?I GAT WAN MAN WE I WOKEM SAMTING YA?
?Olsem Wanem Ol Sel Oli Jenis Blong Mekem Ol Spesel Wok?
Laef blong yu i stat olsem wan smol sel long bel blong mama blong yu. Nem blong sel ya hem i zygote, mo sel ya i smol tumas we man i save luk nomo wetem wan spesel glas. Sam manis biaen, yu yu kam wan naes bebi. Sel ya i kam plante mo i jenis i go long 200 defren kaen sel, we lukluk, saes, mo wok blong olgeta i defdefren.
Tingbaot: Wan zygote i mekem kopi blong DNA blong hem, mo i seraot i kam tu sel. Tufala sel ya i mekem sem mak, mo oli gohed olsem bakegen mo bakegen. Fastaem, ol niufala sel ya evriwan oli sem mak, we long DNA blong olgeta, oli gat ol save we oli nidim blong mekem ol defdefren kaen sel.
Wan wik afta we laef blong yu i stat insaed long bel blong mama blong yu, ol sel ya oli stat blong seraot long tu defren grup. Sam sel bambae oli kam bodi blong yu, be sam narafala sel bambae oli kam rop we i joenem yu i go long mama blong yu taem yu stap long bel blong hem (placenta), mo oli kam ol narafala samting tu we bambae oli halpem bodi blong yu blong gru.
Long namba tri wik, ol sel long grup ya we bambae oli kam bodi blong yu, oli seraot long tri haf, wan haf antap long narawan. Ol sel we oli stap long fas haf, bambae oli kam ol spesel sel blong ol nev, bren, maot, skin, mo sam narafala samting. Ol sel long seken haf bambae oli kam blad, ol bun, kidni, ol masel, mo sam narafala samting. Mo ol sel long namba tri haf bambae oli kam ol samting insaed long bodi blong yu, olsem waet leva, bag blong pispis, mo bighaf blong kat blong yu.
Taem bebi i stap gru long bel blong mama blong hem, ol sel oli kam plante we i gat bitim 200 defren sel blong oli mekem ol spesel wok
Taem yu stap long bel blong mama blong yu, sam sel oli muv i go long ol defren ples, oli go wanwan o long grup. Sam narafala sel oli joen tugeta mo kam flat olsem pepa, o oli tantanem olgeta blong kam olsem wan rop, o blong kam ol hol. Blong kam olsem, ol sel ya oli mas wok gud tugeta. Eksampol, long stret taem, sam long ol flat sel oli tantanem olgeta blong kam ol smosmol paep. Samting ya i hapen long sem taem long plante ples long bodi blong bebi. Afta, ol smosmol paep ya oli kam longfala mo oli seraot olbaot gogo oli joen bakegen blong kam ol string blong blad.
Taem bebi i bon, plante handred milian sel oli jenis finis long stret taem, blong oli kam ol spesel sel we oli gat stret wok blong olgeta, mo oli stap long stret ples blong olgeta.
?Wanem tingting blong yu? ?Ol sel ya oli jenis olsem nomo blong mekem ol spesel wok ya? ?O i gat wan Man i wokem ol samting ya?
Maet Yu Laekem Hemia Tu
WEKAP!
?DNA i Holem Hamas Save?
Oli singaot DNA se “kompiuta we i beswan long wol.” Traem luk from wanem.
?I GAT WAN MAN WE I WOKEM SAMTING YA?
Bodi i Transpotem Oksijen—?I Gat Wan Man We i Wokem Samting Ya?
Faenemaot nambawan sistem blong bodi blong pikimap, transpotem, mo yusum oksijen.
?I GAT WAN MAN WE I WOKEM SAMTING YA?
Fasin Blong Bumblebee Blong Flae—?I Gat Wan Man We i Wokem Samting Ya?
?Olsem wanem wan smol insekt olsem Bumblebee i save kontrolem gud hem i bitim wan ekspiriens paelot?
OL IMPOTEN TIJING BLONG BAEBOL
?Olsem Wanem Yunives i Stat?
Plante man oli no kasemsave o oli gat rong tingting long stori blong kriesen we Baebol i tokbaot. ?Olsem wanem? ?Samting we Baebol i tokbaot long saed blong yunives i tru?