•  Jekem yu wan

•  ?From wanem i impoten?

•  ?Yu save mekem wanem?

•  Faenemaot moa

•  Ol narafala oli talem wanem

•   Gudfala tingting

   “Mi mi traehad blong stap glad mo gat gudfala tingting. Evridei mi traem blong smael mo stap glad.”—Valerie.

•   Nogud tingting

   “Taem wan gudfala samting i hapen, mi kwik blong gat tingting ya se samting we i hapen, i no tru o i wan mastik nomo.”—Rebecca.

•   Luksave samting

   “Sipos mi gat gudfala tingting long evri samting, bae mi harem nogud taem wan nogud samting i hapen, mo sipos mi gat nogud tingting oltaem nao wan nogud samting i hapen, bae mi neva glad. Taswe, fasin ya blong luksave samting i givhan long mi blong kasemsave ol samting we oli stap hapen.”—Anna.

 Baebol i talem se “olgeta we oli stap glad oltaem, i olsem we oli lafet olwe.” (Ol Proveb 15:15) Taswe, ol man we oli blokem ol nogud tingting mo gat gudfala tingting long saed blong laef, oli save glad. Mo tu, oli save gat plante fren. Taswe, wan man we i gat ol nogud tingting oltaem mo i neva glad, bae ol narafala oli no frengud wetem hem.

 Be nating se yu gat gudfala tingting long saed blong evri samting, be yet, yu mas fesem sam hadtaem long laef blong yu. Eksampol:

•   Ol nius we yu harem oltaem long saed blong ol faet, ol teroris o man i kilim narafala i ded.

•   Yu fesem sam problem long famle.

•   Yu mas faet agensem sam slak fasin blong yu.

•   Wan fren i mekem yu harem nogud.

 Yu no mas ting nating long ol trabol ya o wari tumas from. Be yu traem skelemgud evri samting. Mo tu, i gud yu traem luksave samting we i hapen mo kasemsave long hem, nao bae yu naf blong winim ol nogud tingting mo bae tingting blong yu i no foldaon tumas.

•   Luksave ol mastik blong yu.

   Baebol i talem se: “I no gat man long wol ya se i no save mekem mastik, we oltaem i stap mekem i stret nomo.” (Prija 7:20) Taswe sipos yu mestem samtaem o mekem wan mastik, yu no mas ting nating long yu wan. Be i gud blong tingbaot se plante taem yu mekem sam gudfala samting tu.

   ?Olsem wanem blong luksave samting?: Yu mas wokhad blong kamgud moa oltaem, nating se yu no stretgud olgeta. Wan yangfala we nem blong hem Keleb, i se: “Mi traem blong no tingbaot ol mastik blong mi, be mi traem blong lanem samting from, mo blong kamgud moa.”

•   No skelem yu wetem narafala.

   Baebol i talem se: “I nogud yumi stap praod, no yumi stap mekem yumi nomo i stap kros long yumi, no yumi nomo i stap jalus long yumi.” (Galesia 5:26) Taem yu go long ol sosol media mo yu luk foto blong ol fren blong yu we oli stap kakae mo joen tugeta, be oli no singaotem yu, maet tingting blong yu i save foldaon mo yu save kros. Nao, yu save luk ol gudfala fren ya olsem ol enemi blong yu.

   ?Olsem wanem blong luksave samting?: Yu mas kasemsave se bae oli no singaotem yu oltaem. Mo tu, ol samting we oli postem long ol sosol media i wan smol haf nomo long laef blong wan man. Wan yangfala we nem blong hem Alex, i se: “Plante taem yumi postem ol gudgudfala samting we i hapen long laef blong yumi, be i no evri samting we yumi stap mekem evridei.”

•   Gat pis wetem ol narafala —long famle.

   Baebol i talem se: “Oltaem, long saed blong yufala, yufala i mas traehad blong faenem rod blong yufala i gat pis wetem olgeta man.” (Rom 12:18) Yu no save kontrolem o stopem ol samting we ol narafala oli wantem mekem. Be yu save kontrolem ol aksen blong yu mo gat pis wetem ol narafala.

   ?Olsem wanem blong luksave samting?: Yu save wokhad blong daonem ol problem long famle mo traehad blong gat pis wetem evriwan olsem we yu wantem mekem wetem ol fren blong yu. Wan yangfala we nem blong hem Melinda, i se: “I no gat wan man we i stretgud olgeta. Taswe samtaem yumi save harem nogud o sem from samting we narafala i mekem o talem long yumi. Be taem samting olsem i hapen, ?Ol aksen blong yumi bae i soemaot se yumi wantem gat pis wetem ol narafala o nogat?

•   Lanem blong gat fasin tangkiu.

   Baebol i talem se: “Mo oltaem yufala i mas talem tangkiu long God.” (Kolosi 3:15) Sipos yu gat fasin blong talem tangkiu, bae yu naf blong putum tingting blong yu long ol gudfala samting long laef, i bitim we yu stap tingbaot ol nogud samting nomo.

   ?Olsem wanem blong luksave samting?: Nating se yu gat sam problem, be yu no mas fogetem ol gudfala samting we oli hapen long laef blong yu. Wan woman we nem blong hem Rebeka, i se. “Evridei mi raetemdaon wan gudfala samting long notbuk blong mi. Mi tingbaot oltaem se nating se mi gat sam problem, be mi save tingbaot plante gudfala samting.”

•   Jusumgud ol fren blong yu.

   Baebol i talem se: “Ol stret man nomo, be ol fren blong olgeta we oli no stret, oli save spolem fasin blong olgeta.” (1 Korin 15:33) Sipos yu spendem tumas taem wetem ol man we oli laekem tokbaot man o oli gat nogud tingting oltaem, sloslo ol nogud fasin blong olgeta i save spolem yu.

   ?Olsem wanem blong luksave samting?: Taem ol fren blong yu oli kasem wan hadtaem, i save hapen se oli talem o mekem sam samting we i daonem narafala. Long taem olsem, yu save givhan long olgeta mo meksua se ol problem blong olgeta i no afektem yu tumas. Wan yangfala we nem blong hem Michelle, i se: “Yumi no mas joen nomo wetem ol man we tingting blong olgeta i nogud oltaem”.

 Yumi stap laef long taem ya we Baebol i talem se “bambae laef i strong tumas mo bambae i had blong winim ol trabol.” (2 Timoti 3:1) Taswe, ?Yu ting se i isi blong gat gudfala tingting long wan wol we i fulap long trabol? Ridim “?From wanem ol man oli safa?”