Yu Mas Strong Blong Talemaot Tok Blong God
Yu Mas Strong Blong Talemaot Tok Blong God
“Yu yu mas talemaot tok blong [God]. . . . Oltaem yu yu mas strong blong talemaot.”—2 TIM. 4:2.
?YU YU SAVE EKSPLENEM?
․․․․․
?From wanem ol Kristin long taem bifo oli strong blong prij?
․․․․․
?Yumi save mekem wanem blong oltaem yumi strong blong prij?
․․․․․
?From wanem wok blong talemaot Kingdom i impoten moa naoia i bitim ol narafala taem bifo?
1, 2. ?Wanem sam kwestin we bambae yumi ansa long olgeta?
OL MAN we wok blong olgeta i blong sevem laef blong narafala, oli wok strong from we oli save se taem i sot. Ol man blong kilim faea oli hareap taem oli harem nius se faea i bonem wan ples, from we oli save se laef blong sam man i stap long denja.
2 Ol Witnes blong Jehova oli wantem givhan long ol man blong oli sef. Hemia nao from wanem oli tinghevi long wok blong prij, mo wok blong tijim ol man long gud nius blong Kingdom. Be oli no stap ronron olbaot blong mekem wok ya. Aposol Pol i talem se: “Yu yu mas talemaot tok blong [God]. . . . Oltaem yu yu mas strong blong talemaot.” (2 Tim. 4:2) ?Yumi soemaot olsem wanem se yumi strong blong talemaot tok blong God? ?Mo from wanem yumi mas strong blong mekem wok ya?
?FROM WANEM YUMI MAS STRONG BLONG PRIJ?
3. ?Bambae wanem i hapen long ol man we oli lesin long gud nius, mo long ol man we oli no lesin?
3 Taem yu tingbaot se wok blong prij i save sevem laef blong ol man, ating yu harem se yu mas strong blong talemaot gud nius. (Rom 10:13, 14) Tok blong God i talem se: “Mi mi save tok long wan man nogud blong wonem hem. Mi save talem long hem se hem i mas ded. Be sipos hem i tanem tingting blong hem, i no moa mekem sin, i mekem ol samting we i stret mo i gud, . . . hem bambae i no save ded. Bambae mi fogivim hem, mi tekemaot ol sin ya we hem i bin mekem, nao bambae hem i stap laef.” (Esik. 33:14-16) Baebol i talem long ol man we oli talemaot gud nius se: “Bambae yu save sevem yu, wetem ol man we oli stap lesin long yu.”—1 Tim. 4:16; Esik. 3:17-21.
4. ?From wanem Timoti i mas strong blong talemaot tok blong God taem ol man oli agensem trutok?
4 Sipos yumi ridim ol vas raonabaot long 2 Timoti 4:2, bambae yumi kasem save from wanem Pol i talem long Timoti se hem i mas strong blong talemaot tok blong God. Baebol i talem se: “Yu mas talemaot tok blong hem. Nating we ol man oli wantem harem tok ya no oli no wantem harem, be oltaem yu yu mas strong blong talemaot. Yu mas pulum ol man blong oli bilif long hem, mo yu mas tok strong long ol man we oli rong, mo yu mas mekem tingting blong ol man oli stanap strong, mo yu mas mekem tingting blong yu i longfala blong tijimgud olgeta. Yu mas mekem olsem, from we i gat taem i stap kam, we ol man bambae oli no moa wantem harem ol trutok. Bambae oli save mekemhed, blong go lukaot plante narafala tija olbaot, we oli save talem wanem tok we olgeta oli wantem harem. Bambae oli no save lesin long ol trutok.” (2 Tim. 4:2-4) Jisas i talemaot se bambae samfala oli agensem trutok. (Mat. 13:24, 25, 38) Taswe, Timoti i mas strong blong ‘talemaot tok blong God’ long olgeta tu we oli stap long kongregesen. Olsem nao bambae ol giaman tijing oli no pulum tingting blong ol Kristin mo trikim olgeta. Tru, laef blong olgeta i stap long denja. ?Olsem wanem long taem blong yumi?
5, 6. ?Wanem sam tijing we plante man oli bilif long olgeta?
5 Ol giaman tijing we oli agensem trutok oli kam plante mo oli kasem plante ples long wol. (2 Tes. 2:3, 8) ?Wanem sam rong tijing we oli pulum tingting blong ol man tede? Long plante ples, ol man oli bilif strong long tijing blong evolusen * olsem we ol man oli bilif strong long tijing blong wan jos. Ol man oli yusum save blong ol saentis blong eksplenem tijing blong evolusen mo blong traem pruvum se i tru. I olsem se evolusen i kam wan jos blong ol man we oli no bilif long God. Tijing blong evolusen i mekem se ol man oli strong long tingting blong olgeta se i no gat God, mo tijing ya i jenisim fasin we oli mekem long ol man. Wan narafala tijing we plante man oli bilif long hem, hemia se God i no wantem save long yumi, taswe yumi no nid blong save hem. ?From wanem plante milian man oli bilif long tufala tijing ya we oli mekem se oli no fren gud wetem God? Tufala tijing ya oli givim tingting long ol man se oli save mekem eni fasin we oli wantem, from bambae i no gat man i jajem olgeta. Hemia ol tok we plante man oli wantem harem mo bilif long hem.—Ridim Ol Sam 10:4.
6 I gat sam narafala tok we ol man oli wantem harem. Samfala we oli go long jos oli laekem ol tija we oli talem long olgeta se, ‘Nomata wanem fasin we yu mekem, bambae God i lavem yu.’ Ol pris mo ol pasta oli talem ol tok we ol man oli wantem harem. Oli talem se God bambae i blesem olgeta sipos oli mekem ol kastom, ol Lames, ol lafet blong jos, mo ol aedol. Maet ol man we oli folem ol tijing ya oli no save se laef blong olgeta i stap long bigfala denja. (Sam 115:4-8) Kingdom blong God i save givhan long olgeta sipos yumi wekemap olgeta, blong oli no moa slip long saed blong spirit. Yumi mas givhan long olgeta blong kasem save ol trutok blong Baebol.
?YUMI MEKEM WANEM BLONG SOEMAOT SE YUMI STRONG BLONG PRIJ?
7. ?Yumi save mekem wanem blong soemaot se yumi strong blong prij?
7 Taem wan gudfala dokta i katem man, hem i putum tingting blong hem i stap fulwan long wok we hem i mekem. Hem i save se laef blong man i stap long denja. Long saed blong wok blong prij, yumi soemaot se yumi strong blong mekem wok ya taem yumi putum tingting blong yumi i stap fulwan long hem. Yumi save tingbaot ol samting we man i wantem save, ol kwestin mo ol save we maet i pulum tingting blong ol man. Yumi save se wok ya i impoten tumas. Taswe, yumi glad blong jenisim program blong yumi blong traem toktok wetem ol man long taem we oli glad moa blong lesin long yumi.—Rom 1:15, 16; 1 Tim. 4:16.
8. ?Bambae yu mekem olsem wanem sipos yu tingbaot se taem i sot?
8 Man we i tingbaot se taem i sot, hem i mekem fastaem ol samting we oli moa impoten. (Ridim Jenesis 19:15.) Yu traem tingbaot se yu pas long dokta blong harem ansa blong tes blong yu. Hem i singaot yu yu go long ofis blong hem, nao i talem long yu se: “Sik blong yu i bigwan we bigwan, mo i gat wan manis nomo blong yu traem mekem wan samting blong winim sik blong yu.” ?Bambae yu mekem wanem? Ating bambae yu no ron i go afsaed long ofis blong hem, yu spid olbaot from we yu save se taem i sot. Be bambae yu lesin gud long dokta blong harem tingting blong hem long wanem we yu mas mekem. Nao yu gobak long haos, yu mekem wan desisen se bambae yu mekem wanem.
9. ?From wanem yumi save talem se taem Pol i stap long Efesas hem i strong blong prij?
9 Yumi save ridim ol tok we Pol i talem long ol elda long Efesas long saed blong wok blong prij long Esia. Ol tok blong Pol oli soemaot se hem i strong blong prij, mo oli givhan long yumi blong gat fasin olsem hem. (Ridim Ol Wok 20:18-21.) Stat long fas dei we hem i kamtru long Esia, hem i bisi long wok blong prij, i go long haos blong ol man wanwan. Tu yia hem i folem wan program we “evri dei, hem wetem ol man oli stap mekem plante toktok long wan klasrum we wan man, nem blong hem Tiranas, hem i stap tij long hem bifo.” (Wok 19:1, 8-10) From we Pol i strong blong talemaot tok blong God, hem i jenisim program blong hem. Advaes ya blong wok strong long wok blong prij, i no blong mekem yumi harem se wok blong prij i bigwan tumas. Nogat. Be wok blong prij i mas stap fasples long laef blong yumi.
10. ?From wanem yumi glad se ol Baebol Studen oli strong blong prij?
10 Bifo long yia 1914, wan smol grup blong ol Baebol Studen oli stat blong mekem wok blong prij. Fasin blong olgeta i soemaot se oli strong blong prij. Nating se oli no plante, oli save se oli laef long taem we i impoten, mo oli wok strong blong talemaot Kingdom blong God. Oli putum ol storian long saed blong Baebol long plante handred niuspepa, mo oli soem ol pija we oli olsem wan muvi, we nem blong hem “Photo-Drama of Creation.” Olsem nao, plante milian man oli harem gud nius. From we olgeta oli strong blong prij, plante long yumi i gat janis blong harem gud nius blong Kingdom.—Ridim Ol Sam 119:60.
OLTAEM YU MAS STRONG BLONG PRIJ
11. ?From wanem samfala oli no moa strong blong prij?
11 Ol samting we oli pulum tingting blong yumi oli save blokem yumi blong no tingbaot se wok blong prij i impoten tumas. Setan i yusum ol samting long wol ya blong pulum tingting blong yumi i gowe long wok blong Jehova. Hem i traem mekem se yumi bisi oltaem blong mekem ol samting we yumi laekem mo ol samting we oli no impoten. (1 Pita 5:8; 1 Jon 2:15-17) Fastaem samfala oli putum wok blong Jehova fasples long laef blong olgeta, be naoia oli no moa strong blong prij. Long taem bifo, wan Kristin we nem blong hem Demas, i wok wetem aposol Pol. Be biaen, ol samting long wol oli pulum tingting blong hem. Taem trabol i kasem Pol, Demas i no leftemap tingting blong Pol. Defren olgeta, Demas i ronwe long hem.—Flm. 23, 24; 2 Tim. 4:10.
12. ?Yumi kasem nambawan janis blong mekem wanem naoia? ?Mo long fiuja bambae yumi gat plante janis blong mekem wanem?
12 Sipos yumi wantem se oltaem yumi strong blong prij, yumi no mas mekem ol samting we oli save pulum tingting blong yumi i gowe long wok ya. Yumi mas wok had blong ‘stap strong oltaem. Nao bambae yumi save kasem laef ya we i prapa wan.’ (1 Tim. 6:18, 19) Yumi gat strong tingting se taem yumi kasem laef we i no save finis long wol, aninit long Kingdom blong God, bambae i no gat en blong ol samting we yumi save harem gud blong mekem. Be janis we yumi kasem naoia blong givhan long ol man blong oli pastru long Amagedon, bambae yumi neva kasem bakegen.
13. ?Yumi save mekem wanem blong oltaem yumi strong blong prij?
13 Bighaf blong ol man raonabaot long yumi, oli no save Jehova. ?Taswe, yumi mas mekem wanem blong soemaot se yumi strong blong prij? Yumi mas tingbaot se bifo yumi tu yumi no save Jehova mo yumi no save long ol promes long fiuja. Be yumi lanem trutok long saed blong Jehova mo Jisas, mo naoia yumi gat janis ya blong tijim ol narafala long trutok. (Ridim Efesas 5:14.) Pol i talem se: “Yufala i mas lukaot gud long ol fasin blong yufala. Bambae yufala i no mekem fasin blong man we i no gat hed. Yufala i mas mekem fasin blong man we i waes. Yufala i mas yusum evri janis we yufala i kasem blong mekem ol gudfala wok, from we naoia, ol fasin nogud oli gat paoa.” (Efes. 5:15, 16) Long rabis wol ya, yumi mas yusum gud taem blong yumi blong mekem ol wok we oli pulum yumi blong kam klosap moa long Jehova.
YUMI LAEF LONG WAN TAEM WE I IMPOTEN TUMAS
14-16. ?From wanem wok blong prij i impoten moa naoia i bitim ol narafala taem bifo?
14 Stat bifo i kam kasem tede, wok blong prij i impoten. Be naoia wok ya i impoten moa i bitim ol narafala taem bifo. Ol samting we oli stap hapen long wol stat long yia 1914, oli kamtru stret olsem we Baebol i talemaot. (Mat. 24:3-51) Ol man oli fraet se bambae olgeta man oli lus. Ol kantri we oli gat bigfala paoa oli mekem ol kontrak blong pis, be oli gat samwe long 2,000 niuklia roket we oli save sutum long eni ples long wol. Ol gavman oli talem se plante niuklia tul blong faet oli lus. ?Olsem wanem? ?Ol teroris oli haedem sam long ol tul ya? Samfala oli talem se olgeta man oli save lus isi nomo long wan bigfala faet we ol teroris oli statem. Be i no hemia nomo we i save spolem ol man.
15 Magasin ya The Lancet mo Yunivesiti Kolej blong London, i mekem wan ripot long 2009, we i talem se: “Jenis long weta i save mekem bigfala trabol long helt blong ol man.” Ripot ya i talem se ol jenis long weta bambae oli spolem helt blong bighaf blong ol man, mo bambae plante bilian man oli save ded from. Solwota i kam antap. Ples i drae tumas. Bigfala wota i ron. I gat ol strong sik, mo ol hariken. Ol man oli faet from we oli sot long ol samting. Ol samting ya, oli save spolem plante ples. Yes, ol man oli fraet se ol bigfala faet mo ol bigfala trabol bambae oli kilim olgeta man i ded.
16 Samfala oli ting se ol man bambae oli fraet tumas long niuklia faet, nao ol samting we Jisas i talemaot long profet tok blong hem bambae oli kamtru. Be plante man oli no kasem save mining blong profet tok we Jisas i talemaot. Plante yia finis yumi stap luk ol samting oli hapen we oli soemaot se Kraes i stap rul finis mo en blong olfala wol ya i klosap. (Mat. 24:3) Yumi stap luk plante samting we Jisas i talemaot long profet tok blong hem. Neva bifo yumi luk plante samting olsem. Naoia i taem blong ol man oli save se oli mas fren gud wetem God. Wok blong prij i save givhan long olgeta.
17, 18. (a) ?Laef long ol las dei i mekem wanem long yumi? (b) ?Wanem sam samting we i mekem se samfala oli wantem save gud nius blong Kingdom?
17 Yumi gat sot taem nomo i stap blong soemaot se yumi lavem Jehova mo blong finisim wok blong prij long ol las dei. Ol tok we Pol i talem long ol Kristin long Rom i stret long yumi tede, i se: “Yufala i savegud taem ya we yumi stap long hem naoia. Hem i taem blong yufala i wekap, yufala i no moa slip. Fastaem, taem we yumi jes bilif long Kraes, taem ya we bambae hem i sevem yumi i stap longwe lelebet long yumi. Be naoia, taem ya i stap kam klosap moa.”—Rom 13:11.
18 Ol samting we Baebol i talemaot se bambae i kamtru long ol las dei, oli save mekem ol man oli tingbaot se oli mas fren gud wetem God. Samfala oli wantem save gud nius blong Kingdom, from we oli luk se ol gavman blong ol man oli no save winim ol trabol long wol. Ol gavman oli no save winim ol trabol blong mane, trabol blong ol niuklia bom, raf fasin, mo fasin we ol man oli stap spolem wol. Sam narafala oli wantem save gud nius blong Kingdom from we ol trabol i kasem famle blong olgeta, olsem sik, divos, mo ded. Taem yumi joen long wok blong prij, yumi save givhan long olgeta ya.
?BAMBAE YU YU MEKEM WANEM?
19, 20. ?Plante Kristin oli mekem wanem jenis long laef blong olgeta?
19 Plante Kristin oli glad blong jenisim sam samting long laef blong olgeta blong oli save mekem moa long wok blong prij. Oli mekem olsem from we oli tingbaot se taem i sot mo oli mas strong blong prij. Wan yangfala brata wetem woman blong hem, we tufala i stap long Ekwado, tufala i mekem desisen blong mekem laef blong tufala i no moa fasfas wetem plante samting. Tufala i mekem desisen ya afta we tufala i go long spesel dei asembli long yia 2006, we stamba tok blong hem se, “Mekem Ae Blong Yu i Klia Gud.” Tufala i mekem wan lis blong ol samting we tufala i no moa nidim. Mo tri manis biaen, tufala i aot long haos we i gat tri rum long hem, tufala i muv i go long wan smol haos we i gat wan rum nomo. Tufala
i salem sam samting, mo tufala i pemaot olgeta kaon blong tufala. Smoltaem biaen, tufala i statem wok blong haftaem paenia, mo tufala i folem advaes blong seket elda blong joen long wan kongregesen we i nidim moa man blong prij.20 Wan brata long Yunaeted Stet i talem se: “Long 2006, mi wetem woman blong mi, mitufala i go long wan asembli. Mitufala i baptaes 30 yia finis. Taem mitufala i stap ron long trak i gobak long haos, mitufala i tokbaot olsem wanem mitufala i save mekem ol advaes we mitufala i harem i wok long laef blong mitufala. Advaes ya se yumi mas mekem laef blong yumi i no fasfas.” (Mat. 6:19-22) Tufala ya i gat tri haos, graon, ol sas trak, wan bot, mo wan trak we i gat haos long hem. Tufala i harem se tufala i westem taem mo paoa blong tufala long ol samting ya. Ale, tufala i mekem desisen se bambae tufala i traehad blong statem wok blong fultaem paenia. Long 2008, tufala i joenem gel blong tufala long wok blong fultaem paenia. Tufala i harem gud tumas blong luk ol man oli glad taem oli harem trutok long Baebol mo oli kasem save long hem. Brata i talem se: “!Mitufala i harem gud tumas blong wok moa wetem ol brata! Mitufala i go long ples we i nidim moa man blong prij. Mo nambawan janis ya blong mekem moa long wok blong Jehova i mekem se mitufala i kam klosap moa long hem.”
21. ?Wanem save we yumi kasem we i mekem se yumi strong blong prij?
21 Yumi save se i no longtaem rabis wol ya bambae i lus long “bigfala Dei ya we God bambae i jajem ol man we oli no obei long hem.” (2 Pita 3:7) Save we yumi kasem long Tok blong God, i mekem se yumi wok strong blong talemaot bigfala trabol mo niufala wol we bambae i kamtru. Yumi save se taem i sot, nao yumi talemaot long ol man, nambawan promes we bambae i kamtru long fiuja. Taem yumi mekem bes blong yumi long impoten wok ya, yumi soemaot we yumi lavem God mo ol man.
[Futnot]
^ par. 5 Tijing ya se laef i stat long wan smol samting mo i stap jenis gogo i mekem olgeta laef samting.
[Kwestin]