Stori blong Bigfala Wota we i ron i wan trufala stori. God i mekem olsem blong spolem ol rabis man. Be hem i talem long Noa blong i wokem wan sip blong sevem ol gudfala man mo ol animol. (Jenesis 6:11-20) Yumi save bilif se Bigfala Wota i ron from we Baebol i tokbaot, mo Baebol i “kamaot long God.”—2 Timoti 3:16.

•  ?Tru stori o kastom stori?

•  ?From wanem Bigfala Wota i ron?

•  ?Ol man oli save se bambae bigfala wota i ron?

•  ?Sip blong Noa i olsem wanem?

•  ?Noa i tekem hamas taem blong wokem sip ya?

•  Ol kastom stori long saed blong Bigfala Wota ya

 Baebol i soemaot se Noa i bin laef bifo, mo Bigfala Wota i bin ron. Hemia i no wan kastom stori.

•   Ol man we oli raetem Baebol oli save se Noa i bin laef bifo. Esra mo Luk i lukaot gud blong raetem ol stret save long Baebol. Mo tufala i putum nem blong Noa long lis blong ol man we oli laen blong Isrel. (1 Kronikel 1:4; Luk 3:36) Matiu mo Luk i raetem ol tok blong Jisas long gospel blong tufala, long saed blong Noa mo Bigfala Wota we i ron.—Matiu 24:37-39; Luk 17:26, 27.

   Mo tu, profet Esikel mo aposol Pol i tokbaot Noa olsem wan gudfala eksampol blong bilif mo stret fasin. (Esikel 14:14, 20; Hibrus 11:7) Sipos Noa i no bin laef bifo, ?yu ting se bambae tufala i tokbaot hem olsem wan eksampol blong folem? I klia se Noa mo plante narafala man mo woman we oli bilif strong, oli ol gudfala eksampol from we stori blong olgeta i tru.—Hibrus 12:1; Jemes 5:17.

•   Baebol i givim plante save long saed blong Bigfala Wota ya. Stori blong Baebol long saed blong Bigfala Wota we i ron, i no stat wetem ol tok ya “bifo we bifo olgeta,” olsem ol kastom stori. Be Baebol i makem stret yia, manis, mo dei, we ol samting ya i hapen. (Jenesis 7:11; 8:4, 13, 14) Baebol i talem tu, stret saes blong sip we Noa i wokem. (Jenesis 6:15) Ol save ya i soemaot se Bigfala Wota we i ron i no wan kastom stori, be i wan stori we i tru.

 Baebol i talem se bifo we Bigfala Wota i ron, “olgeta man long wol oli stap mekem i nogud tumas.” (Jenesis 6:5) Mo i talem tu se ol man “oli stap mekem ol rabis fasin long fes blong God.” Hemia from we ol man oli stap faet mo mekem ol doti fasin blong seks.—Jenesis 6:11; Jud 6, 7.

 Baebol i talem se sam rabis enjel oli aot long heven i kamdaon blong slip wetem ol woman long wol, mo oli mekem plante trabol. Ol enjel ya oli gat ol pikinini we oli singaot olgeta se ol Nefilim. Olgeta ya oli stap spolem ol man mo mekem oli harem nogud. (Jenesis 6:1, 2, 4) God i mekem desisen se bambae hem i spolem evri rabis man long taem ya, mo ol gudfala man nomo bambae oli laef.—Jenesis 6:6, 7, 17.

 Yes. God i talem long Noa samting we bambae i hapen, mo olsem wanem blong wokem wan sip we bambae i sevem famle blong hem mo ol animol. (Jenesis 6:13, 14; 7:1-4) Noa i givim woning long ol man long saed blong trabol ya, be oli no wantem lesin. (2 Pita 2:5) Baebol i talem se: “Oli no [wantem] save wan samting gogo kasem we Bigfala Wota i ron, nao i tekemaot olgeta.”—Matiu 24:37-39.

 Sip ya i olsem wan bokis, we longfala blong hem i kasem 133 meta, i bigwan olsem 22 meta, mo i hae olsem 13 meta. Oli wokem long ol “gudfala timba,” mo oli pentem insaed mo afsaed long kolta. Sip ya i gat tri dek, mo plante smosmol rum. I gat wan doa long saed blong hem, mo oli no blokem go kasem ruf, be oli lego wan spes antap olsem wan bigfala windo. I luk olsem se ruf blong sip ya i hae moa long medel, mekem se ren i save ronaot.—Jenesis 6:14-16.

 Baebol i no talem stret, be i luk olsem se Noa i tekem plante yia blong wokem sip ya. Hem i gat bitim 500 yia taem fas boe blong hem i bon, mo hem i gat 600 yia taem Bigfala Wota i ron. a—Jenesis 5:32; 7:6.

 Taem God i talem long Noa blong i wokem sip ya, trifala boe blong hem oli mared finis, mo maet oli gat samwe long 50 o 60 yia olsem. (Jenesis 6:14, 18) From samting ya, maet oli tekem 40 o 50 yia blong wokem sip ya.