, hemia se yumi “no man blong wol ya.” (Jon 15:19) Yumi no joen nating long politik. Yumi ‘hamarem ol naef blong faet blong yumi i kam aean blong digim graon’ finis, taswe yumi no joen long faet we i stap kamaot long kantri blong yumi, no long ol narafala kantri.—Aes. 2:4.

3. ?Wanem i kamaot from pis we yumi gat naoia? ?Mo bambae yumi tokbaot wanem long stadi ya?

³ Pis we yumi save harem gud long hem naoia, i kamaot from we yumi no wantem mekem i nogud long ol brata sista blong yumi. Be i no hemia nomo. Yumi ‘lavlavem yumi,’ nating se long kongregesen blong yumi, maet i gat ol man we oli kamaot long defren kantri, laen, lanwis, mo kalja. (Jon 15:17) Pis we yumi gat i pulum yumi blong “mekem i gud long olgeta man. Antap moa, yumi mas mekem olsem long olgeta ya we oli brata mo sista blong yumi from we olgeta tu oli bilif long  Kraes.” (Gal. 6:10) Pis ya we yumi gat wetem Jehova mo ol brata sista blong yumi, i wan samting we i gud tumas. Yumi mas lukaot gud blong pis ya i stap oltaem. Naoia bambae yumi tokbaot olsem wanem yumi save gat pis long kongregesen.

Taem Yumi Mekem Mastik

4. ?Yumi mas mekem wanem blong gat pis, taem yumi mekem wan brata no sista i kros?

⁴ Disaepol Jemes i raetem se: “Plante taem, yumi evriwan i mekem i no stret. Be man we i no mekem mastik samtaem long toktok blong hem, hem i wan man we i stret gud olgeta.” (Jem. 3:2) From samting ya, ol trabol mo ol problem oli save kamaot long medel blong ol man blong God. (Fil. 4:2, 3) Be taem tu Kristin tufala i gat problem, tufala i save stretem problem ya long fasin we i no spolem pis long kongregesen. Yumi traem tingbaot advaes we yumi mas folem sipos yumi luksave se maet yumi mekem wan brata no sista i kros.—Ridim Matiu 5:23, 24.

5. ?Sipos wan man i no mekem i stret long yumi, olsem wanem yumi save mekem se yumi gat pis wetem hem?

⁵ ?Be sipos wan narafala i mekem i no stret long yumi? ?I stret blong yumi gat tingting ya se hem i mas kam luk yumi mo talem sore? Fas Korin 13:5 i talem se: “[Man we i gat lav] i no save stap kros longtaem.” Sipos wan narafala i mekem yumi kros, i moa gud we yumi mekem pis taem yumi fogivim hem, mo yumi fogetem samting we hem i mekem. Olsem nao, yumi “no save stap kros longtaem.” (Ridim Kolosi 3:13.) Hemia beswan samting blong mekem, blong stretem ol smosmol mastik we yumi mekem evri dei. Samting ya i mekem se ol man blong God oli fren gud, oli gat pis mo tingting blong olgeta i stap kwaet. Wan waes tok i talem se: “Sipos wan man i mekem i rong long yu, nao yu no tingbaot, hemia i wan gudfala fasin.”—Prov. 19:11.

6. ?Yumi mas mekem wanem sipos yumi luk se i had blong yumi fogetem nogud samting we wan i mekem long yumi?

⁶ ?Bambae yumi mekem wanem sipos yumi luk se i had long yumi blong fogetem nogud samting ya we wan i mekem long yumi? I no waes nating blong yumi talemaot samting ya long ol narafala we oli wantem save long bisnes ya. Fasin blong tokbaot man olsem i spolem pis long kongregesen. ?Yumi mas mekem wanem blong stretem problem ya long wan kwaet fasin? Matiu 18:15 i talem se: “Sipos wan brata blong yu i mekem i no stret long yu, yu mas go luk hem, nao taem yutufala nomo i stap, yu mas talemaot long hem, samting nogud ya we hem i mekem. Sipos hem i save lesin long yu, toktok blong yu bambae i mekem hem i kambak, yutufala i fren gud bakegen.” I tru se Matiu 18:15-17 i tokbaot wan bigfala sin, be tingting blong stamba rul long vas 15, i soemaot se yumi mas go luk hemia we yumi mekem i no stret long hem taem hem wan nomo i stap, mo yumi traem mekem pis wetem hem, blong yumi fren gud bakegen. *

7. ?From wanem yumi mas hareap blong stretem ol problem?

⁷ Aposol Pol i raetem se: “‘Sipos yufala i kros, yufala i no letem we kros ya i lidim yufala, blong yufala i mekem sin.’ Mo yufala i no stap kros, gogo kasem san i godaon. Yufala i mas no givim janis long Setan.” (Efes. 4:26, 27) Jisas i talem se: “Sipos yu yu mekem wan samting agens long wan man, nao hem i wantem tekem yu yu go long kot, i gud yu go kwik, yu stretem samting ya wetem hem fastaem.” (Mat. 5:25) Hemia i min se sipos yumi wantem mekem pis, yumi mas go stretem problem kwiktaem. ?From wanem? From we ol problem olsem, oli olsem wan soa, sipos yumi no lukaot gud bambae i kam bigwan moa. Yumi no mas letem flas tingting, jalus, mo fasin blong wantem tumas samting, i blokem yumi nao yumi no stretem problem kwiktaem.—Jem. 4:1-6.

Taem Plante Man Oli Stap Long Wan Problem

8, 9. (a) ?Ol Kristin long kongregesen blong Rom bifo, oli stap raorao from wanem samting? (b) ?Wanem advaes we Pol i givim long olgeta?

⁸ Samtaem i no tu man nomo we tufala i raorao, be plante man wantaem. Ol Kristin long Rom we aposol Pol i raetem leta i go long olgeta, oli gat wan problem olsem. Ol Kristin we oli man Isrel mo ol Kristin we oli no man Isrel oli stap rao. I gat sam long kongregesen ya we oli tingting nogud  long samfala we tingting blong olgeta i no letem olgeta blong mekem sam samting, no we oli bitim mak blong folem wan rul blong Baebol. Ol man olsem, oli jajem nogud ol narafala folem prapa tingting blong olgeta nomo. ?Pol i givim wanem advaes long kongregesen ya?—Rom 14:1-6.

⁹ Pol i givim advaes long tugeta saed we oli joen long rao ya. Hem i talem long olgeta we oli kasem save se oli no moa stap aninit long Loa blong Moses, blong oli no lukluk nogud long ol brata sista blong olgeta. (Rom 14:2, 10) Ol tingting olsem, i save spolem sam Kristin we oli no save kakae ol kakae we long Loa blong Moses, oli no klin. Pol i talem gud long olgeta se: “Bambae yufala i no letem kakae blong yufala i spolem wok we God i mekem . . . I moa gud yufala i no kakae mit, mo yufala i no dring waen, mo yufala i no mekem wan narafala fasin nating we i save mekem wan narafala Kristin man i foldaon long sin.” (Rom 14:14, 15, 20, 21) Nao Pol i givim advaes long ol Kristin we tingting blong olgeta i no letem olgeta blong mekem sam samting. Hem i se ol Kristin ya oli no mas jajem ol narafala we oli no gat sem tingting olsem olgeta. (Rom 14:13) Hem i talem long olgeta se ‘oli no mas letem tingting blong olgeta i go antap.’ (Rom 12:3) Afta we Pol i givim advaes long tugeta saed ya we i stap raorao, hem i raetem se: “Nao from samting ya, oltaem yumi mas strong blong folem ol fasin we i save mekem pis, mo we i save givhan long yumi, blong leftemap yumi.”—Rom 14:19.

10. ?Olsem kongregesen long Rom bifo, tede yumi mas mekem wanem sipos yumi wantem stretem raorao we yumi gat wetem narafala?

¹⁰ Yumi save se kongregesen long Rom i folem gud advaes blong Pol mo oli rere blong jenisim sam samting. Tede, taem i gat raorao long medel blong ol Kristin, yumi mas stretem problem ya wetem lav. Yumi mas gat tingting daon blong lukaotem ol advaes blong Baebol mo folem olgeta. Olsem ol man Rom, tede olgeta we oli stap raorao oli mas mekem sam jenis blong oli ‘save gat pis oltaem wetem ol narafala.’—Mak 9:50.

?Ol Elda Oli Save Mekem Wanem Blong Givhan?

11. ?Wan elda i mas mekem wanem sipos wan Kristin i kam ripotem wan problem we hem i gat wetem wan narafala Kristin?

¹¹ ?Wan elda i mas mekem wanem sipos wan  Kristin i kam luk hem blong talemaot wan problem we hem i gat wetem wan famle, no wan brata no sista? Ol Proveb 21:13 i talem se: “Sipos yu blokem sora blong yu blong yu no harem puaman we i stap krae long yu blong yu givhan long hem, nao biaen, yu yu trabol, mo yu krae blong man i givhan long yu, be bambae i no gat man i save lesin long yu.” I tru se wan elda i no save ‘blokem sora blong hem.’ Be wan narafala tok blong Proveb i givim woning ya se: “Oltaem, taem ol man oli harem fas man we i tok insaed long kot, oli ting se hem i stret nomo, be taem man we i stap tok agens long hem i stat askem kwestin long hem, olgeta oli stap tingting bakegen nao.” (Prov. 18:17) Elda i mas lesin gud mo i mas kaen, be hem i mas lukaot gud se hem i no tekem saed blong hemia we i kam ripotem problem. Afta we hem i lesin, hem i save askem long Kristin ya sipos hem i toktok finis wetem hemia we i mekem hem i harem nogud. Mo tu, maet elda i save soemaot bakegen ol step we Baebol i tokbaot, blong mekem pis wetem narafala.

12. ?Wanem tri stori we i soemaot se bigfala trabol i save kamaot, sipos yumi tekem aksen kwiktaem afta we yumi harem wan problem?

¹² Maet wan man i gat problem wetem wan narafala, nao i kam tokbaot problem ya long yumi. Ale, taem yumi harem problem ya, yumi wantem tekem aksen kwiktaem. Bigfala trabol i save kamaot sipos yumi mekem olsem. I gat tri stori long Baebol we i soemaot samting ya. Potifa i bilivim tok blong woman blong hem we i talem se Josef i traem fosem hem blong slip wetem hem. Potifa i kros we i kros nao i sakem Josef i go long kalabus. (Jen. 39:19, 20) King Deved i bilivim Jiba taem hem i talem se masta blong hem, Mefiboset, i stap givhan long ol enemi blong Deved. Deved i hareap blong talem se: “Olgeta samting we i blong Mefiboset, naoia olgeta evriwan i blong yu.” (2 Sam. 16:4; 19:25-27) King Ataksekses i harem se ol man Juda oli stap wokem stonwol blong Jerusalem mo bambae oli rebel agens long King blong Pesia. King i bilivim giaman ripot ya mo hem i givim oda blong oli no moa wokem Jerusalem bakegen. From samting ya, ol man Juda oli no moa wokem haos blong Hae God bakegen. (Esra 4:11-13, 23, 24) Ol Kristin elda oli waes taem oli folem advaes we Pol i givim long Timoti se, i nogud blong tekem aksen kwiktaem afta we wan man i kam talemaot wan problem.—Ridim 1 Timoti 5:21, 22.

13, 14. (a) Taem tu man i stap raorao, yumi mas tingbaot wanem samting? (b) ?Wanem i save givhan long ol elda blong oli stretem wan rao?

¹³ Baebol i talem se: “Man we i ting se hem i save samting finis, hem i no save wan samting nating long prapa fasin blong save.” (1 Kor. 8:2) Taem tu man i stap raorao, maet yumi ting se yumi save samting we i mekem se tufala i raorao. Be yumi mas tingbaot se maet yumi no save evri samting long bisnes ya. Mo tu, maet yumi no save evri samting long saed blong tufala ya we tufala i stap raorao. Ol elda oli mas lukaot gud taem oli jajem bisnes ya, mo oli no mas letem ol giaman toktok, mo ol tok olbaot i lidim olgeta i gorong. Mo tu, oli no mas bilivim wan man jes from we hem i gat plante mane. Jaj we God i putumap, Jisas Kraes, i jajem man long stret fasin. Taem hem i jajem man, “hem i no save luk long ol samting ya nomo we ol man oli save luk long ae blong olgeta, bambae hem i no save tingbaot ol samting ya nomo we ol man oli stap talem long hem.” (Aes. 11:3, 4) Defren olgeta, tabu spirit blong Jehova i lidim Jisas. Long sem fasin, tabu spirit blong God i stap lidim ol elda.

¹⁴ Taswe, bifo we ol elda oli jajem wan brata no sista, oli mas prea blong tabu spirit blong Jehova i givhan long olgeta. Mo oli mas lukluk long tok blong God mo ol buk we slef we i stret mo waes i wokem blong i lidim olgeta.—Mat. 24:45, NW.

Yumi Mas Gat Pis Wetem God

15. ?Wetaem yumi mas talemaot wan bigfala sin we yumi save long hem?

¹⁵ Baebol i talem se yumi mas traehad blong mekem pis. Be i talem tu se: “Fasin blong man we i kasem waes we i kam long heven, hem i narafala. Nambawan samting blong hem, laef blong hem i klin gud, mo hem i man blong pis.” (Jem. 3:17) Baebol i talem se fastaem, man i mas mekem laef blong hem i klin gud. Hemia i min se yumi letem God i talem long yumi wanem i stret mo wanem i no stret, mo yumi mekem laef blong yumi i laenap  wetem tingting blong hem. Sipos wan Kristin i save se wan brata no sista i mekem wan bigfala sin, hem i mas talem long hem blong i go talemaot sin ya long ol elda. (1 Kor. 6:9, 10; Jem. 5:14-16) Sipos man ya i no go talemaot sin blong hem, Kristin we i save long sin ya i mas go talemaot long elda. Sipos Kristin ya i no go ripotem from hem i wantem gat pis wetem hemia we i mekem sin, be naoia hem i tu i mekem sin.—Lev. 5:1; ridim Proveb 29:24.

16. ?Yumi lanem wanem long samting we Jehu i mekem, taem hem i mitim King Joram?

¹⁶ Stori blong Jehu i soemaot se i moa impoten blong mekem samting we i stret, i bitim we yumi gat pis wetem wan we i mekem sin. God i sanem Jehu blong i go panisim famle blong King Ehab. Rabis King ya Joram, hem i pikinini blong Ehab mo Jesebel. Hem i tekem kat blong hem nao i go mitim Jehu, mo i talem se: “?Yufala i kam gud nomo, no olsem wanem?” ?Wanem ansa blong Jehu? Hem i talem se, “?Bambae mifala i save kam gud nomo olsem wanem? !Ol rabis fasin ya blong mama blong yu oli stap yet ya! !Hem i stap mekem ol bisnes blong posen mo kleva, mo i stap mekem wosip long ol narafala god!” (2 King 9:22) Nao Jehu i tekem bonara blong hem mo i sutum ara i gotru long hat blong Joram. Jehu i tekem aksen kwiktaem. Long sem fasin, ol elda oli mas tekem aksen kwiktaem sipos wan man i no wantem tanem tingting blong hem from sin blong hem. Oli no save letem man ya we i mekem sin, i stap long kongregesen, jes from we oli wantem gat pis wetem hem. Nogat. Ol elda oli mas putumaot hem, blong mekem se kongregesen i gohed blong gat pis wetem God.—1 Kor. 5:1, 2, 11-13.

17. ?Wanem samting we olgeta Kristin oli mas mekem, blong pis i stap oltaem?

¹⁷ Plante taem ol raorao we yumi gat wetem narafala brata no sista, oli no bigfala sin. Taswe, i moa gud we yumi soemaot lav mo yumi fogetem mastik we brata no sista blong yumi i mekem. Baebol i talem se: “Sipos yu wantem ol man oli laekem yu, yu mas fogivim olgeta long taem we oli mekem i no stret long yu. Sipos yu stap tokbaot ol fasin nogud we narafala man i mekem long yu, fasin ya bambae i mekem we yutufala i no moa fren gud.” (Prov. 17:9) Taem yumi folem ol toktok ya, yumi mekem se pis i stap long kongregesen, mo yumi gat gudfala fasin fren wetem Jehova.—Mat. 6:14, 15.

God i Blesem Man We i Traehad Blong Mekem Pis

18, 19. ?Yumi kasem wanem blesing taem yumi traehad blong mekem pis?

¹⁸ Jehova i blesem yumi taem yumi traehad blong mekem pis. Fasin fren blong yumi wetem Hem i kam strong moa, mo yumi givhan blong mekem se kongregesen i joen gud. Taem yumi mekem se pis i stap long kongregesen, yumi stap lanem tu blong gat pis wetem ol man we yumi talemaot “gud nius blong pis” long olgeta. (Efes. 6:15) Long rod ya, yumi rere blong ‘kaen gud long evriwan, mo yumi bos long tingting blong yumi.’—2 Tim. 2:24, NW.

¹⁹ Taem yumi traehad blong mekem pis, yumi stap trenem yumi tu from laef long fiuja. Baebol i talem se Jehova bambae i mekem ol man we oli stret wetem ol man we oli no stret, oli laef bakegen. (Wok 24:15) Hemia i min se Jehova bambae i mekem plante milian man we oli ded “i stat long taem ya we God i jes wokem wol ya,” i kam kasem tede, oli laef bakegen. (Luk 11:50, 51) Yes, i wan bigfala blesing blong tijim ol man we oli laef bakegen long fasin blong mekem pis. !Long taem ya, bigfala trening we yumi stap kasem naoia olsem ol man blong mekem pis, bambae i givhan bigwan long yumi!

[Futnot]

?Yu Yu Lanem Wanem?

• ?Sipos yumi mekem narafala i harem nogud, olsem wanem yumi save mekem pis wetem hem?

• ?Taem narafala i mekem yumi harem nogud, yumi mas mekem wanem blong gat pis wetem hem?

• ?Taem tu man i stap raorao, wanem samting we yumi mas tingbaot?

• ?From wanem i moa impoten blong mekem samting we i stret, i bitim we yumi gat pis wetem wan we i mekem sin?

[Kwestin]

[Tok blong pija long pej 25]

Jehova i lavem ol man we oli fogivim narafala