Waes Advaes Blong Man We i Mared Mo Man We i No Mared
Waes Advaes Blong Man We i Mared Mo Man We i No Mared
“Mi mi stap talem ol tok ya blong givhan long yufala. . . . Mi wantem we bambae yufala i folem ol stret fasin, mo we yufala i mekem wok blong Masta blong yumi, we i no gat narafala tingting i pulum yufala.”—1 KOR. 7:35.
1, 2. ?From wanem yumi mas save advaes we Baebol i givim long man we i mared mo man we i no mared?
MAN mo woman we i mared, tufala i save glad mo tufala i save harem nogud, mo tufala i wari long sam samting. Taswe tufala i mas askem Jehova blong i lidim tufala. Yes, i gat plante samting we i mekem se yumi nidim Jehova blong i lidim yumi. Sam Kristin oli glad blong stap olsem nomo we oli no mared. Be oli harem olsem se famle mo fren blong olgeta oli traem pulum olgeta blong oli mared. Samfala oli wantem mared be oli no faenem wan man we i stret long olgeta. Mo olgeta we oli stap fren blong mared, oli nidim Jehova blong i lidim olgeta. Olsem nao, oli save yusum gud taem ya, blong oli rere from ol wok we bambae oli mekem olsem hasban mo waef. Mo olgeta Kristin oli mas lukaot gud se oli no mekem rabis fasin, nating we oli mared no oli no mared.
2 Ol samting ya oli save mekem yumi harem nogud mo oli save spolem fasin fren blong yumi wetem Jehova. Long 1 Korin japta 7, aposol Pol i givim advaes long olgeta we oli mared mo long olgeta we oli no mared. Hem i wantem we ol Kristin oli ‘folem ol stret fasin, mo oli mekem wok blong Masta blong yumi, we i no gat narafala tingting i pulum olgeta.’ (1 Kor. 7:35) Advaes blong Pol i save givhan long yu tu. Nating se yu mared no yu no mared, Pol i wantem se yu yusum laef blong yu blong mekem wok blong Jehova.
Yu Mas Mekem Prapa Desisen Blong Yu
3, 4. (a) ?Man i save harem olsem wanem, taem ol famle mo ol fren oli talem long hem se hem i mas mared? (b) ?Ol tok blong Pol oli givhan long yumi olsem wanem blong gat stret tingting long saed blong mared?
3 Ol man Jiu bifo oli ting se i impoten blong oli mared. Plante man tede oli tingting olsem tu. Sipos wan man i stap longtaem we i no mared, ol famle mo ol fren blong hem oli stat blong wari long saed blong hem. Ale oli traem givim sam advaes long hem. Maet oli talem se hem i mas traehad blong faenem wan woman. Maet oli tokbaot wan woman long hem we oli ting se i stret blong hem i maredem woman ya. Samfala oli mekem plan blong man mo woman tufala i mitim tufala, from we oli ting se tufala i stret long tufala. Be taem ol famle mo ol fren oli mekem olsem, oli mekem tufala i sem, tufala i harem nogud, mo oli save spolem fasin fren blong tufala.
4 Pol i no stap talem long ol narafala se oli mas mared no oli no mas mared. (1 Kor. 7:7) Hem i glad blong mekem wok blong Jehova we hem i no mared. Be hem i no tok nogud long olgeta we oli wantem mared. Ol Kristin tede oli gat raet blong mekem prapa desisen blong olgeta, se bambae oli mared no bambae oli no mared. Ol narafala oli no mas talem long olgeta wanem we oli mas mekem.
Yu Save Harem Gud Nating Se Yu No Mared
5, 6. ?From wanem Pol i talem long ol Kristin se i gud we oli stap olsem we oli no mared?
5 Ol tok we Pol i talem long ol Kristin long Korin i givhan long yumi blong kasem save se ol Kristin we oli no mared, olgeta tu oli save mekem gud wok blong God. (Ridim 1 Korin 7:8.) Sam lida blong ol giaman Kristin skul, oli no mared. Ale oli ting se oli moa gud long olgeta we oli mared. Be Pol i no tingting olsem. Nating se hem i no mared, hem i no ting se hem i moa gud long olgeta we oli mared. Hem i eksplenem se, ol Kristin we oli no mared oli save mekem sam samting long wok blong God, we olgeta we oli mared oli no save mekem. ?Hemia i minim wanem?
6 Plante taem, wan Kristin we i no mared i fri blong mekem sam wok blong Jehova, we wan Kristin we i mared i no save mekem. Pol i kasem wan spesel wok olsem ‘aposol blong olgeta we oli no laen blong Isrel.’ (Rom 11:13) Long buk blong Ol Wok japta 13 kasem 20, yumi save ridim stori blong Pol. Hem wetem sam narafala misinari oli go prij long ol ples we ol man oli no harem gud nius yet, mo oli stanemap plante niufala kongregesen. Hem i kasem plante hadtaem long wok blong prij. Ating plante long yumi tede yumi no kasem ol hadtaem olsem. (2 Kor. 11:23-27, 32, 33) Be Pol i stanap strong taem hem i kasem hadtaem, blong hem i save pulum ol man oli kam disaepol. Mo samting ya i mekem hem i glad tumas. (1 Tes. 1:2-7, 9; 2:19) Sipos Pol i mared, maet hem i no save mekem ol samting ya.
7. Yu traem tokbaot samting we tu sista i mekem from we tufala i no mared.
7 Plante Kristin we oli no mared oli jenisim sam samting long laef blong olgeta, blong oli save mekem moa long wok blong prij. Tufala sista ya Sara mo Limbania tufala i no mared. Tufala i mekem wok blong paenia long taon ya Bolivia. Tufala i muv i go long wan vilej we blong plante yia, ol Witnes oli no prij long hem. Tufala i talem se long vilej ya i no gat lektrik, mekem se ol man oli laekem moa blong ridim buk. Oli no lukluk televisin mo oli no lesin long radio. Samfala oli stap ridim bakegen ol olfala magasin mo buk we ol Witnes blong Jehova oli no moa printim tede. Klosap evri haos we tufala i go long hem, ol man oli wantem save moa long saed blong Baebol. From samting ya i tekem longtaem blong tufala i finisim teritori ya. Wan olfala woman i talem long tufala se: “Ating en i klosap tumas from we ol Witnes blong Jehova oli kasem ples blong mifala.” I no longtaem ol man long vilej ya oli stat blong kam long ol miting blong kongregesen.
8, 9. (a) ?From wanem Pol i talem se i gud blong mekem wok blong Jehova taem yu no mared? (b) ?Wanem ol gudfala samting we man we i no mared i save kasem long wok blong Jehova?
8 I tru se ol Kristin we oli mared oli kasem gudfala frut taem oli prij long ol teritori we i had. Be ol paenia we oli no mared oli save go long sam ples we i had blong ol Kristin we oli mared mo oli gat pikinini, oli go long hem. Taem Pol i raetem leta i go long ol kongregesen, hem i save se i gat plante wok yet blong mekem, blong gud nius i kasem olgeta man. Mo hem i wantem se olgeta Kristin oli kasem glad ya we hem i kasem long wok ya blong pulum ol man oli kam disaepol. From samting ya, hem i talem se i gud blong mekem wok blong Jehova taem yu no mared.
9 Wan sista we i mekem wok blong paenia long Yunaeted Stet, i eksplenem se hem i harem olsem wanem from we hem i no mared. Hem i talem se samfala oli ting se man we i no mared i no save glad. Be sista ya i save se samting we i mekem man i glad, hemia gudfala fasin fren blong hem wetem Jehova. Taem man i no mared, hem i lego sam samting we hem nomo i wantem. Be sista ya i gat strong tingting se sipos man i no mared, nao hem i yusum laef blong hem blong mekem samting we i gud, hemia wan nambawan presen. Taem man i no mared, samting ya i no blokem hem blong i glad. Defren olgeta, i save mekem hem i glad. Sista ya i talem se: “Mi save se Jehova i lavem yumi evriwan, nating se yumi mared no yumi no mared.” Naoia sista ya i stap mekem wok blong Jehova long wan kantri we i nidim moa man blong talemaot gud nius. ?Olsem wanem? ?Yu yu no mared? ?Yu save mekem moa long wok ya blong tijim narafala long trutok? Sipos yes, bambae yu luk se yu kasem wan nambawan presen long Jehova, hemia se yu no mared.
Olgeta We Oli Wantem Mared
10, 11. ?Jehova i save givhan olsem wanem long olgeta we oli wantem mared, be oli no faenem yet wan man we i stret long olgeta?
10 Afta we sam yia i pas, maet wan Witnes blong Jehova i mekem desisen blong mared. Hem i save se hem i nidim help. Taswe hem i askem long Jehova blong i givhan long hem blong faenem wan brata no sista we i stret long hem.—Ridim 1 Korin 7:36. *
11 Sipos yu yu wantem mared long wan man we i mekem wok blong Jehova long olgeta hat blong hem, yu mas gohed blong prea long Jehova long saed ya. (Fil. 4:6, 7) Maet yu harem se yu stap wet longtaem, be tingting blong yu i no mas foldaon. Jehova i save wanem we yu nidim. Mo sipos yu trastem hem, bambae hem i givhan long yu blong yu harem gud.—Hib. 13:6.
12. ?Sipos wan man i askem yu blong mared wetem hem, yu mas tingting gud long wanem samting bifo yu ansa long hem?
12 ?Olsem wanem sipos wan man we i slak long saed blong spirit no wan man we i no wosipim Jehova i askem yu blong mared wetem hem? Maet yu wantem tumas blong mared. Be sipos yu no jusum gud, yu save harem nogud moa i bitim taem yu stap yu wan. Yu mas tingbaot se taem yu mared, yu mas stap wetem hasban no waef blong yu long ful laef blong yu. Taswe desisen we yu mekem naoia bambae i gat paoa long ful laef blong yu. (1 Kor. 7:27) Yu no mas mared long wan man from we yu ting se hemia nomo janis blong yu blong mared. Ating biaen bambae yu sore from desisen we yu mekem.—Ridim 1 Korin 7:39.
Yu Rere From Ol Wok We Bambae Yu Mekem Olsem Hasban No Waef
13-15. ?Bifo we man mo woman i mared, wanem sam samting we tufala i mas tokbaot?
13 Pol i talem se i gud tumas blong mekem wok blong Jehova taem hem i no mared. Be hem i no ting se hem i moa gud long narafala we i jusum blong mared. Pol i wantem givhan long ol man mo woman we oli mared. Mo hem i givim advaes we i givhan long olgeta, blong oli gat stret tingting long saed blong mared mo blong oli stap gud long mared blong olgeta.
14 Maet sam mared man mo woman oli mas jenisim tingting blong olgeta long saed blong mared. Taem tufala i stap fren maet tufala i ting se lav blong tufala i spesel. Tufala i ting se ol narafala man mo woman we oli mared oli no gat lav we i strong olsem tufala. Taem tufala i mared tufala i gat ol tingting olsem, mo tufala i ting se bambae tufala i neva harem nogud long mared blong tufala. Be sore tumas, laef i no olsem. Samtaem bambae tufala i harem nogud. I tru se man mo woman we i mared tufala i harem gud blong stap wanples. Be hemia i no naf blong winim ol problem mo ol trabol we tufala i kasem long mared blong tufala.—Ridim 1 Korin 7:28. *
15 Sam man mo woman we i mared, oli sapraes afta se oli no save agri long sam samting we oli impoten. Mo samtaem tingting blong olgeta i foldaon from. Maet oli no gat sem tingting long saed blong fasin blong yusum mane. Maet oli no gat sem tingting long samting we oli mekem blong spel, ples we bambae oli stap long hem, mo hamas taem bambae oli go luk ol famle blong olgeta. Mo wanwan long olgeta i gat sam slak fasin we i save mekem narawan i kros. Taem man mo woman tufala i stap fren, maet tufala i ting se i no nid blong tokbaot ol samting olsem. Be sipos tufala i no tokbaot ol samting ya, taem tufala i mared bambae tufala i gat trabol. Taswe, i moa gud we tufala i tokbaot ol samting ya bifo we tufala i mared.
16. ?From wanem man mo woman we i mared, tufala i mas agri long samting we bambae tufala i mekem blong winim ol trabol?
16 Sipos man mo woman tufala i wantem se mared blong tufala i stap gud, tufala i mas agri long samting we bambae tufala i mekem blong winim ol trabol. Tufala i mas agri se bambae tufala i stretem ol pikinini olsem wanem. Mo taem papa mama blong tufala i kam olfala, tufala i mas agri se bambae tufala i mekem wanem blong lukaot long ol olfala ya. Evri famle i kasem trabol. Be man mo woman we i mared, tufala i no mas letem ol trabol ya oli seraotem tufala. Ol advaes blong Baebol oli save givhan long tufala blong winim ol trabol ya. Oli save givhan long tufala blong stanap strong taem tufala i kasem ol trabol we oli no isi blong winim, mo blong tufala i stap glad.—1 Kor. 7:10, 11.
17. ?From wanem olgeta we oli mared, oli “stap tingbaot moa long ol bisnes blong wol”?
17 Long 1 Korin 7:32-34, Pol i talem sam moa samting long saed blong mared. (Ridim.) Olgeta we oli mared, oli “stap tingbaot moa long ol bisnes blong wol,” hemia kakae, klos, haos, mo ol narafala samting we oli nidim. ?From wanem olgeta we oli mared, oli “stap tingbaot moa long ol bisnes blong wol”? Taem wan brata i no mared, ating hem i yusum plante taem mo paoa blong hem long wok blong prij. Be taem hem i mared, hem i mas yusum sam taem mo paoa blong hem blong lukaot long woman blong hem. Mo woman blong hem i mas mekem sem mak long hem. Jehova i kasem save se man we i mared i wantem mekem woman blong hem i glad, sem mak olsem we woman tu i wantem mekem man blong hem i glad. Hem i save se tufala i no save yusum plante taem mo paoa blong tufala long wok blong hem, olsem taem tufala i no mared. Naoia tufala i mas yusum sam taem blong tufala mo sam paoa blong tufala, blong mekem mared blong tufala i stap strong.
18. ?Tufala we i mared i mas mekem wanem jenis long saed blong taem we tufala i yusum long ol pleplei?
18 Naoia we tufala i mared, maet tufala i no moa mekem plante long wok blong Jehova olsem fastaem, from we tufala i mas yusum sam taem mo paoa blong tufala blong mekem mared blong tufala i stap strong. ?Be olsem wanem long taem we tufala i yusum long ol pleplei mo long ol narafala samting, taem tufala i no mared yet? I sem mak. Naoia we tufala i mared, bambae tufala i no moa yusum plante taem blong tufala long ol pleplei, be tufala i mas yusum taem ya blong mekem mared blong tufala i strong. Sipos man we i mared i yusum plante taem blong plei spot wetem ol fren blong hem sem mak olsem we hem i mekem bifo, ?bambae woman blong hem i harem olsem wanem? Sipos woman we i mared i yusum plante taem blong joen wetem ol fren blong hem sem mak olsem we hem i mekem bifo, ?bambae man blong hem i harem olsem wanem? Maet wan long tufala i save harem olsem se hem i stap hem wan nomo, i no glad, mo narafala i no lavem hem. Tufala i mas mekem evri samting we tufala i save mekem blong mared blong tufala i strong, nao bambae tufala i no gat problem ya.—Efes. 5:31.
Jehova i Wantem Se Yumi Gat Klin Fasin
19, 20. (a) ?From wanem olgeta we oli mared oli mas lukaot gud blong oli no mekem rabis fasin? (b) ?Wanem nogud samting i save hapen sipos man mo woman we i mared, tufala i stap longwe long tufala blong longtaem?
19 Ol man blong Jehova oli mas traehad oltaem blong stap klin long fasin blong olgeta. Samfala oli mekem desisen blong mared from we oli no wantem mekem rabis fasin. Be mared i no naf blong blokem rabis fasin. Nating se man i mared, hem i save mekem rabis fasin. Taswe man we i mared, i mas lukaot gud blong stap klin. Long taem bifo, ol man oli wokem ol bigfala stonwol oli goraon long ol taon. Sipos wan man i stap insaed long taon, hem i sef. Be sipos hem i go afsaed long ol bigfala stonwol ya, ol man blong stil mo ol man nogud bambae oli save mekem trabol long hem. Ol loa we Jehova i stanemap long saed blong mared, oli olsem ol bigfala stonwol we oli goraon long wan taon. Olgeta we oli mared oli save blokem rabis fasin, sipos oli obei long ol loa ya we Jehova i putum long saed blong mared.
20 Pol i eksplenem ol loa ya long 1 Korin 7:2-5. Man we i mared i save slip wetem woman blong hem nomo. Mo woman we i mared i save slip wetem man blong hem nomo. God i talem se tufala tugeta i mas glad blong stap wanples, blong tufala i “harem gud long tufala” no blong tufala i slip tugeta, olsem we i stret blong man mo woman we i mared. Sipos tufala i stap longwe long tufala blong longtaem, tufala i no save “harem gud long tufala.” Sam man oli go spel long wan ples mo woman blong olgeta i go spel long wan narafala ples. Sam narafala oli go stap longtaem long wan narafala ples from wok blong olgeta. Setan i save yusum ol janis olsem blong spolem mared blong olgeta. Sipos man mo woman tufala i no tingbaot nid blong tufala long saed ya, maet wan long tufala i save slip wetem narafala man no woman. Bambae Jehova i blesem ol hed blong famle, sipos oli lukaot gud long famle blong olgeta mo oli no mekem wan samting we i save spolem mared blong olgeta.—Sam 37:25.
Yu Mas Obei Long Ol Advaes Blong Baebol
21. (a) ?From wanem i had blong mekem desisen se bambae yu mared no nogat? (b) ?Advaes we i stap long 1 Korin japta 7 i save givhan long yumi olsem wanem?
21 I had blong mekem desisen se bambae yu mared no yu no mared. Nating se yu jusum blong mared no nogat, bambae yu gat trabol yet, from we yumi evriwan i sinman. I tru se Jehova i blesem ol man blong hem, be samtaem oli save harem nogud from sam samting we i hapen long laef blong olgeta. Ol gudfala advaes we Pol i talem long 1 Korin japta 7, i save givhan long yu blong blokem plante trabol we yumi tokbaot finis. Yu save mekem Jehova i glad, nating se yu mared no yu no mared. (Ridim 1 Korin 7:38.) Blesing we i beswan hemia se God i glad long yu. God i save glad long yu naoia, mo tu taem yu stap long niufala wol we hem i promes blong mekem. Long niufala wol ya, bambae ol man mo ol woman oli no moa gat ol trabol olsem we oli gat tede.
[Ol futnot]
^ par. 10 1 Korin 7:36, NW: “Be sipos wan man i ting se hem i stap mekem i no stret from we hem i no mared yet, mo sipos man ya i pastru long yang taem blong hem finis, mo ol samting oli mas kamtru olsemia, oraet, hem i save mekem wanem samting hem i wantem. Hem i no stap mekem sin long bisnes ya. Hem i save mared.”
^ par. 14 Plis lukluk buk ya Spesel Rod Blong Mekem Famle i Hapi, japta 2, haf 16-19.
?Yu Yu Save Ansa?
• ?From wanem i no stret blong talem long narafala se hem i mas mared?
• ?Man blong Jehova we i no mared, i save yusum gud laef blong hem olsem wanem?
• ?Man mo woman we tufala i stap fren, tufala i save mekem wanem blong rere from ol trabol long mared?
• ?From wanem olgeta we oli mared, oli mas lukaot gud blong oli no mekem rabis fasin?
[Kwestin]
[Tok blong pija long pej 16]
Sipos ol Kristin we oli no mared oli yusum taem blong olgeta long wok blong God, bambae oli glad
[Tok blong pija long pej 18]
?Wanem sam jenis we samfala oli mas mekem taem oli mared?
